Andra Pärsimägi, Viivi Tomson, Kersti Kerstna-Vaks
Otsuse tegemise aeg ja koht
26. märts 2012. a Tartu
Tsiviilasja number
2-10-3071
Tsiviilasi
OÜ Dirolex (pankrotis) pankrotihalduri Margo Normann hagi OÜ Oga Vision vastu rahalise kohustuse 2 184 900 krooni täitmise kehtetuks tunnistamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
139 640.56 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 29. aprilli 2011. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Dirolex (pankrotis) apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
6. märts 2012. a
Menetlusosalised ja nende
Apellant (hageja): OÜ Dirolex (pankrotis; registrikood: 10696735; asukoht: Tõrva Tööstuse 11) pankrotihaldur Margo Normann Vastustaja (kostja): OÜ Oga Vision (registrikood: 11070707; asukoht: Harjumaa Viimsi vald Haabneeme alevik Randvere tee 9), esindaja vandeadvokaat Karin Antsov
esindajad
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 29. aprilli 2011 otsus. 2.Teha asjas uus otsus, millega OÜ Dirolex pankrotihalduri hagi rahuldada.
3.Tunnistada kehtetuks OÜ Dirolex poolt perioodil 21. mai 2009 – 17. juuli 2009 rahalise kohustuse täitmine
OÜ-le Oga Vision summas 2 184 900 krooni.
4.Välja mõista OÜ-lt Oga Vision 2 184 900 krooni ehk 139 640,56 (ükssada kolmkümmend üheksa tuhat kuussada nelikümmend eurot ja 56 senti) eurot OÜ Dirolex pankrotivarasse.
5.Välja mõista OÜ-lt Oga Vision riigilõivuna 12 249,66 ( kaksteist tuhat kakssada nelikümmend üheksa eurot ja 66 senti) eurot riigituludesse, mis tasuda Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034796011 AS-s SEB Pank või nr 221023778606 AS-s Swedbank (viitenumber 2900078567). Kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul. Kohtuotsus saata p 5 osas teadmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.
6.OÜ Dirolex pankrotihalduri apellatsioonkaebus rahuldada. Menetluskulude jaotus
Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta OÜ Oga Vision kanda.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.OÜ Dirolex (pankrotis) esitas hagi OÜ Oga Vision vastu rahalise kohustuse 2 184 900 krooni täitmise kehtetuks tunnistamiseks. Tartu Maakohus kuulutas 12. oktoobri 2009. a määrusega tsiviilasjas nr 2-09-30987 välja OÜ Dirolex pankroti, pankrotihalduriks nimetati Margo Normann. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 1. mail 2007 laenulepingu, millega hageja andis kostjale laenu 1 500 000 krooni intressimääraga 12% aastas. 1. veebruaril 2008 sõlmiti samadel tingimustel täiendav laenuleping summas 2 630 000 krooni. Kostja on tasunud vaid
viivist summas 2 184 900 krooni. Äriregistri B-osa registrikaardi väljavõtte kohaselt oli kostja ainukeseks juhatuse liikmeks A.K. . Kostja üks osanikest oli hageja, kelle juhatuse liikmeks oli samuti A.K. . Käesoleval juhul esinevad alused PankrS § 113 lg 2 alusel rahalise kohustuse võlausaldajale täitmise kehtetuks tunnistamiseks, kuna pankrotimenetlus algatati
17.juulil 2009 ja rahalised kohustused täideti kolme kuu jooksul enne nimetatud kuupäeva. Tagasimaksete tegemisel on eelistatud võlgniku osanikku. Pankrotiavaldus esitati 29. juunil 2009. a, mis annab tunnistust sellest, et võlgnik on tunnistanud enda maksejõuetust. PankrS § 110 lg 1 p 2 järgi on tehing kehtetu, kui selle eesmärk oli kahjustada võlausaldajate huve ja eelistada lähikondset. Hageja palus tunnistada kehtetuks OÜ Dirolex (pankrotis) poolt 21.05.2009-17.07.2009. a rahalise kohustuse täitmine OÜ-le Oga Vision summas 2 184 900 krooni ning nimetatud summa OÜ-lt Oga Vision välja mõista. Hageja täiendavate seisukohtade kohaselt oli kostja OÜ Dirolex (pankrotis) lähikondsena (osanikuna) teadlik, et vähemalt alates 27. aprillist 2009 ja laenumaksete tagastamise ajal oli OÜ Dirolex (pankrotis) maksejõuetu. Seega on täielikult täidetud PankrS § 113 lg 2 kohaldamise eeldused. Võlausaldajate huvide kahjustamine on ilmne, sest vara on peale pankrotiavalduse esitamist antud üürile OÜ-le S F 50 000 krooni eest kuus ja võlgnikul puudusid sellest hetkest alates muud rahalised vahendid võlausaldajate nõuete rahuldamiseks.
2.Kostja vaidles hagile vastu ja oli seisukohal, et PankrS § 113 alusel kohustuse täitmise kehtetuks tunnistamiseks aluseid ei esine. Ainuüksi asjaolu, et makse tehti lähikondsele, ei anna alust järeldada, et tehing kahjustas võlausaldajate huve. Pankrotiseaduse eesmärgiks ei ole soodustada pankrotiohus isikuga tehingute tegemisest hoidumist ja kui kõik taolised tehingud tühistada, siis ei oleks ettevõtte normaalne majandustegevus faktiliselt võimalik. Käesoleval juhul oli tegemist pika aja jooksul tekkinud võlgnevuse osalise likvideerimisega. Ei ole põhjendatud ega tõendatud võlausaldajate huvide kahjustamine. PankrS § 113 järgi on tagasivõitmise üheks eelduseks PankrS § 109 lg-st 1 tulenevalt võlausaldajate huvide kahjustamise tuvastamine. Lisaks ei ole pankrotihaldur põhjendanud, millistest asjaoludest ja tõenditest tulenevalt on tema arvates leidnud kinnitust väide, et kostja eesmärk oli kahjustada võlausaldajate huve. Samuti on asjakohatu viide PankrS §-le 110, sest PankrS § 110 on üldnormiks üksnes PankrS §-dele 111, 112 ja 114, kuid mitte §-le 113, sest nimetatud säte ei reguleeri tehingu tagasivõitmist.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus jättis 29. aprilli 2011otsusega rahuldamata OÜ Dirolex (pankrotis) hagi OÜ Oga Vision vastu rahalise kohustuse 2 184 900 krooni täitmise kehtetuks tunnistamiseks. Kohus jättis menetluskulud OÜ Dirolex (pankrotis) kanda. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et kostja on hagejale andnud 1. mail 2007 ja 1. veebruaril 2008 laenu lõppjäägiga 2 780 000 krooni intressimääraga 12% aastas. Hageja ei ole laenu põhiosa kokkulepitud tähtajaks tasunud, tasutud on vaid viivist kogusummas 2 184 900 krooni: 21.05.2009 209 900 krooni; 28.05.2009 200 000 krooni; 19.06.2009 500 000 krooni; 10.07.2009 675 000 krooni; 17.07.2009 600 000 krooni. Avaldus hageja pankroti väljakuulutamiseks esitati 29. juunil 2009. Ajutine pankrotihaldur nimetati 17. juulil 2009. Hagi on esitatud perioodil 21.05.2009-17.07.2009 tasutud viiviste tasumise tagasivõitmiseks. Samuti ei ole vaidlusi tekitanud see, et hageja ja kostja on lähikondsed PankrS § 117 lg 2 p 2 tähenduses.
Kohus märkis, et PankrS § 110 kohaldub vaid juhul, kui seadus ei sätesta erialuseid (PankrS § 111 jj) tagasivõitmiseks. Käesoleval juhul on hagi esitatud rahalise kohustuse täitmise tagasivõitmiseks (sätestatud PankrS §-s 113), seega ei kohaldu PankS § 110. Kohtu sellekohast seisukohta kinnitab ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus 3-2-1-115-07. PankrS § 113 kohaselt tunnistab kohus kehtetuks rahalise kohustuse täitmise võlausaldajale, kui kohustus täideti kolme kuu jooksul enne ajutise halduri nimetamist; kui täitmine toimus ebatavalise maksevahendiga või enne täitmise tähtpäeva või üht võlausaldajat teisele eelistades, samuti kui võlgnik oli täitmise ajal maksejõuetu ja võlausaldaja teadis või pidi võlgniku maksejõuetusest teadma. PankrS § 113 lg 2 sätestab, et võlgniku lähikondse puhul eeldatakse, et ta võlgniku maksejõuetust teadis. Hageja ei ole oma nõudes viidanud PankrS § 113 alusel rahalise kohustuse tühistamise alusena sooritatud makse ebatavalisusele või makse ennetähtaegsusele. Asjaoludest nähtuvalt ei ole hageja makset sooritanud ebatavalise maksevahendiga ega teinud seda ennetähtaegselt. Vaidlusi on tekitanud see, kas OÜ Dirolex (pankrotis) oli maksete sooritamise ajal maksejõuetu või mitte ning kas maksete tasumisega eelistati ühte võlausaldajat teistele. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõudes ja vastuväited. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nõude rahuldamiseks oleks pidanud hageja tõendama, et hageja on sooritanud maksed kostjale kas maksejõuetuse seisundis või üht võlausaldajat teisele eelistades. Kohus oli seisukohal, et saneerimismenetluse algatamise avaldus iseenesest ei anna alust pidada hagejat maksejõuetuks. Kohtule esitatud saneerimisavaldusest nähtub, et makseraskused tekkisid hagejal seetõttu, et pankrotistus üks hageja peamisi lepingupartnereid, kelle ostumaht oli suur. Samuti ei näita kostja maksejõuetust vara rendile andmine kolmandatele isikutele. Arvestades asjaolu, et hagejal oli võimalik jätkata tootmist vähemalt senise mahuga ja et hageja oli oma tegevuspiirkonnas suurim tööandja, ei ole kohtu hinnangul alust OÜ Dirolex (pankrotis) maksejõuetuse jaatamiseks juba saneerimisavalduse esitamisel, nagu hageja väidab. Arvestades avalduses toodut ning ettevõtte käivet varasematel aastatel, oli kohus seisukohal, et OÜ Dirolex (pankrotis) ei olnud maksete sooritamise ajal püsivalt maksejõuetu. Saneerimisavalduse esitamisel võis hageja olla ajutise maksevõimetuse olukorras, kuna tekkinud olid tõrked toodete turustamisel. Riigikohus on lahendis 3-2-1-63-09 selgitanud, et kui hageja tugineb sellele, et rahalise kohustuse täitmisel eelistati üht võlausaldajat teistele, tuleb kohtul hinnata selle väite tõendatust ja võrrelda erinevate kohustuste täitmise olulisust võlgniku majandustegevuse jätkamise seisukohalt. Kohus leidis, et hageja ei ole esitanud selliseid tõendeid, millest nähtuks maksete teostamisel kostja eelistamine teiste võlausaldajate ees. Kohtule esitatud ajutise pankrotihalduri aruandest ja saneerimisavaldusest ei selgu, et hageja oleks maksete tegemisel asetanud kostja eelistatud seisundisse. Kohtule ei ole esitatud mingeid andmeid selle kohta, millised konkreetselt makseid hageja sooritas vaadeldaval perioodil. Kuna OÜ-lt Oga Vision võetud laen oli mõeldud OÜ Dirolex majandustegevuse jätkamiseks, ei saa laenu teenindamiseks mõeldud makseid kahtlusteta lugeda selle võlausaldaja eelistamiseks. Hageja erinevate maksete kohta võrdlusandmete puudumise tõttu tuleb kostjale sooritatud laenu osalise teenindamise maksed lugeda sellisteks tehinguteks, mis jäävad väljapoole PankrS § 113 lg 2 regulatsiooni ning neid ei saa kehtetuks tunnistada.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.OÜ Dirolex (pankrotis) esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega tunnistada kehtetuks OÜ Dirolex poolt perioodil
21. mai 2009 kuni 17. juuli 2009 rahalise kohustuse täitmine OÜ-le Oga Vision summas 139 640.56 eurot ja mõista välja OÜ-lt Oga Vision 139 640.56 eurot OÜ Dirolex (pankrotis) kasuks. Apellatsioonkaebuse kohaselt: 1) puuduvad kohtuotsuses põhjendused ja rikutud on TsMS § 442 lg-s 8 sätestatut. Maakohus on jätnud täielikult käsitlemata ja analüüsimata hageja esitatud tõendid; 2) on kohus seadnud sisuliselt kahtluse alla tsiviilasjas nr 2-09-30987 tuvastatud asjaolud. Nimetatud kohtulahendiga on tuvastatud, et juba 2008. a lõpuks oli ettevõtte omakapital 3,26 miljoni krooni võrra miinuses. Kuna netovara suurendamist ei toimunud, oli OÜ Dirolex selgelt maksejõuetu oma lähikondsele OÜ-le Oga Vision maksete sooritamise ajal. Asjaolu, et võlgnik esitas saneerimisavalduse ei tähenda, et võlgnik oli maksejõuline; 3) oli OÜ Dirolex selgelt maksejõuetu rahalise kohustuse täitmise ajal. Kostja seaduslik esindaja A.K. on allkirjastanud Tartu Maakohtule esitatud OÜ Dirolex saneerimisavalduse ja tunnistanud seisuga 30. aprill 2009 kohustusi summas 45 242 809 krooni. Tsiviilasjas nr 209-30987 on tuvastatud, et seisuga 13. juuli 2009 ei ületa varade korrigeeritud maksumus 13 176 727 krooni. Kostja ei ole varade väärtust vaidlustanud ja apellandile jääb arusaamatuks, millised faktilised asjaolud on aluseks kohtu väitele, et pankrotihaldur ei ole tõendanud, et maksete sooritamise ajal oli OÜ Dirolex maksejõuetu; 4) taotles hageja kohtult 1. veebruaril 2011 (tl 103-104) kohtu valduses oleva OÜ Dirolex pankrotiavalduse koos lisadega asja juurde võtmist, kuid kohus ei ole võtnud seisukohta taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise osas. Seoses sellega esitab apellant ise apellatsioonkaebuse lisana nimetatud dokumendid; 5) on ebaõige kohtu järeldus, et pankrotihaldur ei ole tõendanud asjaolu, et maksed osanikule on sooritatud üht võlausaldajat teisele eelistades. Toimiku leheküljel 110-111 on esitatud võlausaldajate nimekiri, kelle suhtes ei ole kohustusi täidetud. Siit tuleneb loogiline järeldus, et maksete teostamisel on OÜ Dirolex eelistanud osanikku teistele võlausaldajatele; 6) on kohus põhistanud hagi rahuldamata jätmist asjaoluga, et kui hageja seaduslik esindaja oleks olnud veendunud, et hageja oli 2009. a kevadel ja suve alguses püsivalt maksejõuetu, oleks ta pidanud esitama kohtule saneerimisavalduse asemel pankrotiavalduse. Selline seisukoht on kummaline. Õigustatud ja kohustatud isikute kokkulangevusel ei saa antud menetluses kuidagi eeldada, et isik oleks käitunud vastavalt seadusele. OÜ Dirolex ei koostanud saneerimiskava ja ei täidetud ka ÄS § 176 nõudeid; 7) kohtu järeldused selle kohta, et OÜ Dirolex seaduslik esindaja ei olnud veendunud, et OÜ Dirolex on maksejõuetu, on vastuolus tuvastatud asjaoludega; 8) on kohus vääralt kohaldanud PankrS §-i 113. Hageja on tõendanud, et viimane makse kostjale summas 600 000 on teostatud 17.07.2009. a, so peale pankrotimenetluse algatamist. Nimetatud summa tagasimakse kehtetuse eelduseks on vastavalt PankrS § 113 lg 1 p-le 1 asjaolu, et tasumine on toimunud peale pankrotimenetluse algatamist. Selle üle ei ole vaidlust. Vaidlust ei ole selle üle, et OÜ Oga Vision oli OÜ Dirolex lähikondne. Seega olid maksed teostatud ka PankrS § 113 lg 1 p 3 sätestatud 2-aastase ajapiirangu sees ja kohus oleks pidanud kontrollima ka nimetatud aluse esinemist.
5.OÜ Oga Vision vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) on ebaõige, et maakohus on rikkunud TsMS § 442 lõikes 8 sätestatut. Maakohus on oma otsuses põhjendanud, miks on kohus jõudnud järeldusele, et hageja poolt esitatud tõendite pinnalt ei ole kohus tuvastanud hageja maksejõuetust rahalise kohustuse täitmise ajal;
2) on vastustaja seisukohal, et hageja poolt esitatud tõendite ja asjaolude põhjal on maakohus leidnud õigesti, et ei ole võimalik kindlaks määrata seda, kas OÜ Dirolex (pankrotis) oli vaidlusaluste rahaliste kohustuste täitmise ajal maksejõuetu või mitte; 3) ei ole põhjendatud ja tõendatud võlausaldajate huvide kahjustamine. Tagasivõitmise mõistest tulenevalt on ka PankrS § 113 järgi tagasivõitmise üheks eelduseks PankrS § 109 lg-st 1 tulenevalt võlausaldajate huvide kahjustamise tuvastamine; 4) ei ole pankrotihaldur põhjendanud, millistest asjaoludest ja tõenditest tulenevalt on tema arvates leidnud kinnistust väide, et kostja eesmärk oli kahjustada võlausaldajate huve. Teiseks on asjakohatu viide PankrS §-le 110, sest PankrS § 110 on üldnormiks üksnes PankrS §-dele 111, 112 ja 114, kuid mitte §-le 113, sest nimetatud säte ei reguleeri tehingu tagasivõitmist; 5) oleks hageja pidanud tõendama PankrS § 113 lõike 1 punktis 2 sätestatut, et kohustus on täidetud üht võlausaldajat teisele eelistades. Asjaolu, et kostja oli väidetavalt ainus võlausaldaja, kellele vaidlusalusel perioodil teostati rahaline makse, ei anna iseenesest alust väita, et tegemist oleks ühe võlausaldaja eelistamisega teistele. Asjaolu, et vastustajale on teostatud väljamakse, ei tähenda iseenesest, et antud makse teostamine kuulub automaatselt tagasivõitmisele. Võlausaldajate eelistamise väite aspektist ei saa kõrvale jätta asjaolu, et kostja OÜ Oga Vision näol oli enne OÜ Dirolex (pankrotis) osanikuks saamist 2008 tegemist tavapärase võlausaldajaga ning hagiavalduses viidatud laenulepingud on sõlmitud ajal, mil kostja ei olnud OÜ Dirolex (pankrotis) osanikuks. Muuhulgas tuleb vaadata vastustaja poolt OÜ-le Dirolex (pankrotis) antud laenu kasutamise eesmärki, milleks oli OÜ Dirolex majandustegevuse jätkamise finantseerimine.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele. Maakohtu otsus, millega jäeti hagi rahuldamata, tuleb tühistada menetlusõigusnormi ja materiaalõigusnormi väära kohaldamise tõttu maakohtu poolt. Ringkonnakohus teeb asjas uue otsuse, millega hagi rahuldab.
7.PankrS § 118 lg 1 teine lause sätestab alates 1. jaanuarist 2010, et tagasivõitmise hagi saab esitada pankrotihaldur. Hageja on esitanud vastava täpsustuse maakohtule 1. oktoobril 2010 (lk 88), maakohus on jätnud selle tähelepanuta ja on ka kohtuotsuses lugenud hagejaks pankrotivõlgniku. Maakohus on hageja määratlemisel kohaldanud vääralt õigusnormi. Alates
1.jaanuarist 2010 kehtiva PankrS § 35 lg 1 p 2 ja § 54`lg 1 alusel osaleb haldur oma ülesannetest tulenevalt poolena võlgniku asemel kohtus pankrotivaraga seotud vaidlustes. Maakohus pidi selle seaduse muudatusega 29. aprillil 2011 kohtuotsuse tegemisel arvestama. Ringkonnakohus loeb hagejaks käesolevas asjas OÜ Dirolex pankrotihalduri.
8.Hagi on esitatud rahalise kohustuse täitmise (soorituse) tagasivõitmiseks pankrotivarasse. Pooltel ei ole vaidlust selles, et nad on lähikondsed PankrS § 117 lg 2 p 2 tähenduses ja nende vahel on sõlmitud kaks laenulepingut: 1. mail 2007 summas 1 500 000 krooni intressi arvestusega 12% aastas tagasimakse tähtajaga 31. august 2007 ja 1. veebruaril 2008 summas 2 630 000 krooni intressiga 12 % aastas tagasimakse tähtajaga 31. juuli 2008. OÜ Dirolex ei ole laenulepingust tulenevat põhikohustust täitnud. Lepingujärgsed tagasimaksed on tehtud üksnes viiviste tasumiseks kokku 2 184 900 krooni järgmiselt: 21. mail 2009 – 209 900 krooni; 28. mail 2009 – 200 000 krooni: 19. juunil 2009 – 500 000 krooni; 10. juulil 2009 – 675 000 krooni; 17. juulil 2009 – 600 000 krooni. OÜ Dirolex pankrotimenetlus on algatatud ja ajutine haldur määratud 13. juuli 2009 määrusega ja pankrot on välja kuulutatud
12.oktoobril 2009.
9.PankrS § 109 lg 1 kohaselt tagasivõitmisel tunnistab kohus pankrotiseaduse §-des 110 -114 sätestatud alustel kehtetuks võlgniku tehingu või muu toimingu, mis on tehtud enne pankroti väljakuulutamist ja mis kahjustab võlausaldajate huve. Sama paragrahvi lõige 2 kohaselt kui tagasivõidetav tehing või toiming on tehtud ajutise halduri nimetamisest pankroti välja kuulutamiseni, siis eeldatakse, et tehingu või muu toiminguga kahjustati võlausaldajate huve. Kostja on õigesti märkinud, et tulenevalt PankrS § 109 lg-st 1 on ka PankrS § 113 alusel rahalise kohustuse täitmise tagasivõitmise eelduseks võlausaldajate huvide kahjustamine. Tagasivõitmise hagi esitamisel pankrotimenetluses tuleb kõigepealt hagejal tõendada ja kohtul kontrollida PankrS § 109 sätestatud eelduste olemasolu. Alles siis, kui nimetatud eeldused on tuvastatud, saab kohus asuda kontrollima tehingu tagasivõitmise eelduste olemasolu PankrS § 113 alusel. Maakohus ei ole eelpooltoodud eelduste kontrolli järjekorda järginud.
10.Hageja leiab, et vaidlustatud maksed kostjale kahjustasid võlausaldajate huve seetõttu, et selle tulemusena puudusid OÜ-l Dirolex rahalised vahendid võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Ühelegi teisele võlausaldajale viivist ei makstud. Võlausaldajad, kelle ees kostjat eelistati, on kirjas saneerimisavalduse lisades ja tunnustatud nõuete nimekirjas. Viiviseid tasuti lähikondsele - osanikule, kellel oli hoopis kohustus osakapitali suurendamiseks ÄS § 176 alusel, kuna ajutine pankrotihaldur on tuvastanud ettevõtte omakapitali suuruseks 2008. aasta lõpuks miinus 3, 26 miljonit krooni. Võlgniku poolt lähikondsele viiviste tasumine pärast saneerimisavalduse esitamist ei ole käsitletav igapäevase majandustegevuse jätkamisena (lk 145 pöördel). Kostja leiab, et maksed ei kahjustanud võlausaldajate huve ja hageja ei ole vastupidist tõendanud.
11.Ringkonnakohus märgib kõigepealt, et 17. juuli 2009 viivise makse 600 000 krooni on tehtud pärast ajutise halduri määramist, seega tuleb selle maksega PankrS 109 lg 2 kohaselt võlausaldajate huvide kahjustamist eeldada. Kostja ei ole menetluses vastupidist tõendanud.
12.Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et asjaolu, et makse tehti lähikondsele, ei ole veel üksi aluseks järeldusele, et makse kahjustas võlausaldajate huve. Samas on võlausaldajate huvide kahjustamise eeldus täidetud ka siis, kui kas või ühe võlausaldaja huvid on kahjustatud ning seda sõltumata tema nõude rahuldamisjärgust. OÜ Dirolex on teinud vaidlusalused maksed ajal, mil tema suhtes toimus tema enda avalduse alusel saneerimismenetlus ja/või pankrotimenetlus. Saneerimismenetlus kestis perioodil 14. mai 2009 – 13. juuli 2009, saneerimine lõpetati, kuna võlgnik esitas ise pankrotiavalduse. Saneerimisseaduse (SanS) § 2 kohaselt on ettevõtte saneerimine abinõude kompleksi rakendamine ettevõtte majanduslike raskuste ületamiseks, tema likviidsuse taastamiseks, kasumlikkuse parandamiseks ja jätkusuutliku majandamise tagamiseks. SanS § 7 lg 3 kohaselt tuleb kohtule koos saneerimisavaldusega esitada võlanimekiri, milles tuleb märkida ka põhija kõrvalnõude suurus. Kohus võib ettevõtjat kohustada kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Pankrotiavalduse kohaselt oli OÜ Dirolex põhitegevuseks täispuitmööbli tootmine. Pankrotiavalduse esitamise seisuga 1. juulil 2009 oli OÜ-l Dirolex täitmata kohustusi 46,68 miljonit krooni (lk 166), sealhulgas võlad hankijatele 14,8 miljonit krooni. Pankrotiavalduse lisana esitatud võlgade nimekirjas (lk 171) ei ole OÜ Dirolex kohtule avaldanud OÜ Oga Vision kõrvalnõude suurust. Oma varaliste õiguste mahuks avaldas OÜ Dirolex kohtule 34,1 miljonit krooni. OÜ Dirolex juhatuse liige A.K. avaldas
pankrotiavalduse esitamisel kohtule, et omanike võimalused ettevõttesse investeerimiseks on ammendunud, täiendavad läbirääkimised võimalike investoritega luhtusid. Läbiviidud saneerimismenetlus tulemusi ei andnud. Hageja väidab, et kostja oli ainus võlausaldaja, kellele tasuti viiviseid (lk 145 pöördel). Hageja väide on kooskõlas saneerimisavaldusele ja pankrotiavaldusele lisatud võlanimekirjadega, kus viivise maksmise kohustusi OÜ Dirolex ei kajastanud. Seega tasus OÜ Dirolex kostjale viiviseid, mille maksmise kohustust ei olnud ta ei saneerimismenetluses ega ka pankrotimenetluses kohtule avaldanud. Hageja on ringkonnakohtu istungil avaldanud, et pärast makseid kostjale jäi OÜ Dirolex pangakontole ca 2000 krooni, millest ei piisanud isegi ajutise halduri kulude katteks pankrotimenetluses. Tagasivõitmisel ja võlausaldajate huvide kahjustamisele hinnangu andmisel tuleb arvestada ka seda, kas tehing, millest tekkinud võlga tasuti, oli vajalik võlgniku majandustegevuse jätkamiseks. Kostja on OÜ Dirolex enamusosanikuks alates 2008. aastast. Seega andis kostja
1.mail 2007 OÜ-le Dirolex laenu ajal, mil ta veel osanik ei olnud. Samas nähtub ajutise halduri aruandest, et kostja juhatuse liige A.K. oli laenu andmise ajal ka OÜ Dirolex juhatuse liige. Kostja väidab, et laenu on antud võlgniku majandustegevuse jätkamiseks, hageja ei ole selles osas vastuväiteid esitanud. Puudub vaidlus selles, et OÜ Oga Vision ei nõudnud laenu tasumise tähtaja järgselt põhikohustuse ja/või kõrvalkohustuste täitmist ja laenu sõlmimisest kuni 21. maini 2009 OÜ Dirolex kostjale laenulepingute täitmiseks makseid ei teinud. Samas ei kajastanud OÜ Dirolex ei saneerimisavalduse (lk 38) ega pankrotiavalduse esitamisel lepingust tulenevaid kõrvalkohustusi OÜ Dirolex kohustustena OÜ Oga Vision ees. OÜ Dirolex taotles kohtulikku kaitset saneerimiskava väljatöötamiseks. Asja materjalidest ei nähtu, et viiviste tasumine kostjale pärast kohtule saneerimisavalduse esitamist oli vajalik võlgniku majandustegevuse jätkamiseks. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist, arvestades kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni. Sama paragrahvi lg 8 kohaselt võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist vastavalt VÕS §-s 162 sätestatule. Viivise alandamine on Riigikohtu praktika kohaselt kohtu diskretsiooniotsus, mille kohus teeb võlgniku ja võlausaldaja huve kaaludes (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05). Seega on pankrotimenetluses halduril kohustus vastu vaielda ebamõistlikult suurele viivisenõudele ( PankrS § 103 lg 2 teine lause). Saneerimismenetluse üheks eesmärgiks on nõuete ümberkujundamine (SanS § 22). Praktikas on väga tavaline nõuete ümberkujundamise viis viiviste vähendamine. Kui viivis tasutakse saneerimismenetluse ajal või vahetult enne pankrotiavalduse esitamist, puudub halduril ja ka teistel võlausaldajatel vastuväite esitamise võimalus ja saneerimismenetluses viivisnõude ümberkujundamise võimalus, mis kahjustab teiste võlausaldajate huve. Võlgnik on kasutanud oma õigust määrata, millise kohustuse ta täidab (VÕS § 88 lg 1) ja võlausaldaja (kostja) ei ole sellele vastu vaielnud ning on esitanud seejärel pankrotimenetluses laenulepingust tulenevad muud nõuded.
13.Seega on ringkonnakohus tuvastanud, et OÜ Dirolex tasus kostjale viivisena alates
21.maist 2009. aasta 2 184 900 krooni olukorras, kus oli algatatud OÜ Dirolex saneerimismenetlus, milles OÜ Dirolex ei olnud kohut ja selle läbi ka teisi võlausaldajaid viivisvõlast kostja ees teavitanud, seega näidates oma kohustusi võlausaldajate ees tegelikkusest väiksemana; tasudes viiviseid suures ulatuses saneerimismenetluse ajal või vahetult enne pankrotiavalduse esitamist, võttis võlgnik sellise tegevusega haldurilt ja ka teistelt võlausaldajatelt viivisnõudele vastuväite esitamise võimaluse pankrotimenetluses ja viivisnõude ümberkujundamise võimaluse saneerimismenetluses; OÜ Dirolex ühelegi teisele
võlausaldajale (v.a lähikondne OÜ T K, kellele on ajutise halduri aruande kohaselt tasutud viivist 23. märtsil 2009. aastal 200 000 krooni) viiviseid ei tasunud; viiviseid tasus OÜ Dirolex osanikule ajal, kui OÜ Dirolex osakapital oli miinuses 3,36 miljonit krooni ja kostjal oli OÜ Dirolex osanikuna tekkinud kohustus ÄS § 176 alusel otsustada asjakohaste abinõude kohaldamise üle võlausaldajate huvide kaitseks; OÜ Dirolex kasutas oma õigust määrata, et ta tasub just viiviseid, kuigi oleks võinud määrata tasumisele ka sissenõutavaks muutunud põhinõude; kostjale kui lähikondsele viiviste tasumise ajal jättis OÜ Dirolex tellimata 2008. aasta majandusaasta aruande auditeerimise rahaliste vahendite puudumise tõttu; pankrotiavalduses avaldatu kohaselt oli OÜ-l Dirolex viiviste tasumise ajal tasumata põhinõudeid teistele võlausaldajatele 46,682 miljonit krooni; pärast viiviste tasumist puudusid OÜ-l Dirolex märkimisväärsed rahalised vahendid. Nimetatud asjaoludel kogumis saab OÜ Dirolex poolt viivise tasumist lähikondsest kostjale pidada ülejäänud OÜ Dirolex võlausaldajate, kelle nimed on avaldatud OÜ Dirolex pankrotiavalduses, huvisid kahjustavaks. Viivise maksmine kostjale ei olnud ka OÜ Dirolex majandustegevuse jätkamise huvides, kuna vastavalt kohtu poolt OÜ Dirolex pankroti väljakuulutamisel 12. oktoobri 2009 määrusega tuvastatule võlgnik võõrandas või andis üürile enamuse oma varast. Seega on vaidlusaluste maksetega võlausaldajate huvide kahjustamine kui esimene tagasivõitmise eeldus tuvastatud.
14.Hageja taotleb maksete tagasivõitmist PankrS § 113 alusel. Järgnevalt kontrollib ringkonnakohus selleks vastavate eelduste olemasolu. Pankrotimenetluses tagasivõitmise alustena tuleb kohaldada tehingu tegemise aja sätteid, kui hilisematele sätetele ei ole antud seadusega tagasiulatuvat jõudu (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-77-06). Samas kehtiva (alates 24. märtsist 2011) pankrotiseaduse § 113 sätted ei erine põhimõtteliselt varasema pankrotiseaduse vastavatest sätetest. Põhjendatud on apellatsioonkaebuse väited selles, et maakohus on vääralt kohaldanud PankrS § 113 sätteid, mis on maakohtu viinud ebaõigete järeldusteni asja otsustamisel. TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsustab kohus otsust tehes, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada, mistõttu ei olnud maakohus seotud hageja viidetega PankrS § 113 lõigetele ja punktidele. Hageja oli selgelt esitanud hagi aluseks olevad asjaolud (viivise maksmine lähikondsele kahe kuu jooksul enne pankrotimenetluse algatamist, sealjuures 600 000 krooni maksmine pärast pankrotimenetluse algatamist). Maakohus pidi ise leidma asjakohase õigusnormi, mida kohaldada, sõltumata sellest, et hageja viide PankrS §-le 113 ei olnud lõike ja punkti täpsusega õige.
15.PankrS § 113 (kuni 24. märtsini 2011 kehtinud redaktsioonis) on sõnastatud järgmiselt: (1) kohus tunnistab kehtetuks rahalise kohustuse täitmise võlausaldajale, kui kohustus täideti: 1) pankrotimenetluse algatamisest kuni pankroti väljakuulutamiseni; 2) kolme kuu jooksul enne pankrotimenetluse algatamist, kui täitmine toimus ebatavalise maksevahendiga või enne täitmise tähtpäeva või üht võlausaldajat teisele eelistades, samuti kui võlgnik oli täitmise ajal maksejõuetu ja võlausaldaja teadis või pidi võlgniku maksejõuetusest teadma; 3) kahe aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist võlgniku lähikondsele, kui lähikondne ega võlgnik ei tõenda, et võlgnik oli sel ajal maksejõuline ega muutunud maksejõuetuks kohustuse täitmise tõttu.
(2) PankrS § 113 lg 2 kohaselt võlgniku lähikondse puhul eeldatakse, et ta võlgniku maksejõuetust teadis.
16.Maakohus algatas OÜ Dirolex pankrotimenetluse ja nimetas ajutise halduri 13. juuli 2009 määrusega. 17. juuli 2009 makse 600 000 krooni on tehtud pärast OÜ Dirolex pankrotimenetluse algatamist, mistõttu tuleb nimetatud makse PankrS § 113 lg 1 p 1 alusel kehtetuks tunnistada.
17.Ülejäänud neli makset kokku 1 584 000 krooni on OÜ Dirolex teinud kahe kuu jooksul enne pankrotimenetluse algatamist ja ajutise halduri nimetamist. Kuna maksed on tehtud võlgniku lähikondsele kahe aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist, siis tuleks kostjal, kui ta vaidleb selles osas hagile vastu, tõendada, et võlgnik oli sel ajal maksejõuline ega muutunud maksejõuetuks kohustuse täitmise tõttu. Kostja on hagile ja apellatsioonkaebusele vastates olnud ebaõigel seisukohal, et hoopis hagejal on käesolevas asjas kohustus tõendada, et võlgnik oli tagasivõidetava kohustuse täitmise ajal maksejõuetu või muutus maksejõuetuks kohustuse täitmise tõttu. Kuna PankrS § 113 lg 1 p 3 jagab maksejõulisuse tõendamiskoormuse rahalise kohustuse täitmisel lähikondsele teisiti, siis pidi kostja lähikondsena ise tõendama, et võlgnik oli kohustuse täitmise ajal maksejõuline. Kostja ei ole seda tõendanud. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et võlgnik on ise 29. juunil 2009 koostatud pankrotiavalduses kohtule avaldanud, et OÜ Dirolex on püsivalt maksejõuetu (lk 167). Seega tuleb viivise maksed kostjale 21. mail 2009, 28. mail 2009, 19. juunil 2009,
10.juulil 2009, kokku 1 584 000 krooni, tunnistada kehtetuks PankrS § 113 lg 1 p 3 alusel.
18.Kostja seisukohad tõendamiskoormuse jagunemises PankrS § 113 lg 1 p 2 alusel tuleb jätta tähelepanuta, kuna nimetatud norm ei kuulu asjas kohaldamisele. Ringkonnakohtu istungil avaldas hageja, et ta ei taotle enam hagi rahuldamist alternatiivselt PankrS § 110 (tagasivõitmise üldnorm) alusel, mistõttu ringkonnakohus ei kontrolli hagi rahuldamise võimalikkust nimetatud alusel ja jätab vastavad kostja seisukohad tähelepanuta. Ka muud kostja seisukohad vastuses apellatsioonkaebusele ei ole apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise aluseks.
19.PankrS § 119 lg 1 kohaselt kui kohus tunnistab tehingu tagasivõitmise korras kehtetuks, on teine pool kohustatud tagastama pankrotivarasse tehingu alusel saadu koos viljade ja muu kasuga. Seega tuleb kostjalt OÜ Dirolex pankrotivarasse välja mõista 2 184 900 krooni ehk 139 640,56 eurot.
20.TsMS § 162 lg 1 ja § 171 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta kostja OÜ Oga Vision kanda. Hageja on saanud riigilõivu tasumiseks menetlusabi nii maakui ka ringkonnakohtus. Maakohtus on hageja täielikult vabastatud riigilõivu 115 000 krooni (7 349,83 eurot) tasumisest (lk 51). Ringkonnakohtus on hageja tasunud riigilõivu 2450 eurot ja ta on vabastatud riigilõivu tasumisest 4899,83 euro ulatuses. Kuna kohus hagi rahuldab, siis tuleb kostjalt TsMS § 190 lg 3 alusel välja mõista riigilõivuna 12 249,66 eurot riigituludesse.
Andra Pärsimägi
Viivi Tomson
Kersti Kerstna-Vaks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.