28. märts 2012 kell 15.00, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-10-59349
Tsiviilasi
Swedbank Liising Aktsiaseltsi hagi JTR vastu võla nõudes
Hagihind
23 971,25 eurot (375 068,51 krooni)
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Swedbank Liising Aktsiaselts (registrikood 10434248, asukoht Liivalaia 8, 15039 Tallinn), lepinguline esindaja Kadri E
(XXX)
Kostja JTR(isikukood XXX, elukoht XXX)
Asja läbivaatamine
Poolte nõusolekul kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista JTR’lt liisingulepingust nr XXX tulenev võlgnevus 6 992,26 (kuus tuhat üheksasada üheksakümmend kaks eurot ja 26 senti) eurot (109 405,02 krooni) ning viivis protsendina põhinõudelt (EKP intress + 7% aastas summalt 6 992,26 eurot) alates 25.11.2010 kuni põhinõude täitmiseni Swedbank Liising AS-i kasuks.
Välja mõista JTR’lt liisingulepingust nr XXX tulenev võlgnevus 16 978,99 (kuusteist tuhat üheksasada seitsekümmend kaheksa eurot ja 99 senti) eurot (265 663,49 krooni) ning viivis protsendina põhinõudelt (EKP intress + 7% aastas summalt 265 663,49 krooni) alates 25.11.2010 kuni põhinõude täitmiseni Swedbank Liising AS-i kasuks. Menetluskulude jaotus Välja mõista JTR’lt menetluskulud 100% ulatuses Swedbank Liising AS-i kasuks. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Asjaolud
2-10-59349
1.21.08.2007 sõlmisid Swedbank Liising AS ja JTR liisingulepingu nr XXX (tl 8-19) ja 13.12.2007 liisingulepingu nr XXX (tl 64-75). Hageja andis vara (sõiduauto Audi A4 Avant Quattro 2.5, ehitusaasta 2004 ja sõiduauto Mercedes-Benz E200 1.8, ehitusaasta 2007) kostja valdusesse ja kasutusse (tl 20, 76).
2.Kostja kohustus lepingute üldtingimuste p 1.3 kohaselt tasuma hagejale lepingutes sätestatud makseid vastavalt maksegraafikutele. Pooled sõlmisid lepingute teenuste lisa, millega lepiti kokku kütuse krediitkaardi kasutamises (tl 24-25, 80-81). Üldtingimuste punkt 11.1 ja 6.3 kohaselt pidi kostja sõlmima varade kindlustuslepingud ning tasuma kindlustusega seotud kulud. 21.08.2007 ja 13.12.2007 sõlmiti varade kindlustuslepped (tl 21-23, 77-79). Kostja kohustus tasuma liisingu- ja kindlustusmakseid ning kütusekaardi kasutamise eest vastavalt hageja väljastatud arvetele. Hageja nõue ja põhjendused
3.Hageja palub välja mõista kostjalt lepingust nr XXX tulenev võlgnevus 109 405,02 krooni (6 992,26 eurot) ning viivis protsendina põhinõudelt (EKP intress + 7% aastas summalt 6 992,26 eurot) alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni ja lepingust nr XXX tulenev võlgnevus 265 663,49 krooni (16 978,99 eurot) ning viivis protsendina põhinõudelt (EKP intress + 7% aastas summalt 16 978,99 eurot) alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
4.Kostja rikkus lepingutest tulenevaid kohustusi ning jättis tasumata põhiosa-, intressi-, kaskokindlustus- ja kütusemaksed. 30.07.2008, 14.01.2009 ja 26.10.2009 saatis hageja kostjale teatised palvega võlgnevus tasuda (tl 51-54, 62-63). Hageja luges lepingud erakorraliselt üles öelduks 10.03.2009. Lepingust nr XXX tulenev nõue kostja vastu oli kokku 207 710,10 krooni, millest vara jääkmaksumus 165 977,88 krooni, debitoorne, kaskokindlustuse ja kütusekaardi võlgnevus 29 445,39 krooni, viivis 234,10 krooni, liikluskindlustuse võlgnevus 3 729 krooni, vara tagastamise ja realiseerimise kulud 8 323,73 krooni (tl 26-50, 56-61). Kuna vara realiseeriti hinnaga 98 305,08 krooni (käibemaksuta; tl 56), siis palub hageja lepingust nr XXX tulenevalt kostjalt välja mõista 109 405,02 krooni. Lepingust nr XXX tulenev nõue kostja vastu oli 418 163,49 krooni, millest vara jääkmaksumus 333 191,37 krooni, debitoorne, kaskokindlustuse ja kütusekaardi võlgnevus 66 482,19 krooni, viivis 605,88 krooni, liikluskindlustuse võlgnevus 5 483 krooni, vara tagastamise ja realiseerimise kulud 12 401,05 krooni (tl 82-109, 113-117). Kuna vara realiseeriti hinnaga 152 500 krooni (käibemaksuta; tl 112), siis palub hageja lepingust nr XXX tulenevalt kostjalt välja mõista 265 663,49 krooni.
5.Tulenevalt kostja vastusest märgib hageja järgmist. Hind, millega õnnestus liisinguesemed võõrandada vastab nende väärtusele. 14.01.2009 teatises anti kostjale võimalus müügiprotsessis osaleda ning leida ostja ise. Kuivõrd kostja esemeid ise realiseerida ei soovinud, tegi seda hageja. Lähtuvalt Riigikohtu lahenditest nr 3-2-1-33-08 ja nr 3-2-1-77-08 on hinnaerinevus kuni 10% turuväärtusest lubatav. Mercedes’ega tegi ebakaines olekus avarii kostja elukaaslane OU, sõidukit ei varastatud (tl 186, 202, 203). Kostja vastuväited
6.Kostja võtab hagi osaliselt õigeks.
7.Kostja selgitab, et 22.03.2009 öösel kadus sõiduauto Mercedes, politseile teatati 22.03.2009, hagejat ja kindlustusandjat teavitati 23.03.2009 hommikul. Auto leiti avariilisena 23.03.2009. 24.03.2009 palus Swedbanki volitatud esindaja tagastada autod. Lepiti kokku, et kostja transpordib Audi ise Eestisse esimesel võimalusel. 06.04.2009 teatati kostjale, et kui hagejal jääb pärast autode tagastamist nõudeid kostja vastu, võtab hageja kostjaga ühendust e-posti teel. Kuni hagiavalduse kättetoimetamiseni kostjaga ühendust võetud ei ole.
8.Lepingu nr XXX osas tunnistab kostja hageja nõuet, v.a. R OÜ arvet. Kostja tagastas sõiduki ise. Samuti on kostja seisukohal, et arvestada tuleks sõiduauto Audi turuhinda, mitte müügihinda. Hagi lisa 3 (kindlustuslepe) alusel oli turuhinnaks vähemalt 195 932,20 krooni (km-ta), sellest 10%
2-10-59349 madalam väärtus oleks 176 338,98 krooni. Seega oleks võlgnevus kokku 205 210,10 krooni ja sõiduki turuhinda arvestades saaks hageja nõuda 28 871,12 (205 210,10 – 176 338,98) krooni.
9.Lepingu nr XXX osas leiab kostja, et vara kadumine ning avarii läheb kindlustuskaitse alla. Arvestada tuleks sõiduki kindlustussummat 462 000,04 krooni, mitte müügihinda. Arvestamisele ei kuulu vara tagastamise ja realiseerimise kulud 12 401,05 krooni. Hageja nõue peaks olema 405 762,44 krooni, arvestades vara väärtuseks 462 000,04 krooni, peaks hageja maksma hoopis kostjale 56 237,56 krooni. Muus osas tunnistab kostja hageja nõuet. Kohtuotsuse põhjendus
10.Tulenevalt TsMS § 403 määras kohus 28.02.2012 määrusega asja lahendamise kirjalikus menetluses vastavalt 01.11.2011 kohtuistungil poolte antud nõusolekul. Pooltele anti tähtaeg kõikide asjas tähtsust omavate dokumentide ja avalduste esitamiseks ja aega kompromissi sõlmimiseks.
11.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega, kostja vastusega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada alljärgnevatel põhjendustel.
12.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 231 lg 4 alusel omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.
13.Võlaõigusseadus (VÕS) § 361 kohaselt liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. Vaidlust ei ole, et 21.08.2007 sõlmisid Swedbank Liising AS ja JTR liisingulepingu nr XXX (tl 819) ja 13.12.2007 liisingulepingu nr XXX (tl 64-75) ning kostja rikkus lepingutest tulenevaid kohustusi jättes tasumata põhiosa-, intressi-, kaskokindlustus- ja kütusemaksed. 30.07.2008, 14.01.2009 ja 26.10.2009 saatis hageja kostjale teatised palvega võlgnevus tasuda (tl 51-54, 62-63), mida kostja ei teinud.
14.VÕS § 367 lg 1 sätestab, et liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. Vastavalt VÕS § 367 lg 3, kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel. Kohus on tuvastanud, et liisingulepingud öeldi üles alates 10.03.2009.
15.Tulenevalt VÕS § 367 lg 1 ja 3 sisust on ebaõige kostja väide, et sõidukite väärtuse hindamisel tuleb lähtuda kindlustuslepetes kokku lepitud väärtusest (tl 21-23, 77-79). Üldjoontes kordab samu põhimõtteid liisingulepingute üldtingimuste p 3.7. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 65 sätestab, et eseme väärtuseks loetakse selle harilik väärtus, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). Kindlustuslepetes kokkulepitud sõiduki kokkuleppeline väärtus (kindlustussumma) ei oma tähendust liisingulepingu ülesütlemisel hageja kahjude hindamisel. VÕS § 426 lg 1 järgi kindlustussumma tähendab kindlustusandjapoolset maksimaalset väljamaksusummat. Kindlustuslepe on liisingulepingust eraldiseisev kokkulepe ning liisingulepingutest ei nähtu, et pooled oleksid soovinud liisingulepingu üldtingimuste p-s 3.7 sätestatud kahjude hindamisel lähtuda kindlustusleppes kokkulepitud sõiduki väärtusest. Vastupidi, p 3.7 kohaselt lähtutakse kahjude hindamisel liisingueseme võõrandamisest saadud summast.
16.Kohus leiab, et kostja väide, et liisinguese Mercedes-Benz E200 ärandati tundmatu isiku poolt ning selle käigus tehti sõidukiga avarii, ei ole leidnud tõendamist. Hageja esitatud väärteoasja nr 2302,09,008012 õiendist otsuse kohta ja politsei vastusest päringule (tl 186, 202, 203) nähtub, et vaidlusaluse sõidukiga Mercedes-Benz tegi 23.03.2009 öösel avarii OU, omamata mootorsõiduki
2-10-59349 juhtimise õigust ning olles ebakaines olekus. Väärteoasja nr 2302,09,008012 otsus jõustus 28.05.2009. Kostja on ise märkinud, et OU on kostjale lähedane isik. Kostja on ise võimaldanud kolmandal isikul hagejale kuuluvat sõidukit kasutada ning see isik on põhjustanud sõidukiga avarii.
17.Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et varade tagastamise ja realiseerimise kulud hüvitamisele ei kuulu. Üldtingimuste p 3.7 sätestab, et liisingulepingu ülesütlemisel on liisinguvõtja kohustatud hüvitama liisinguandjale liisingueseme võõrandamisest tekkinud kulud (sh. liisingueseme valduse üle võtmine, liisingueseme hoidmine, liisingueseme müügikõlbulikuks seadmine). VÕS § 367 lg 4 kohaselt liisinguvõtja peab hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. Hageja tegevusalaks on finantseerimisteenuse pakkumine. Kohtu arvates ei saa eeldada, et hageja teostaks kõik eeltoodud toimingud iseseisvalt. On tavapärane ning kostja pidi mõistma, et hageja võib varade tagastamiseks, müügikõlbulikuks seadmiseks ning müügiks kasutada kolmandate isikute teenuseid (tl 57-60, 113116). Varade tagastamise aktidest (tl 55, 110) nähtub, et kostja ei tagastanud varasid isiklikult hagejale. Sõiduauto Audi tagastas kolmas isik OÜ-le R . Kohtuistungil väitis hageja, et sõidukile läks järgi OÜ R , sõiduk vajas pesemist ning remonti. Kostja sellele vastu ei vaielnud. Sõiduauto Mercedes anti politsei poolt üle OÜ-le R , kes transportis selle ära politsei hoiukohast treileril. Seega on tõendatud, et hageja oli sunnitud kasutama varade tagastamiseks ning realiseerimiseks kolmandate isikute teenuseid. Osutatud teenuste eest tasumisel kantud kahju peab üldtingimuste p 3.7 ja VÕS § 367 lg 4 järgi hüvitama kostja.
18.VÕS § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ja VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 alusel võib võlausaldaja nõuda viivist. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja esitanud kostjale korduvalt nõudmised kohustuste täitmiseks ning viivise tasumiseks (tl 51-54, 62-63). Tuginedes eelnevale asub kohus seisukohale, et hagis esitatud nõue (vaata otsuse punkti 4 ) on põhjendatud ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista liisingulepingust nr XXX tulenev võlgnevus 6 992,26 eurot ning viivis protsendina põhinõudelt (EKP intress + 7% aastas summalt 6 992,26 eurot) alates 25.11.2010 kuni põhinõude täitmiseni Swedbank Liising AS-i kasuks ja liisingulepingust nr XXX tulenev võlgnevus 16 978,99 eurot ning viivis protsendina põhinõudelt (EKP intress + 7% aastas summalt 16 978,99 eurot) alates 25.11.2010 kuni põhinõude täitmiseni Swedbank Liising AS-i kasuks. Menetluskulud
19.Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1 ja 2 jätab kohus hageja menetluskulud täielikult (100%) kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Maire Lukk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.