Võlaõigus › Võõrandamislepingud

krooni tasuti enne müügilepingu sõlmimist ja ülejäänud ostusumma 250 000 krooni kohustus kostja tasuma osamaksetena vastavalt müügilepingu p 3.2. Müügilepingu punktis 3.2.1 ja 3.2.2 toodud maksekohustus summas 50 000 krooni on kostjalt välja mõistetud Harju Maakohtu otsusega. Kostjal on täitmata hageja ees veel müügilepingu p-s 3.2.3 kuni 3.2.6 toodud maksekohustused kogusummas 200 000 krooni. Vastavalt müügilepingu p-le 3.3 kohustus kostja tasuma kohustuse täitmisega viivitamisel viivist 0,1% tähtajaks tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. Hageja palub kostjalt XXX välja mõista hageja XXX kasuks põhivõlgnevus summas 12 782.32 eurot ja viivised kuni 29.04.2013.a. summas 10 296.16 eurot ning viivised alates 30.04.2013.a. 0,1% päevas arvestatuna põhivõlgnevuselt summas 12 782.32 eurot kuid mitte rohkem kui 2473.36 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja seisukohad Kostja kirjalikus vastuses hagile teatab, peale 28.10.2009.a. osaühing XXX osa müügilepingu sõlmimist avastas kostja, et OÜ XXX dokumentatsioon ei vasta tegelikkusele, st müügilepingu sõlmimisel ei kajastanud hageja kostjale OÜ XXX tegelikku majanduslikku olukorda, näidates seda oluliselt paremana tegelikkusega. Sellest tulenevalt esitas kostja 30.11.2009.a. e-kirja teel lihtkirjaliku müügilepingust taganemise avalduse. 16.02.2010 a. tegi kostja notariaalse osade müügilepingust taganemise avalduse. 16.02.2010 a. taganemisavalduses märkis Kostja, et OÜ XXX dokumentatsioon ei vasta tegelikkusele, sealhulgas näiteks: raamatupidamisdokumentides ei olnud kajastatud kõik täitmata kohustused mitmete kauba tarnijate ees, kusjuures suurima tarnija Hollandi äriühingu XXX ees on selgunud täiendavalt kohustusi üle 400 000 krooni ulatuses; mitmeid kohustusi ei ole tähtaegselt täidetud ning tähtaegade rikkumised ei kajastunud raamatupidamisdokumentides; kassasse sularaha laekumise ja panka sularaha sissemaksete summades on erinevused. Kostja palub jätta XXX hagiavaldus võlgnevuse 25 551.84 euro nõudes rahuldamata ja jätta menetluskulud hageja kanda. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Kohus tuvastas, et hageja ja kostja sõlmisid 28.10.2009.a. sõlmisid OÜ XXX osa müügilepingu, mille kohaselt müüs hageja kostjale OÜ XXX 40 000 kroonise nimiväärtusega osa (I kd t.l. 3031, 33-36, 142-147). Müügilepingu p 3.1 kohaselt pidi kostja maksma osaühingu osa eest 300 000 krooni. Nimetatud summast 50 000 krooni tasuti enne müügilepingu sõlmimist ja ülejäänud ostusumma 250 000 krooni kohustus kostja tasuma osamaksetena vastavalt müügilepingu p-le

rikkumise tõttu jääb kahjustatud lepingupool olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis, välja arvatud juhul, kui teine lepingupool ei näinud kohustuse rikkumise niisugust tagajärge ette ja temaga sarnane mõistlik isik ei oleks seda tagajärge samadel asjaoludel samuti ette näinud; 2) rikuti kohustust, mille täpne järgmine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu; 3) kohustust rikuti tahtlikult või raske hooletuse tõttu; 4) kohustuse rikkumine annab kahjustatud lepingupoolele mõistliku põhjuse eeldada, et teine lepingupool ei täida kohustusi ka edaspidi; 5) teine lepingupool ei täida ükskõik millist kohustust VÕS §-s 114 nimetatud täitmiseks antud täiendava tähtaja jooksul või teatab, et ta selle tähtaja jooksul kohustust ei täida. VÕS § 116 lg 4 kohaselt lepingust taganemine kohustuse täitmiseks VÕS §-s 114 nimetatud täiendavat tähtaega andmata ei ole lubatud, kui kohustust rikkunud lepingupool kannaks teise lepingupoole lepingust taganemise korral kohustuse täitmiseks või täitmise ettevalmistamiseks tehtud kulutustega võrreldes ebamõistlikult suurt kahju. Siiski võib lepingust täiendavat tähtaega andmata taganeda, kui rikuti käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud kohustust või kui teine lepingupool teatab, et ta oma kohustust ei täida. VÕS § 188 lg 1 järgi taganeb lepingupool lepingust taganemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. VÕS § 188 lg 2 kohaselt kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingust taganeda, vabastab lepingust taganemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. VÕS § 189 lg 1 kohaselt lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Pooled ei vaidle, et 30.11.2009.a. saatis kostja hagejale e-kirja teel lihtkirjaliku müügilepingust taganemise avalduse (I kd t.l. 139-140) ning 01.12.2009 sõlmisid pooled kokkuleppe, milles leppisid kokku, et 30.11.2009.a. taganemisavalduses toodud eelduseid ei ole olemas ning taganemisavaldus on tühine (I kd t.l. 141). Vaidlust ei ole et hageja XXX pidas OÜ-ga XXX läbirääkimisi OÜ XXX nimel (I kd t.l. 148-150). Tuvastatud on, et 01.12.2009.a. kirjaliku kokkuleppe p 4 kohaselt pooled kinnitavad, et XXX poolt OÜ-le XXX esitatud arvetel nr 904992, 905768, 907713, 908698, 909286, 917049, 922136, 923915, 926260 kajastuv kaup on OÜ-le XXX üle antud ning OÜ XXX valduses ja asjaolu, et OÜ-l XXX on võlgnevus XXX kaupade eest, ei ole vaadeldav 28.10.2009 sõlmitud osade ostu-müügilepingu rikkumisena ja OÜ XXX osade ostu-müügilepingust taganemise alusena. Kuna pooled on ise 01.12.2009.a. kokku leppinud, et 30.11.2009.a. taganemisavaldusest ei tulene neile õiguslikke tagajärgi, siis ei ole kohtul põhjust hinnata 30.11.2009.a. taganemisavalduse aluseks olnud asjaolusid. VÕS 217 lg 1 alusel peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. VÕS § 217 lg 2 järgi asi ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui 1) asjal ei ole kokkulepitud omadusi; 2) kokkuleppe puudumisel asja omaduste kohta ei sobi asi teatud eriliseks otstarbeks, milleks ostja seda vajab ja mida müüja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui ostja võis mõistlikult tugineda müüja erialastele oskustele või teadmistele muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse. VÕS § 218 lg 1 kohaselt müüja vastutab asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. VÕS § 218 lg 4 kohaselt müüja ei vastuta asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui ostja lepingu sõlmimisel asja lepingutingimustele teadis või pidi teadma. VÕS § 219 lg 1 järgi kui ostja on müügilepingu sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses, peab ta ostetud asja viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma.

VÕS § 220 lg 1 alusel peab ostja teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. VÕS § 220 lg 2 järgi oma majandus- või kutsetegevuses müügilepingu sõlminud ostja peab lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama. VÕS § 220 lg 3 kohaselt kui ostja ei teata müüjale lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul asja lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või ostja asja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav, võib ostja siiski lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes alandada ostuhinda või nõuda, et müüja hüvitaks tekitatud kahju, välja arvatud saamata jäänud tulu. VÕS § 221 lg 1 p 2 järgi võib ostja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda sõltumata sellest, et ta asja üle ei vaadanud või selle lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt ei teatanud, kui müüja teadis või pidi teadma asja lepingutingimustele mittevastavusest või sellega seotud asjaoludest ja ei avaldanud seda ostjale. Pooled ei vaidle, et 16.02.2010.a. tegi kostja notariaalse osade müügilepingust taganemise avalduse. Vaidlus ei ole, et 16.02.2010 a. taganemisavalduses märkis kostja, et OÜ XXX dokumentatsioon ei vasta tegelikkusele, sealhulgas näiteks: raamatupidamisdokumentides ei olnud kajastatud kõik täitmata kohustused mitmete kauba tarnijate ees, kusjuures suurima tarnija Hollandi äriühingu XXX ees on selgunud täiendavalt kohustusi üle 400 000 krooni ulatuses; mitmeid kohustusi ei ole tähtaegselt täidetud ning tähtaegade rikkumised ei kajastunud raamatupidamisdokumentides; kassasse sularaha laekumise ja panka sularaha sissemaksete summades on erinevused. Kohus leiab, et 30.11.2009.a. taganemisavalduse asjaolud, mille kohta pooled 01.12.2009.a. kokkuleppes tõdesid, et need ei luba lepingust taganeda, s.o. neid asjaolusid ei saa lugeda lepingurikkumiseks poolte kokkuleppel, olla uuesti 16.02.2010.a. müügilepingust taganemise alusteks (I kd t.l. 74-79). Seega kostja esitatud 10.11.2009 XXX kiri tõendamaks OÜ XXX tasumata arveid s.h.arved nr 909286 ja nr 904992 kokku summas 3 399.25 eurot, mida ei olnud õigeaegselt OÜ XXX raamatupidamisandmetes kajastatud, millise osaühingu nõuetekohase täitmata kohustuse kohta pooled 01.12.2009.a. leppisid kokku, et need ei saa olla müügilepingust taganemise aluseks, ei saa olla selliseks asjaoluks, mille kohaselt kohus saaks lugeda tõendatuks, et hagejal oli õigus lepingust taganeda. Kuna hiljemalt 01.12.2009.a. kostja teadis kõikidest XXX arvetest ja arvetes kajastatud tähtaegadest, mis varasemalt ei olnud kostjale teada ja kostja leppis hagejaga kokku, et see ei ole taganemise eelduseks, siis on tuvastatud, et kostja teadis, et asi ei vasta lepingutingimustel, nagu kostja väidab, mistõttu hageja ei vastuta asja lepingutingimustele mittevastavuse eest millest ostja teadis. Kuna kohus eelnevalt leidis, et 16.02.2010.a. taganemise aluseks ei saa olla asjaolud seoses XXX ees OÜ XXX täitmata kohustustega, siis kohus peab hindama kas 16.02.2010.a. taganemisavalduses nimetatud etteheide, et kassasse sularaha laekumise ja panka sularaha sissemaksete summade erinevused, on selliseks osa müügilepingu puuduseks, mis lubaks kostjal müügilepingust taganeda. Pooled ei vaidle, et kostja osa müügilepingu sõlmimisel tutvus OÜ XXX raamatupidamise andmetega. Müügilepingu sõlmimisel on hageja kinnitanud, et kostjale on esitatud osaühingu aruanded on koostatud lähtudes raamatupidamisseadusest ning heast raamatupidamistavast, esitatud dokumentatsioon kajastab kõiki osaühingu varasid ja kohustusi, samuti ei ole osaühingu poolt antud garantiisid ega tagatisi, mis ei ole kostjale esitatud dokumentides kajastatud. Vaidlust ei ole, et kostja lepingus kinnitab, et on teadlik osaühingu reaalsest majanduslikust seisundist ning et on seda hinnanud hageja poolt kostjale esitatud dokumentide alusel.

Kuna taganemisavalduses kostja ei tugine kassa puudujäägile, vaid üksnes erinevusele kassa sissetuleku ja kassavahendite pangakontole sissemakse andmetes, siis ei ole hageja arvates kostja piisavalt täpselt kirjeldanud asja lepingutingimustele mittevastavust, mis lubaks kostjal lepingust taganeda. Kuna kostja on 16.02.2010.a. taganemisavalduses märkinud, et kassasse sularaha laekumise ja panka sularaha sissemaksete vahel on erinevused, siis kohtu arvates selline osa müügilepingu mittevastavuse kirjeldus ei luba kohtul järeldada, et kostjale tutvumiseks antud raamatupidamisdokumentide alusel ei saanud kostja juba müügilepingu sõlmimisel seda erinevust tuvastada. Asjaolu, et kostja hagi vastuses selgitab, et kostja jaoks selgus pärast müügilepingu sõlmimist OÜ XXX kassas sularaha puudujääk summas 124 438.70 krooni, mida hageja on müügilepingu sõlmimisel kostja eest varjanud, ei ole kohtu arvates seostatav kostja 16.02.2010.a. taganemisavalduses kirjeldatuga. Tuvastatud on, et OÜ XXXi poolt äriregistrile esitatud viimase majandusaasta 01.01.2009.a.-31.12.2009.a. OÜ XXX majandusaasta aruandes (II kd t.l. 54, 56-71) ei ole kajastatud kassapuudujääki. Samuti ei ole kostja esitanud tõendeid, et hageja oleks olnud teadlik või oleks pidanud olema teadlik taganemisavalduse ajal väidetavast sularaha puudujäägist. Kahtlemata on kostja osa müügilepingu sõlminud oma majandustegevuses, mistõttu kostja kui osa ostjal oli seadusest tulenev kohustus müügilepingu sõlmimisel ostetud asi viivitamata üle vaadata või üle vaadata laskma ning puuduste ilmnemisel kohustus lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt kirjeldada, sest vastasel juhul ei või ostja asja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kohus leiab, et kostja kirjeldades osa müügilepingu mittevastavust asjaoluga, et kassasse sularaha laekumise ja panka sularaha sissemaksete vahel on erinevused, mida soovib hiljem hagiavaldusele vastates siduda kassa puudujäägiga, ei ole taganemisavalduses piisavalt täpselt kirjeldanud OÜ XXX osa 28.10.2009.a. müügilepingu tingimustele mittevastavust ja seega ei olnud kostjal õigust 16.02.2010.a. taganemisavaldusega õigust müügilepingust taganeda. Tunnistaja XXXütlustega tsiviilasja nr 2-10-59524 kohtuistungi 20.septembrist 2011 istungiprotokollist soovib kostja tõendada, et just XXXavastas kassa puudujäägi (II kd t.l. 6-13, 89). Pooled ei vaidle, et väidetava kassa puudujäägi võis avastada XXX. Pooled vaidlevad selle üle kas üldse oli olemas puudujääk või mitte osa müügilepingu sõlmimise ajal. Tunnistaja XXXütlustest nähtub, et tema töötas OÜ XXX kassaaparaadiga ja puudujääki osa müügilepingu sõlmimise ajal ei olnud. Kostja on esitanud raamatupidamise väljatrüki OÜ XXX kassa kohta, millest on näha OÜ XXX kassa liikumine 15.11.2008 kuni 30.11.2009.a. (I kd t.l. 69-71, II kd t.l. 22), mis on tehtud raamatupidamisprogrammist 26.09.2011.a. (I kd t.l. 72-73). Hageja leiab, et nimetatud tõendid ei tõenda kassa väidetavat puudujääki summas 124 438.70 eurot, sest dokumentidest ei selgu, milliseid kassaprogrammi ja raamatupidamise andmeid võrreldakse. Kohus nõustub hagejaga, et kostja esitatud raamatupidamise väljatrükist ei nähtu, kust on kostja andmed võtnud, mis andmed need on ja mida võrreldakse. Samuti on hageja veenvalt põhjendanud, et kassasse laekunud ja kassast pangaarvele kantud summade vahe ei tõenda kassa puudujääki, sest kassasse laekunud sularaha võidi kasutada kaupade või teenuste ostmisel vahetult. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et kostja esitatud raamatupidamise väljatrükk ei tõenda väidetavat kassa puudujääki. Kostja ei ole kohtule tõendanud, et hageja on teinud mingeid tehinguid, mis on jäetud raamatupidamises kajastamata, millega seoses on OÜ-s XXX jäetud kajastamata laekunud sularaha ja mille tõttu oleks kaupa rohkem müüdud kui osa müügilepingu sõlmimisel oli see kostjale teatavaks tehtud. Kuna raamatupidamises kajastatavate tehingute tegemist tõendavad konkreetse tehingu alusdokumendid (kassasse arvete tasumise algdokument, kassast väljamineku kohta ostudokument või panka raha sisseviimise dokument jne), neid dokumente kohtule aga esitatud ei ole, siis ei ole võimalik tuvastada, missuguste andmete põhjal tuvastas kostja OÜ XXX majandusliku olukorra osa müügilepingu sõlmimisel ja kuidas kostja hiljem samadele

raamatupidamisdokumentidele tuginedes lepingutingimustele vastava asjaga.

jõudis

arusaamisele,

et

tegemist

ei

ole

Kostja esitatud audiitorfirma XXXOÜ aruandest 14.novembrist 2013 (I kd t.l. 164-166), mis on koostatud ja allkirjastatud audiitor XXX poolt (I kd t.l. 169) nähtub, et XXX OÜ kassaprogrammi põhjal on raamatupidamises kajastamata sularahamüüke summas 124438.7 krooni, millises summas on raamatupidamises kassa kontol kajastamata sularaha. Vaidlust ei ole, et audiitori arvamus on koostatud kostja esitatud dokumentide alusel (II kd t.l. 112-200, III kd t.l. 1-39), tunnistaja XXX ütlustest nähtub, et tema arvamuse koostamisel ei hinnanud raamatupidamise algdokumente, vaid koostas arvamuse temale esitatud koondandmete alusel. Seega kohus leiab, et kuna audiitorarvamus ja hageja poolt kostjale üle antud raamatupidamise dokumentatsioon, mille ebaõigsusele kostja viitab võivad olla koostatud erinevate alusdokumentide alusel, mistõttu pole kohtul põhjust arvata, et üks või teine dokument on ebausaldusväärne. Kuna kohtule ei ole esitatud raamatupidamise algdokumente, mille alusel on koostatud väidetavalt erinevaid koonddokumente erinevate inimeste poolt, siis ei ole kohtul võimalik tuvastada ühele või teisele dokumendile tuginedes, et raamatupidamise andmed, millele tuginedes kostja on sõlminud OÜ XXX osamüügilepingu on ebaõiged ja mida kostja osa müügilepingu sõlmimisele ei teadnud. Kostja on esitanud XXX29.09.2011 e-kirja Ektaco kassasüsteemide usaldusväärsuse kohta (I kd t.l. 167-168) kinnitamaks asjaolu, et XXX OÜ poolt kasutatava kassaprogrammi Ektaco usaldusväärsuses ei ole alust kahelda ning juhul kui kassaprogrammi ning raamatupidamises kajastatu vahel on erinevused, siis peaks erinevuste kohta olema fikseeritud selgitused. Asjaolu, et kostja arvates selgituste puudumine kassaprogrammi ning raamatupidamises kajastatu erinevuste kohta vähendab oluliselt raamatupidamise usaldusväärsust, ei ole kohtu arvates samuti selline asjaolu, mille kohta kostjal ei olnud võimalik selgitusi küsida osa müügilepingu sõlmimise ajal. Kohus leiab, et XXXe-kiri ei tõenda kuidagi võimalikku kassa puudujääki. Lähtudes eeltoodust, ei ole kostja 16.02.2010.a. taganemisavaldusega osa müügilepingust kehtivalt taganenud, mistõttu on osa müügileping kehtiv. Kohus ei hinda seoses kassa puudujäägiga kostja esitatud avaldusi Põhja Politseiprefektuuri ja Põhja Ringkonnaprokuratuuri (I kd t.l. 124-129), sest neil ei ole käesoleva asja lahendamisel tähtsust. Samuti ei oma tähtsust pooltevaheline kirjavahetus kompromissi sõlmimiseks, sest vaidlust ei ole et pooled kohtuvälisele lahendusele jõudnud ei ole (II kd t.l. t.l. 23-24). VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 alusel on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kuna kostja ei ole täitnud müügilepingu p-des 3.2.3. kuni 3.2.6. kohustusi ja jätnud tasumata kokku 200 000 krooni ehk 12 782.32 eurot, siis on hageja nõue tõendatud ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevuse kattes 12 782.32 eurot. VÕS § 101 lg. 1 p. 6 kohaselt rahaliste kohustuste täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda viivist. VÕS § 113 lg. 1 tulenevalt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Pooltevahelise müügilepingus p 3.3. on pooled kokku leppinud viivises 0,1 % tähtajaks tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. Kuna müügilepingu p 3.2.3. ja p

/allkirjastatud digitaalselt/ Iris Kangur-Gontšarov Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.