Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Vaidlustamata asjaolud, varasem menetluse käik, hageja nõue ja selle põhjendused.

Lk (6) 2

on selle allkirjastanud või vahetanud kummagi lepingupoole poolt allkirjastatud lepingudokumendid või kirjad. Käenduslepingu p-st 2.2 nähtub, et leping 2 jõustub selle sõlmimise momendist ja kehtib kuni võlgniku ja/või käendaja ostu-müügilepingu järgsete kohustuste täieliku tasumiseni. Kuna hageja ei ole käenduslepingut allkirjastanud, ei ole poolte vahel sõlmitud käendusleping jõustunud ja hageja ei saa nõuda selle lepingu alusel käendajalt OÜ-ga M sõlmitud kliendilepingust tulenevate kohustuste täitmist; - käenduslepinguga ei tagata kliendilepingust nr 135 tulenevaid OÜ M kohustusi. VÕS § 142 kohaselt peab käenduslepinguga olema määratletud millist võlgniku kohustust käendaja tagab ja millisest tehingust tagatav nõue tuleneb. Kostja on seisukohal, et hageja ja OÜ M vahel sõlmitud kliendileping nr 135 on teenuste osutamise leping ja kestvusleping, sest nimetatud lepingu kohaselt pidi hageja osutama OÜ-le M reklaamiteenust OÜ M kohustus reklaami eest tasuma vastavalt hageja poolt esitatud arvetele. 30.09.2010.a. käenduslepingu p 1.2 kohaselt vastutab kostja KK ostuarvete tasumise eest hagejale summas 51.866,10 krooni ja lisaks sellele hageja ja võlgniku vahelisest ostu-müügilepingust tulenevate viivisarvete tasumise eest, samuti võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulutuste hüvitamise eest. Käenduslepingust ei nähtu ja ei ole võimalik määratleda, kes on võlgnik, kelle kohustusi ja millises ulatuses peab käendaja tagama, ka ei ole võlgniku isikut võimalik tuvastada ostumüügilepingu alusel, kuna hageja ja M OÜ vahel on sõlmitud kliendileping reklaamiteenuse osutamiseks. Eeltoodust tulenevalt ei määratle käenduslepingu p 1.2 võlgniku isikut ja kohustuste ulatust, ei laiene käendusleping kliendilepingule nr 135 ja kostja ei vastuta ostuarvete tasumise eest hagejale summas 51.866,10 krooni ega ka hageja ja võlgniku vahelisest ostu-müügilepingust tulenevate viivisarvete tasumise eest, samuti võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulutuste hüvitamise eest.

Lk (6) 3

Lk (6) 4

- kas käenduslepingus on selgelt määratletud kelle ja millist tulevikus tekkivat kohustust ning millises ulatuses peab kostja tagama ning kas võlgniku isiku ehk käendatava ja olemasoleva kohustuse määratlemata jätmine käenduslepingu punktis 1.3 ja lepingus tervikuna on vastuolus VÕS § 142 lg 1 sisulise mõtte ja põhimõttega, mille kohaselt peab käenduslepingus avalduma käendaja tahe vastutada võlausaldaja ees põhivõlgniku kohustuste täitmise eest.

Lk (6) 5

Tõendid, mida kohus otsuse tegemisel ei arvesta.

Lk (6) 6

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.