Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Seadusjärgseks viivisemääraks on poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub 7% aastas). Kostja 1 ei täitnud tähtaegselt laenulepingust tulenevaid maksekohustusi. Viimane laenu põhiosamakse tasuti kostja 1 poolt 16.06.2008.a osaliselt 0,6 euro suuruses osas ja viimane intressimakse tasuti 26. mail 2008.a summas 138.63 eurot. Võlgnevuse tekkimisest sõltuvalt saatis hageja kostjale 1 ja kostjale 2 laenulepingu erakorralise ülesütlemise teatised, hoiatusega öelda leping erakorraliselt üles alates 07. oktoobrist 2008.a juhul kui võlgnevust ei kustutata hiljemalt 06. oktoobriks 2008.a. Kostja 1 ega kostja 2 ei tasunud võlgnevust tähtaegselt, nimetatud asjaolu tõendab hageja laenu maksete aruandega. Laenulepingust tulenev kohustus oli alates laenulepingu erakorralisest ülesütlemisest (07.10.2008) muutunud täies ulatuses sissenõutavaks. Hageja esitas laenulepingust tuleneva võlgnevuse sissenõudmiseks 15. oktoobril 2008.a täitmisavalduse Pärnu kohtutäitur Rannar Liitmaale. Täitmisavalduses palus hageja tulenevalt TMS § 2 lg 1 p-st 19 algatada kohtutäituril kostja suhtes täitemenetluse võlgnevuse summas 166 802.75 eurot sissenõudmiseks ning pöörata sissenõue hüpoteegiga koormatud ning laenulepingu tagatiseks olevale hoonestatud 1⁄2 mõttelisele osale kinnistust, asukohaga xxxx, xxxx, xxxx, xxxx registriosanumbriga 3130906. 07.05.2009.a nurjus eespool nimetatud kinnisasja suhtes esimene avalik enampakkumine alghinnaga 89 476.31 eurot. 26.05.2010.a nurjus teine avalik kordusenampakkumine alghinnaga 76 693.98 eurot. 02.03.2011.a nurjus kolmas avalik kordusenampakkumine alghinnaga 70 000.00 eurot. 13.04.2011.a nurjus neljas avalik kordusenampakkumine alghinnaga 67 000.00 eurot. 07.06.2011.a nurjus viies avalik kordusenampakkumine alghinnaga 64 000.00 eurot. Kinnistu on käesoleva hetkeni müügis täitemenetluse korras ning järgmine kordusenampakkumine korraldatakse lähitulevikus alghinnaga 51 200 eurot. Olenemata asjaolust, et tagatis on käesoleval hetkel müümata, on hageja sunnitud siiski aegumise vältimiseks esitama hagiavalduse. Samas on juba käesoleval hetkel ilmne, et tagatise müügist saadav summa ei kata kõiki laenulepingust tulenevaid nõudeid. Hageja märgib ära, et enampakkumised on kajastatud avaliku infona väljaandes Ametlikud Teadaanded ning sellest tulenevalt ei pea hageja vajalikuks tõenditena enampakkumise teateid lisada. Laenulepingust nr L080011107 tulenev nõue on hagiavalduse esitamise seisuga kokku 208 576.58 eurot, millest põhiosa võlgnevus on 162 896.14 eurot; intressivõlgnevus on 3 493.79 eurot; viivisevõlgnevus on 41 291.61 eurot; teenustasu võlgnevus on 895.04 eurot. Hageja tõendab nõude olemasolu ja kõrvalnõuete arvestamise metoodikat laenulepingu nr L080011107 laenumaksete aruandega ning viiviste arvestuse aruandega. Hageja on viivist arvestanud alljärgnevalt: Jr Põhiosa võlgnevuse Võlgnev Baaspäe Põhiosa Viivisemä Viivis Arvestatud k periood use vade arv võlgnevuse är päevas viivis kokku päevade summa arv 1 16.06.2008 - 29

170,08 11,00000 0,05 1,45 14.07.2008 2 15.07.2008 - 31

364,33 11,00000 0,11 3,41 14.08.2008 3 15.08.2008 - 31

534,48 11,00000 0,16 4,96 14.09.2008 4 15.09.2008 - 22

704,64 11,00000 0,22 4,84 06.10.2008 5 07.10.2008 - 90

162 896,14 11,00000 49,77 4 479,30

04.01.2009 6 05.01.2009 30.06.2009 7 01.07.2009 30.06.2011 8 01.07.2011 12.09.2011

- 177

162 896,14

9,50000

42,99

7 609,23

- 730

162 896,14

8,00000

36,20

26 426,00

- 74

162 896,14

8,25000

37,33

2 762,42 41 291,61

Seega on hageja tulenevalt eespool toodust õigustatud nõudma kostjalt 1 laenulepingust tulenevate maksekohustuste kohest täitmist. VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma, laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma. Hageja on kostjale tulenevalt eespool toodust väljastanud laenu, kuid kostja ei ole olenemata korduvatest nõuetest võlgnevust tasunud. Hageja on enda hinnangul ammendavalt tõendanud kostja 1 poolse laenulepingust tulenevate kohustuste rikkumise asjaolu ning on seega õigustatud nõudma kohustuste täitmist (VÕS § 101 lg 1 p 6). Kostjalt 2 on hagejal õigus nõuda võlgnevust VÕS § 142 lg 1 alusel, mille kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 82 lg 7 kohaselt muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuste täitmist peale kohustuse täitmise tähtpäeva möödumist. Käesoleval juhul on ilmne, et hageja nõue kostja vastu on muutunud sissenõutavaks alates 07. oktoobril 2008.a, mil hageja ütles kostja 1 poolse lepingurikkumise tõttu laenulepingu erakorraliselt üles ning luges kõigi laenulepingust tulenevate nõuete tasumise tähtpäeva saabunuks. Hageja oli õigustatud tulenevalt VÕS § 399 laenulepingut erakorraliselt üles ütlema. TsMS § 367 tulenevalt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kostja vastuväited Kostja A K sai hagimaterjalid kätte isiklikult 30.09.2011.a ning esitas kirjaliku vastuse hagile 11.10.2011.a koos taotlusega suulise menetluse korral riigi õigusabi saamiseks. Vastuse kohaselt kostja 2 hagi ei tunnista, vastuhagi esitada ei soovi, on nõus kirjaliku menetlusega ja ei pea võimalikuks asja lahendada kompromissiga. Kostja 2 ei vaidlusta käenduslepingu allkirjastamist, kuid selgitab, et tegi seda tugevate psüühiliste mõjutuste ja veenmise tulemusel. Tunnistab, et oli kergemeelne ja jäi uskuma korduvalt kriminaalkorras karistatud M Mt, M Pi ja nende sõpra R (perekonnanime ei tea), keda pidas enda sõpradeks. Nimetatud isikud veensid kostjat 2 käendama M Me laenu, sest sellel ajal pidi M olema tasuv töökoht ja laenu maksmisega ei oleks tohtinud probleeme tulla. Kuna hilisemalt selgus, et laenu maksti tagasi vaid paar esimest kuud, siis on kostja seisukohal, et laenu võtmisel on laenusaaja eesmärgiks saada varalist kasu tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel ning ta ei kavatsenudki laenu tagastada. Kostja 2 leiab, et tema kergemeelsusest tulenevalt kasutati teda nn tankistina ja kostja palub võtta kohtul seisukoht, kas nimetatud skeemil võib olla KarS § 209 sätestatud kuriteo tunnused ja kui see nii on, siis saata

materjalid politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. Kuna võimalikus kuriteos on kannatajaks hageja, siis ei saa kostja 2 selles osas kuhugi ka pöörduda. Kostjale 2 jääb arusaamatuks, miks hageja aktsepteeris teda niivõrd suure summa käendajaks, kui ta ilmselgelt ei olnud mitte kuidagi võimeline käendama niivõrd suurt summat. Tavapäraselt pangad laenu andes ja käendust nõudes kontrollivad laenaja ja käendaja varalist seisu. Käendajalt nõutakse viimase kuue kuu arveldusearve väljavõtet ja kontrollitakse maksehäireid krediidiinfost. Samuti peab olema läbi katseaeg. Kostja 2 ei mäleta enam, kas ta esitas pangakonto väljavõtte või ei. Kostja 2 töötas enne käenduslepingu sõlmimist viimase kuue kuu jooksul lasteaias kasvataja abina ja vahetult peale seda teises äriühingus nõudepesijana. Laenule eelnenud kuue kuu keskmine sissetulek oli 299.39 eurot. Samuti oli kostjal 2 sel ajal võetud Swedbangast liising, mida ta pidi tagastama summas 28.11 eurot kuus. Selle kohustuse täitmiseks vähenes kostja 2 niigi väike keskmine sissetulek. Lisaks oli kostjal 2 aastal 2007 sõlmitud väikelaenu leping. Kõigest sellest pidi hageja nägema ja aru saama, et kostja 2 ei saa lepingus nimetatud summat käendada. Panga eesmärk oli saada laenuraha koos intressidega tagasi laenusaajalt ja käendajalt solidaarselt. Käendaja majanduslikku seisu analüüsides pidi pank aru saama, et selline käendaja nagu tema, ei ole sobilik. Seda, et käendaja majanduslikku seisu on kontrollitud, kinnitab ka hageja esindaja ja neid andmeid eirates on kostja 2 arvates hageja ise põhjustanud käesoleva tagajärje. Kostja 2 arvab, et hageja vastav töötaja võis olla petuskeemis osaline. Kuidas muidu selgitada fakti, et hageja lubas käendajaks ilmselgelt mittesobiliku finantstaustaga ja ilmselgelt väga suure maksuriskiga eraisiku. Kostjal 2 ei ole teada panga tolleaegsed nõudmised käendajatele ehk millistele tingimustele pidi käendaja vastama, et tagada 163 716 euro suurust laenu. Asjakohastele küsimustele keeldus hageja informatsiooni väljastamast. Kui selle keeldumise osas tekib vaidlus, siis kostja 2 saab esitada vastavasisulise e-kirja väljatrüki. Kostja 2 taotleb, et kohus nõuaks hagejalt välja panga tolleaegsed nõuded käendajatele, hageja poolt kostja 2 suhtes tehtud lepingueelse finantsseisu analüüsi ning selgituse, miks teda käendajana aktsepteeriti. M P, kes kostjat 2 veenis käendajaks olema, on juba ühes kriminaalasjas aastal 2010 rahapesus süüdi mõistetud. Ka on kostja 2 saanud infot, et pangatöötaja, kes oli segatud sellesse skeemi, tundis isiklikult skeemis osalenuid või vähemalt ühte neist. Paraku puuduvad kostjal 2 sellekohased tõendid. Isegi kui kostja 2 töötasu oleks kaks korda suurem kui vastuse koostamise ajal olev 278 eurot kuus, siis kuluks kostjal 2 hageja nõude täitmiseks 25 aastat, kui kostja loovutab 100% sellest hüpoteetilisest summast. Kuigi kostja 2 tunnistab, et on olnud naiivne ja ei orienteeru juriidilises keskkonnas, siis hagejal oma valdkonna professionaalina oli võimalus ja kohustus ära hoida sellised negatiivsed tagajärjed kõigile asjaosalistele. Kostja 2 leiab, et tema suhtes tuleb hagi jätta rahuldamata. Hageja vastuväited kostja esitatud seisukohtadele Hageja oma vastuses kostja A K vastusele leiab, et kostja 2 väited, et hageja oleks pidanud käendajat allkirja andmisel takistama või mitte laskma seda allkirjastada, on asjakohatud. Kostja 2 ei ole tõendanud, et tema puhul oleks tegemist teovõimetu isikuga TsÜS § 8 mõttes. Hageja ei näe mingit seost panga töötaja tegevuse ja väidetava petuskeemi vahel. Edasine menetlus

24.11.2011.a edastas A K kohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks enda esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus. 09.12.2011.a määrusega määrati A K’le riigi õigusabi tema esindamiseks. 21.12.2011.a võttis vandeadvokaat Tiina Mare Hiob vastu riigi õigusabi korras A K esindamise tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus. Kohtu eelistungil 11.01.2012.a esitatud seisukohad Hageja esindaja jäi eelistungil hagiavalduses toodud nõude juurde ja lisas, et kompromiss saaks olla ainult võla ajatamine, nõude vähendamine isegi mitte viiviste osas ei ole võimalik. Kostja 1 on seisukohal, et tema seda raha saanud ei ole, tema arvele seda laekunud ei ole ning laenulepingule kirjutas ta alla teades, et saab maja ja peab maja eest maksma. Laenulepingus märgitud summa läks aga Mones’e sõnul otse müüjale. Kostja 2 väidab eelistungil, et kirjutas käenduslepingule alla vabatahtlikult, kuid teadis, et ei suuda seda summat maksta. Kostja 2 arvas, et sellest ei teki mingit jama, kuna tegemist oli ikkagi tema endise elukaaslase sõbraga ja nende ’taustast’ ta teadlik sel ajal ei olnud. Vastuseks 11.01.2012.a eelistungil esitatud kohtu nõudmisele esitas hageja esindaja 25.01.2012.a kohtule kostja 1 ehk M M’e konto väljavõtte perioodil 03.04.2008 – 03.04.2008, millest nähtub, et nimetatud kuupäeval on tehtud kontole Lepingu L080011107 laenu väljamakse summas 2 559 994.35 krooni ehk 163 613.46 eurot. Samalt väljavõttelt nähtub ka, et 163 613.82 eurot on kantud M M’e kontolt Survex Grupp OÜ kontole selgitusega ’1⁄2 mõttelise osas ost kinnistust asukohaga xxxx. Kostjate täiendavad vastuväited hagiavaldusele 07.02.2012.a kohtule saabunud Kostja 2 vastuses märgib kostja esindaja, et kostja 2 jääb esialgselt esitatud vastuses tema vastu esitatud hagiavaldusele toodu juurde ning leiab, et pank krediidiasutusena, kelle majandustegevuse hulka kuulub laenude andmine, ei kontrollinud piisavalt tema materiaalset olukorda ega maksevõimet ja sõlmis kostjaga 2 käenduslepingu veendumata, kas kostja 2 vastab käendaja tingimustele, kuna kontrollimisel oleks hagejale olnud koheselt selge, et nii suure summa ulatuses ei saa kostja 2 olla käendajaks. Kostja 2 esindaja juhib ka tähelepanu Tallinna Ringkonnakohtu 07.06.2011.a otsusele, millega tühistati vaidluse all olev käendusleping. Lahendis leidis ringkonnakohus, et krediidiasutusega võrreldes puuduvad tarbijast käendajal kogemused ning ainult krediidiasutus oleks pidanud kontrollima käendaja tagasimaksevõimet, samuti juhul, kui käendaja ei vasta oma varandusliku olukorra poolest käendaja tingimustele, siis oleks pank pidanud kaaluma võimalust käendulepingut mitte sõlmida isikuga, kelle varanduslik olukord ei võimalda olla käendajaks. 16.02.2012.a esitas kostja 1 ehk M M kohtule oma kirjaliku vastuse hagiavaldusele ja seisukoha esitatud vastuväidetele, milledes ta ennast süüdi ei tunnista ning lisab, et on täiesti veendunud, et laenuandmise ”petuskeemis” on ka pangatöötaja osaline. Kostja 1 leiab, et rahanõue oleks ebaõiglane tema suhtes olukorras, kus ta karistuseks juba niigi on jäänud ilma oma majast. Hageja vastuväited kostjate esitatud vastuväidetele Hageja esindaja on oma 16.02.2012.a kohtule esitatud vastuses leidnud, et käendus on kehtiv ja hageja 2 väited käenduse kehtetuks olemise kohta tuleb jätta tähelepanuta. Hageja on seisukohal, et kostja 2 puhul on tegemist ja oli ka käenduslepingu allkirjastamise ajal, teovõimelise isikuga TsÜS § 8 mõttes, kes sai aru oma tehingu ulatusest ja selle tagajärgedest. Kuna hageja ja kostja 2 vahel 01.04.2008.a allkirjastatud käenduslepingus on üheselt märgitud ära tagatava lepingu

number, sõnastatud käendaja vastutuse maksimummäär ning ka see, et tegemist on solidaarse vastutusega, pidi kostja 2 aru saama, et tegemist ei olnud ainult allkirja andmisega, vaid otsese vastutuse võtmisega laenulepingu täitmise ees. Hageja ei nõustu ka kostja 2 väitega, et tema käenduslepingust tuleneva vastutuse välistab asjaolu, et hageja ei oleks pidanud teda käendajana aktsepteerima, tuginedes Tallinna Ringkonnakohtu lahendile nr. 2-09-39230. Hageja leiab, et analoogia Ringkonnakohtu lahendiga nr. 2-09-39230 ei ole õige, kuna käesoleva tsiviilasja raames ei ole hageja viinud kostjat 2 eksimusse käenduslepingu olemusest ja tehingu asjaoludest ning tsiviilasja alused ning käesoleva tsiviilasja asjaolud on väga erinevad. Hageja leiab, et kosja 2 ei olnud lepingu sõlmimisel eksimuses, kuna TsÜS § 92 lg 1 järgi on eksimus ebaõige ettekujutus tegelikest asjaoludest ning hageja on arvamusel, et käesoleva tsiviilasja raames ei ole kostja 2 tõendanud asjaolu, et käenduslepingu allkirjastamisel oli tema ettekujutus tegelikest asjaoludest teine. Hageja esindaja viitab TsÜS § 92 lg 3 p-le 1, mille järgi võib tehingu teinud isik olulise eksimuse mõjul tehtud tehingu tühistada, kui eksimuse põhjustasid tehingu teise poole poolt teatavaks tehtud asjaolud või asjaoludest teatamata jätmine, kui asjaolude teatavakstegemine oli hea usu põhimõtte kohaselt nõutav, või kui tehingu teine pool teadis või pidi eksimusest teadma ja eksinud poole eksimusse jätmine oli vastuolus hea usu põhimõttega. Hageja on seisukohal, et käenduslepingut ei saa tühistada, kuna hageja kui tehingu teine pool, ei ole mingi viisil tehingu tõelisi asjaolusid varjanud ega andnud ebaõiget informatsiooni tehingu sisu koha. Hageja leiab, et kostja 2 väide, et sarnaselt mainitud Ringkonnakohtu lahendiga on kõnealune käendusleping vastuolus heade kommetega ja seega tühine TsÜS § 86 mõttes, ei ole õige ja lisab, et tehingu heade kommetega vastuolu hindamisel tuleb arvestada kogumis kõiki sellega seotud asjaolusid, muuhulgas tehingu sisu ja selle asjaolusid (RKTKo nr.3-2-1-76-01). Samuti tuleb hinnata poolte ettekujutusi ajendeid ja eesmärke. Hageja leiab, et kostja 2 ei saa väita nagu tema tegelik tahe käenduslepingu allkirjastamisel oleks olnud erinev tehtud tahteavaldusest ja ta ei saanud aru tehingu sisust, kuna kostjale 2 oli alguselt peale selge, mis on käenduse sisu, mis summas see on sõlmitud, mis on lepingu tagatiseks seatud ning kui suur on käendaja vastutuse piirmäär ning erinevalt tsiviilasjast 2-09-39230 ei ole käesolevas tsiviilasjas tuvastatud hageja pahatahtlikku käitumist kostja 2 käendajana aktsepteerimisel. Hageja esindaja lisab, et AS’is SEB Pank on üldine tava lepingu sõlmimisel selgitada laenuhalduri poolt käendajale ning laenuvõtjale kohustuse sisu ja seega ei saa kostja 2 tugineda oma kogenematusele ning väita, et ta oleks viidud eksitusse tegelikust tehingu sisust või ta ei saanud aru tehingu tagajärgedest. Hageja leiab ühtlasi, et kostja 2 kohustuse võtmise suurus ning tegelike sissetulekute suurus ei mängi kohustuse kehtivuse seisukohalt rolli, kuna käenduse puhul oli antud asjas tegemist lisatagatisega, sest põhitagatisena oli seatud hüpoteek kostja 1 varale. Hageja ei sundinud ega mõjutanud kostjat 2 tehingut sõlmima, tegemist oli kostja 2 enda vaba tahtega ehk lepingu sõlmimise vabadusega, mille kohaselt on igal isik vaba otsustama, kellega ja mis sisus ta lepinguid sõlmib. Kostja 2 seisukoht hageja vastuse suhtes Kostja 2 ei nõustu hageja seisukohtadega ja leiab, et AS SEB Pank väited on üldised ja paljasõnalised. Kostja 2 jääb oma vastuste juurde ja leiab, et hageja ei kontrollinud temaga käenduslepingu sõlmimisel piisavalt käendaja eeldusi täita käendaja kohustusi – sh ei uurinud kosta 2 varalist seisu ega maksevõimet. Kui hageja oleks seda teinud, oleks olnud koheselt selge, et A K on sisuliselt maksejõuetu, tema pangakonto tühi ning igasugune varaline tagatisvõime, sh kinnisvara või hinnaline vallasvara puudub ning ta ei saa olla mingisuguses mahus rahalise kohustuse käendajaks. Muuhulgas kinnitab kostja 2, et ta ei näe kusagilt mingisuguses määras

oma sissetulekute või varalise seisu juurdekasvu. Kostja 2 on ehitustööline, töötab maalrina ning teenib alates tööle asumisest miinimumpalka, elab oma vanematega koos, kes tütart vajadusel abistavad. Eeltoodust tulenevalt leiab kostja 2, et pank kui professionaalne laenulepingute sõlmija ja laenude väljastaja, on kergekäeliselt sõlminud maksevõimetu isikuga käenduslepingu ning eelduslikult peab hoolsuskohustuse täitmata jätnud hageja ise kandma oma tegemata jätmisest tulenevaid kahjusid. Hageja ei arvestanud majandusliku riskiga, mida võib kaasa tuua maksejõuetu isikuga käenduslepingu sõlmimine. Kohtuistungil 07.03.2012.a esitatud seisukohad Mõlemad pooled jäävad kirjalikes seisukohtades esitatu juurde, midagi täiendavalt lisada ei soovi. Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused, tõendid Kohus, olles ära kuulanud poolte selgitused ja hinnanud asjas esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et hagi on põhjendatud ja tõendatud ning kuulub täielikult rahuldamisele. Hageja on esitanud kostjate vastu nõude tulenevalt AS’i SEB Pank ja M M’e vahel 01.04.2008.a sõlmitud eluasemelaenulepingu nr L080011107 ning AS’i SEB Pank ja A K vahel 01.04.2008.a sõlmitud käenduslepingu nr 2008006029 alusel AS SEB Pank poolt kostjale M M’ele väljastatud laenu summas 163 716 eurot õigeaegselt tagasimaksmata jätmise eest tekkinud võlgnevuse hüvitamiseks. Võlgnevuse tõendamiseks on hageja esitanud kostjatega sõlmitud eluasemelaenulepingu ja käenduslepingu, laenu- ja intressimaksete tagasimaksete graafiku, kostjatele saadetud laenulepingute erakorralise ülesütlemise teadete koopiad ning viivise arvestuse (tl 12-26). Kostjad ei vaidle nimetatud lepingute sõlmimise üle. VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga laenuandja andma laenusaajale rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Antud juhul sai M M kui laenusaaja laenu summas 163 716 eurot kohustusega tagastada põhisumma koos intressidega ettenähtud aegadel. Laenusaaja on põhivõlgnevuse katteks tasunud kokku 819.86 eurot, seega on võlgnevuses oleva põhisumma suuruseks 162 896.14 eurot. VÕS § 82 lg 7 kohaselt muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. VÕS § 101 lg 1 p-de 4 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja taganeda lepingust või öelda leping üles ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 416 lg 1 kohaselt võib krediidiandja osamaksetena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Hageja on lepingu erakorraliselt üles öelnud 07.10.2008.a ja nõudnud kogu laenusumma ennetähtaegset tagastamist. Laenu maksete aruandest nähtuvalt jäi laenusaaja laenumaksete

tähtaegse tasumisega viivitusse alates 16.06.2008.a, teate laenulepingu erakorralise ülesütlemise kohta on hageja saatnud kostjatele 09.09.2008.a, seega on laenusaaja olnud laenumaksetega täielikult viivituses kolme üksteisele järgneva osamaksega. 09.09.2008.a hageja saadetud laenulepingu erakorralise ülesütlemise teatest nähtuvalt lubab AS SEB Pank lepingu erakorraliselt üles öelda 07.10.2008.a, kui võlgnevust ei kustutata hiljemalt 06.10.2008.a. Seega on täidetud vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja andmine puudujääva summa tasumiseks. Laenusaaja ei ole laenuandja nõudmist täitnud, seega oli laenuandjal õigus leping erakorraliselt üles öelda. VÕS § 142 lg 1 kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja vastutama võlausaldaja ees põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 143 lg 1 kohaselt on tarbijakäendusleping käendusleping, kus käendajaks on füüsiline isik. Käendaja A K on seisukohal, et allkirjastas käenduslepingu tugevate psüühiliste mõjutuste ja veenmise tõttu oma tolleaegse elukaaslase, laenusaaja M M’e ja veel kellegi kolmanda poolt. Kohus nõustub hageja esindaja seisukohaga, et käendaja puhul on praegu ja oli käenduslepingu sõlmimise hetkel tegemist täisealise, täisteovõimelise isikuga TsÜS § 8 lg 2 mõttes. Samuti väidab ka kostja 2 ise, et läks käenduslepingut sõlmima vabatahtlikult (eelistungi protokoll tl 137). Kohus juhib tähelepanu ka VÕS § 142 lg-le 4, mis sätestab, et käenduse kehtivus ei sõltu põhivõlgniku ja käendaja vahelistest suhetest, seega ei oma käendaja ja M M’e, ega käendaja ja tema tolleaegse elukaaslase, kelle mõjutuste tulemusena ta käenduslepingut üldse sõlmima läks, omavahelised suhted käenduslepingu kehtivuse kohapealt mingit tähendust. Kohus ei nõustu kostja 2 väitega, et pank kui krediidiasutus, kelle majandustegevuse hulka kuulub laenude andmine, oleks pidanud kontrollima kostja 2 vastavust käendaja tingimustele, tema materiaalset olukorda ja maksevõimet. Kohus nõustub hageja esindaja seisukohaga, et käenduse puhul oli antud olukorras tegemist lisatagatisega. Laenusaajaks oli siiski kostja 1 ja seetõttu oli pangal kohustus kontrollida tema kui laenuvõtja materiaalset olukorda ja maksevõimet. Lisaks oli põhitagatiseks 1⁄2 mõttelise osa kinnistu asukohaga Pulga tee 37, Reiu küla, Tahkuranna vald, Pärnumaa, mille ostmine oli ka saadava kodulaenu saamise ja kasutamise otstarbeks. Samuti ei oleks saanud pank ka ainult selle põhjal otsustada käendaja sobivust käendamisel, milline on kostja 2 materiaalne seis ja maksevõime käenduslepingu sõlmimise ajal, kuna laen on võetud 30 aastaks ning materiaalne olukord ja maksevõime võib selle pika aja jooksul muutuda nii laenusaajal kui ka käendajal. Seega ei saanud pank ette näha käendaja maksevõimet 30 aasta kestel, samuti ei saanud pank ette näha ka asjaolu, et laenusaaja jääb kohe laenusaamise alguses tagasimaksetega viivitusse. Käendus on käendaja poolt antud tagatis, millega käendaja võtab endale kohustuse vastutada käendatava isiku poolt võetud laenu eest. Kui laenuvõtja jääb tagasimaksetega võlgnevusse, siis on käendaja kohustatud tasuma tekkinud võla. Seega peab käendaja enne käenduslepingu sõlmimist kaaluma, kas on võimeline tekkivat lisakohustust kandma kui laenuvõtja seda ise teha ei suuda. Ekslik on leviv arvamus, et allkiri käenduslepingul on vaid formaalsus, mis aitab sõbral laenu saada, kuivõrd tegelikult tähendab käendaja allkiri käenduslepingul siiski seda, et käendaja võtab endale kohustuse vastutada võetud laenu eest, samuti ka laenu intressi, trahvi, viivise jm laenuga seotud ja lepinguga ettenähtud kohustuse eest. Käenduslepingu heade kommete vastasusega oleks tegemist siis, kui tehing ei tohiks olla kehtiv ja siduv eelkõige vastuolu tõttu ühiskonnas hinnatud väärtuste ja põhimõtetega. Seejuures on Riigikohus oma otsustes rõhutanud, et tehingu heade kommete vastasuse hindamisel tuleb arvestada asjaga seotud kõiki olulisi asjaolusid, mh tehingu sisu ja selle tegemise asjaolusid. Käenduslepinguga seonduva olemuslikult suure vastutusriski tõttu ei ole ka äärmiselt ulatusliku

vastutusriski ülevõtmine käendaja poolt veel iseenesest heade kommete vastane ja käendaja ülekoormamine ei ole piisav käenduslepingu tühistamiseks heade kommete vastasuse tõttu. Siinkohal tuleb arvestada ka lepinguvabaduse põhimõttega, mistõttu ei saa välistada käendaja tahet teadlikult ulatusliku vastutuse võtmiseks. Juhul kui käenduslepinguga on füüsilisele isikule pandud ebamõistlikult suur vastutus – kohustus, mille täitmiseks tal ilmselgelt puuduvad võimalused (vara ja sissetulekud), võib käendusleping olla heade kommete vastasuse tõttu tühine, kuid seda eelkõige olukorras, kus selline kohustus on pandud tarbijast käendajale ja kohustuse võtmine käendaja poolt on toimunud võlausaldaja poolt kallutatuna, tingituna erakorralisest vajadusest või kogenematusest. Antud juhul ei nähtu viita ükski asjaolu sellele, et A K’t oleks kuidagi kallutanud käenduslepingut sõlmima hageja poolt. Materjalidest nähtuvalt ei ole tegemist ka käenduslepingu sõlmimisega tingituna erakorralisest vajadusest. Kohus leiab, et ka kogenematusele ei saa kostja 2 tugineda. Asjaolu, et kostja 2 oli käenduslepingu sõlmimisel kõigest 21-aastane, ei tähenda kohe veel seda, et tegemist oleks kogenematu isikuga. Kostjal 2 oli käenduslepingu sõlmimise ajal võetud AS’st Swedbank liising ning ka väikelaen. Seega on kostja 2 varemgi kokku puutunud laenu võtmisega krediidiasutustest. Samuti on kõik käendusega seotud asjaolud, tingimused ja tagajärjed kirjas käenduslepingus, millega tutvumist on käendaja allkirjadega ka kinnitanud. TsÜS § 92 lg 1 kohaselt on eksimus ebaõige ettekujutus tegelikest asjaoludest. TsÜS § 92 lg 3 kohaselt võib tehingu teinud isik olulise eksimuse mõjul tehtud tehingu tühistada kui eksimuse põhjustasid tehingu teise poole poolt teatavaks tehtud asjaolud või asjaoludest teatamata jätmine või kui tehingu teine pool teadis või pidi teadma eksimusest ning ei teavitanud tehingu tegijat. Antud juhul ei saa kostja 2 tugineda eksimusele, kuna kui ka pangatöötaja poleks mingil põhjusel käendajale selgitanud käenduslepingu sisu ja selle tagajärgi, mis antud juhul ei ole tõestamist leidnud, on käendajal olemas käendusleping, milles on kirjas nii käenduslepingu kui ka sellega käendatava põhilaenulepingu sisu, tagasimakse tingimused, vastutuse tingimused ja selle täitmata jätmise tagajärjed. Tehingu tühistamise õiguse annab eksimus juhul, kui see seondub tehingu sisu, tagajärgede või tehingu tegemise aluseks olevate asjaoludega, st eksimus peab mõjutama isiku tahet tehing teha. Kostjale 2 oli või pidi olema teada käenduslepingu sõlmimisel tehingu tegemiseks olevad asjaolud, tehingu sisu ja selle tagajärjed. Eksimus eeldab ebaõiget ettekujutust tehingu tegemise ajal eksisteerivate asjaolude üle, eksimusega ei ole seega tegemist juhul, kui tehingu teinud isikul on tehingu tegemise ajal teatavaid ootusi tulevikus tekkivate asjaolude suhtes, mis ei realiseeru. Seega ei saa kostja 2 tugineda väitele, et eelnimetatud isikud M M, M P ja nende sõber R veensid teda käendama kostja 1 laenu asjaoludega, et M Me’l on tasuv töökoht ja laenu maksmisega probleeme ei teki, kuna ootus tekkivate asjaolude suhtes, et M Mel see töökoht ka tulevikus on, ei pruugi realiseerida. Samuti juhib kohus tähelepanu asjaolule, et kui kostja 2 oleks käenduslepingu sõlminud olulise eksimuse tõttu, siis tulenevalt TsÜS § 99 lg-st 2 ei või tehingut tühistada, kui tehingu tegemisest on möödunud 3 aastat. Kuna käendusleping sõlmiti 01.04.2008.a, siis selle tühistamise tähtaeg saabus 01.04.2011.a. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna käenduslepingu sõlmis kostja 2 olles täisealine ning täisteovõimeline, millest tulenevalt pidi ta ka aru saama oma tegevuse tagajärgedest ja kuna antud asja puuduvad heade kommete vastasus käenduslepingu sõlmimisel hageja poolt ning eksimusele viitavad asjaolud, on käendusleping kehtiv ning hageja nõue kuulub rahuldamisele täies ulatuses. Menetluskulud

TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi täieliku rahuldamise korral tuleb asjas esinenud menetluskulud vastavalt hageja taotlusele jätta täielikult kostjate kanda. Kostjate menetluskulud jäävad nende enda kanda. Pooltel on TsMS § 174 lg 1 kohaselt õigus nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.

Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent

/allkiri/ /allkirjastatud digitaalselt/

Marika Leimann Kai Rosar

Viru Maakohtu 23.04.2012

RESOLUTSIOON

Muuta 28.03.2012 kohtuotsuse resolutsiooni esimest lõiku ja lugeda õigeks: „Välja mõista M M`elt ja A K`lt solidaarselt hageja kasuks võlgnevus 208 576.58 /kakssada kaheksa tuhat viissada seitsekümmend kuus 58/ eurot, võttes selle juures arvesse, et A K vastutab maksimumääras 163 716 eurot.” Muus osas jätta otsus muutmata. Kohtunik

/allkiri/

Marika Leimann

Tartu Ringkonnakohtu 08.10.2012

RESOLUTSIOON

Keelduda menetlusse võtmast A K apellatsioonkaebust Viru Maakohtu 28. märtsi 2012 otsuse peale ja tagastada apellatsioonkaebus A Kle. Kohtuotsus jõustus 27.oktoobril 2012.a Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega Nooremreferent Kai Rosar

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.