Pärnu Maakohus
Kohtunik
Heli Käpp
Määruse tegemise aeg ja koht
26.märts 2012 kell 14.00, Pärnu kohtumaja
Tsiviilasja number Tsiviilasi
2-12-9297
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja-võlgnik Osaühing Farosak (endine ärinimi Osaühing Soleil Invest, registrikood 10560831, asukoht Pikk 26-M3, Pärnu 80013) Võlgniku esindaja juhatuse liige Hillar Talts (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxx xx-xx, xxxxx; Ajutine pankrotihaldur Hele Kuut (pankrotihalduri tunnistus nr 102, PK 28, Telliskivi 5, Paide 72702, e-post: [email protected])
Pankrotiavaldus läbi vaadatud kohtuistungil
22.märtsil 2012 ajutise halduri ja võlgniku esindaja H. Taltsi osavõtul
Võlgniku OÜ Farosak pankrotiavaldus
Kui nõue esitatakse pärast nimetatud tähtaja möödumist ning võlausaldajate üldkoosolek nõude esitamise tähtaega ei ennista, siis võetakse nõue vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 102 lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.
OÜ Farosak esitas 05.03.2012 kohtule võlgniku pankrotiavalduse. Avalduse kohaselt on võlgnikul olnud alates registreerimisest 08.06.1999 mitmeid juhatuse liikmeid. Alates 09.12.2011 on juhatuse liikmeks H. Talts, kelle eesmärgiks on osaühingu lõpetamine. H. Taltsi juhatuse liikmeks asumise hetkel nähtu ka võimalust osaühingu tervendamiseks saneerimismenetluse kaudu, kuid negatiivne kohtulahend vaidluses Maksu- ja Tolliametiga ei andnud selleks reaalseid võimalusi. Osaühingu põhitegevuseks oli rahvusvahelise autotransporditeenuse osutamine. Abiteenusena osutati politseile arestiparkla teenust, samuti avalikult turul puksiirteenuseid. Osaühingul tekkisid 2009.a üldise majanduslanguse tõttu probleemid, mis teravnesid 2010. Klientide tellimused vähenesid, klientide maksevõime halvenes. Rahvusvahelise transportteenuse turg langes ning kasumlikult ei olnud võimalik majandada. Abiteenused ei suutnud piisavalt katta osaühingu püsikulusid ja võetud pikaajalisi kohustusi. 2010 andis osaühingule majandusliku hoobi ühe veoauto põlemine koos kaubaga. Vaidlused kindlustussummade üle kestavad, on algatatud kriminaalasi. Kaotus Maksu- ja Tolliametile, mille osas otsus jõustus jaanuaris 2012, viis osaühingu seisu, kus juhatus kinnitab püsivat maksejõuetust. Võlgnik taotleb pankroti välja kuulutada ning läbi viia pankrotimenetluse. Samuti palub võlgnik peatada täitemenetluse täiteasjas nr 175/2011/3328.
21.03.2012 kohtule esitatud aruandes ajutine pankrotihaldur annab arvamuse, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ning pankrot tuleb välja kuulutada. Ajutine haldur tema käsutuses oleva dokumentatsiooni, tema enda poolt kommertspankadest, maksu- ja tolliametist, vara-, äri- jt registritest kogutud informatsiooni alusel tegi kindalaks, et aruande koostamise seisuga on võlgnikul varaks ostjatele tasumata arveid kokku 13 000 eurot, materiaalne vara (2 veoautot ja 2 haagist) hinnangulise väärtusega 16 500 eurot, raha pangaarvetel on kokku ca 63 eurot, kuid samas võlgneb OÜ Farosak pankadele krediitkaartide
2 (5)
tasumata põhiosa- ja intressimaksete ning viivisena vähemalt 1300 eurot. Ajutise halduri aruande kohaselt on OÜ-l Farosak täitmata kohustusi rohkem kui 67 võlausaldaja ees, kokku summas vähemalt 211 519,01 eurot. Suuremad võlausaldajad on Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu (nõue 49 351,61 eurot), Swedbank AS (ca 27 000 eurot), Keska Consult OÜ (12 042 eurot), Transcom AS (6397,57 eurot) ning Eksar –Transoil AS (5126,87 eurot). Ajutise halduri aruandest nähtuvalt on osaühingu tegevus sundlõpetanud jaanuarist 2012 ning seda aega peab juhatus ka püsiva maksejõuetuse tekkimiseks. Võlgnikul puuduvad rahalised vahendid võlausaldajatele võlgnevuste tasumiseks. Samas on võlgnikul vara, mis tuleb realiseerida, et rahuldada osaliselt võlausaldajate nõuded. Kõigi võlgade tasumise võimalused ehk pankroti vältimise võimalused puuduvad. Osaühingu põhitegevusalaks on läbi ajaloo olnud rahvusvaheliste autotransporditeenuste osutamine. Abiteenusena osutati politseile arestiparkla teenust ning avalikul turul puksiiriteenuseid. Üldisest majanduslangusest tingituna tekkisid võlgnikul probleemid 2009.a, mis teravamalt lõid välja 2010.a. 2010 toimunud ühe veoauto põlemine koos kaubaga oli oluline majanduslik hoop, tänaseni käivad vaidlused kindlustussumma üle ning selles asjas on algatatud kriminaalasi. Peamiseks languse põhjuseks oli klientide tellimuste vähenemine, samuti klientide maksevõime oluline halvenemine. Rahvusvahelise transportteenuse turg langes ning kasumlikult ei olnud võimalik majandada. Abiteenused ei suutnud piisavalt katta osaühingu püsikulusid ja võetud pikaajalisi kohustusi. Kaotus Maksu- ja Tolliametis, mis jõustus jaanuaris 2012, viis osaühingu seisu, kus juhatus kinnitab püsivat maksejõuetust. Ajutine haldur leiab, et ennatlik on praegu otsustada, kas maksejõuetuse põhjusteks võivad olla raske juhtimisviga, pankrotikuritegu või muu asjaolu, pankroti väljakuulutamise korral otsustatakse need küsimused edasise pankrotimenetluse käigus. Ajutine haldur palub pankroti välja kuulutada, nimetada teda pankrotihalduriks ning kinnitada ja mõista võlgnikult välja ajutise pankrotihalduri tasu x eurot (ilma sotsiaalmaksuta) ja kulud x eurot.
Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Tulenevalt sama paragrahvi lg-st 5 kohus kuulutab pankroti välja määrusega. Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri nimetamise (PankrS § 31 lg 6). Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele (PankrS § 31 lg 7). Kohtuistungil võlgniku esindaja jäi pankrotiavalduse juurde ja kinnitas, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgnik leidis, et ajutise pankrotihalduri tasu ja kulude suurus on mõistlikud ning need tuleb välja mõista võlgnikult. Ajutine pankrotihaldur jäi oma aruandes esitatud seisukohtade juurde. Ajutise halduri selgituste kohaselt ei ole temani veel jõudnud kogu võlgniku dokumentatsioon, mistõttu ei ole ta saanud kujundada arvamust selle kohta, kas maksejõuetuse tekkimise põhjuseks võib olla raske juhtimisviga või kuriteo tunnustega tegu või muu asjaolu. Need asjaolud tuleb selgeks teha pankrotimenetluse käigus.
3 (5)
Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Pankrotiavalduse kohaselt kujunes püsiv maksejõuetus välja jaanuaris 2012, mil osaühing lõpetas tegevuse. Olemasolevatel andmetel puudub kohtul praegu alus selles väites kahelda, püsiva maksejõuetuse tekkimise tegelik aeg täpsustatakse pankrotimenetluse käigus. Ajutise pankrotihalduri aruandest nähtuvalt ületavad võlgniku kohustused vara väärtust kordades. Seega on võlgnik püsivalt maksejõuetu ning PankrS § 31 lg 1 alusel tuleb välja kuulutada võlgniku pankrot. Vastavalt PankrS § 35 lg-le 2 ja § 85 lõikele 1 on võlgnik kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Kohus määrab kindlaks võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja. PankrS § 86 lg 1 sätestab, et kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Võlgnik peab vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut (PankrS § 86 lg 2). Tulenevalt PankrS §-st 90 ja § 19 lg-st 3 võib kohus juriidilisest isikust võlgniku puhul kohustada vannet andma ka juriidilise isiku juhatuse liiget, kes on vabastatud oma kohustustest ühe aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist. Ajutise pankrotihalduri aruandest ja Äriregistri teabesüsteemist nähtuvalt oli OÜ Farosak juhatuse liikmeks kuni 09.12.2011 Toomas Tomson. Ajutine pankrotihaldur oma aruandes märgib, et alates 09.12.2011 juhatuse liikmeks saanud Hillar Talts tegeles osaühingu tegevuse lõpetamisega. Ajutine haldur on kohtule teatanud, et võlgniku varade osas ei ole kõik asjaolud selged ja läbipaistvad. Eeltoodust lähtudes kohus peab vajalikuks kohustada Toomas Tomsonit ja Hillar Taltsi kohtus vandega kinnitama kohtule esitatud vara, võlgade ja äritegevuse kohta esitatud andmete õigsust. Kohus hoiatab Hillar Taltsi ja Toomas Tomsonit, et vande andmise kohustuse rikkumise korral võib kohus kohustust rikkunud isikut trahvida või kohaldada tema suhtes sundtoomist või aresti. Pankrotimäärusega kohus nimetab pankrotihalduri. Ajutine pankrotihaldur H. Kuut on andnud nõusoleku jätkata selles menetluses ka pankrotihaldurina. Võlgniku esindaja ei esitanud vastuväiteid H. Kuudi pankrotihalduriks nimetamisele. Kohus leiab, et H. Kuut vastab pankrotihaldurile esitatavatele nõuetele ning nimetab ta OÜ Farosak pankrotihalduriks. Ajutine pankrotihaldur taotleb võlgnikult välja mõista ajutise halduri tasu x eurot (lisandub sotsiaalmaks) ja kulud xeurot. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks x tundi, tasu on arvestatud x eurot tunnis. Kuludeks on büroo-, administratiiv- ja
4 (5)
esinduskulud, vara-, äri- jt registrite ning kommertspankade teenused, tehniliste vahendite (arvuti, printer, mobiiltelefon, koopiamasin, skänner) kasutamise kulud, postikulud, kantseleitarbed, interneti kasutamine, transpordikulud, halduri kohustuslik vastutuskindlustus, Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja liikmemaks, õigus- ja majandusalased koolitused. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu ja kulude suurused on mõistlikud, kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. Võlgnik oli ajutise halduri tasu ja kulude suurusega nõus. PankrS § 150 lg 2 sätestab, et kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu ja tehtud vajalikud kulutused pankrotivarast. Eeltoodu alusel kohus mõistab ajutise halduri tasu ja kulud välja võlgnikult.
Heli Käpp Kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.