Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Epp Tombak
Otsuse avalikult teatavaks-
26. märts 2012.a xxxxx kohtumaja, xxxxx Võru tn 12
tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-08-14048
Tsiviilasi
P. M. T. U. maa ostu-müügi-, asjaõigus- ja hüpoteegi seadmise lepingust tuleneva võla, summas 2814,90 sissenõudmiseks xxxxx xxxxxxxxx
Hagi hind
1431,78 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja: P. M. xxxxxxxx, asukoht xxxx xx xxx xxxxx xxxxx E-post: Kostja: T. U. , isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xxx -xxx xxxxx xxxxx E-post:
esindajad
Kirjalik menetlus
Edasikaebamise kord ja kohtuotsuse jõustumine Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest so 26.märtsist 2012. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, siis menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud menetlustähtaja kulgemist. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja jooksul jooksul ka toimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohtuotsus jõustub, kui seda ei saa enam vaidlustada muul viisil kui teistmismenetluses. Maakohtu otsus jõustub eelkõige kui apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on möödunud ja kaebust ei ole tähtaja jooksul esitatud. Hageja nõuded ja põhjendused Tulenevalt maareformi seaduse (MRS) §-dest 222 lg 1 ja 23 lg 53 korraldab maavanem maa erastamist täidab xxxxx xxxxxxxxx seatud hüpoteegi osas hüpoteegipidaja ülesandeid. Vastavalt 25.05.1999 sõlmitud kinnisasja ostu-müügilepingule, asjaõiguslepingule ja hüpoteegi seadmise lepingule, müüs xxxxx maavanem xxxxx xxxxxxxxx T. U. kinnisasjamaa üldpindalaga 9,0 ha asukohaga x. xxxxxx xxxxxx 28502:002:0451 (R. katastriüksus). Lepingu hinnaks oli 109527 krooni, mille ostja võis tasuda 100% erastamisväärtpaberites. Lepingu punkti 3.2 kohaselt tasus ostja enne lepingule allakirjutamist 16 228 krooni, tasumata summa - 90000 krooni kohustus ostja tasuma 45 aasta jooksul, aastamakse suurusega intresse arvestamata 2000 krooni, tasumisega kahes osas, tähtaegadega hiljemalt iga aasta 10.jaanuariks ja 10.juuliks. Tähtajaks tasumata summalt kuulus arvestamisele viivis 0,05% iga tasumisega viivitatud päeva eest, mis tuli tasuda rahas. Lisaks perioodilistele maksetele pidi ostja koos aastamaksu tasumisega tasuma sularahas intresse 5% aastas tasumisele kuuluvast summast. Täitmise tagamiseks kanti kinnistusraamatusse esimesele järjekohale hüpoteek xxxxx xxxxxxxxx . Hagi esitamise, s.o 4.04.2008 seisuga oli kostja võlgnevus 27 717,79 krooni, sealhulgas põhiosa võlg 14402,64 krooni, intressivõlg 850 krooni ja viivised 12465,15 krooni. 10.02.2012 kohtule esitatud nõude suurendamise avalduse kohaselt on kostja kohtumenetluse ajal tasunud hagejale kokku 319,56 eurot, mille võrra hageja on vähendanud viiviseid. Samal ajal on võlg kasvanud ning moodustas 20.02.2012.a. seisuga 2814,90 eurot (sealhulgas põhivõlg 1431,78 eurot, intress 79,90 eurot ja viivised 1303,22 eurot). Vastavalt poolte vahel sõlmitud lepingu punktile 3.4 on hüpoteegipidajal õigus nõuda võla sundtäitmist. Eeltoodu alusel ja juhindudes võlaõigusseaduse (VÕS ) §-dest 76 lg 1, 101 lg 1 p 1, 82 lg 2, 94 ja 113 lg 1 ning poolte vahel 25.05.1999 sõlmitud kinnisasja ostu-müügilepingu, asjaõiguslepingu ja hüpoteegi seadmise lepingu punktidest 3.2, 3.3, 3.4 ja 6.2 taotleb hageja kostjalt xxxxx xxxxxxxxx maa eest tasumata järelmaksu, intressi ja viivise väljamõistmist ning kohtukulude kostja kanda jätmist. Kostja vastuväited ja hageja arvamus kostja vastuse kohta
2 (4)
Kostja oma vastuses hagile 19.08.2009.a. (tl.25-26) tunnistab tema vastu suunatud nõudeid. 10.02.2012.a. esitatud nõude suurendamise suhtes ei ole kostja oma seisukohta esitanud, nõude suurendamise avaldus on kostjale kätte toimetatud tema poolt avaldatud elektronpostiaadressi vahendusel 16.02.2012. 2009.a. hagi vastuses on kostja pakkunud välja võimaluse tsiviilasjas kompromissilepingu sõlmimiseks võla tasumisega igakuiste 1500 krooniste maksetena, kuid nagu nähtub hageja poolt esitatud nõude suurendamise avaldusest, ei ole kostja pärast 17.08.2009 ühtegi makset teinud. Hageja on oma seisukohas kostja vastuse suhtes (tl.28) jäänud oma nõude juurde, arvestades, et kostja on lepingut täitnud ebakorrektselt. Hageja on nõustunud kohtuotsust mitte esitama täitmiseks kohtutäiturile juhul, kui kostja tasub võlgnevused pärast kohtuotsuse jõustumist poolte vahel sõlmitud graafiku alusel. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused Kohus lahendab tsiviilasja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-de 403 lg 1 sätteid kohaldades kirjalikus menetluses kuna pooled - hageja oma seisukohas kostja vastuse suhtes (tl.28) ning kostja vastuses hagile (tl.25-26) on andnud selleks nõusoleku. Kohus leiab, et hagi kuulub TsMS §-de 231 lg 2 ja 440 lg 1 ning 3 alusel seoses kostja õigeksvõtuga rahuldamisele arvestades alljärgnevaid õiguslikke põhjendusi. TsMS § 231 lg 2 sätestab, et poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Kui kostja võtab muuhulgas kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus TsMS § 440 lg 1 kohaselt hagi, kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus vastavalt TsMS § 440 lg 3 sätestatule toimikusse ja kohus lahendab asja kohtuistungit pidamata. Kuigi kostja ei ole avaldanud oma seisukohta 10.02.2012.a. esitatud nõude suurendamise avaldusele, leiab kohus, et nimetatud asjaolu ei takista tsiviilasja lahendamist kirjalikus menetluses, kuna nõude suurendamine põhineb samal õigussuhtel, millisest tuleneva nõude on kostja õigeks võtnud. Hageja ja kostja vaheline võlasuhe põhineb 25.05.1999.a. sõlmitud maa ostu-müügi, asjaõiguse ja hüpoteegi seadmise lepingul, mille alusel T. U. omandas Eesti Vabariigilt xxxxx xxxxxxxxx x. xxxxxx xxxxx xxxxx kuuluva maa koos selle oluliste osadega, pindalaga 9,0 ha. Lepinguobjekti eest tasus kostja enne lepingule allakirjutamist erastamisväärtpaberitega 16 228 krooni ning 90 000 krooni kohustus ta tasuma 45 aasta jooksul, aastamakse suurusega 2000 krooni maksmise ajal kehtivate maksevahenditega. Tähtajaks tasumata summalt arvutatakse lepingu kohaselt viivist 0,05 % iga tasumisega viivitatud päeva eest. Lisaks perioodilistele maksetele tuli ostjal koos aastatasuga tasuda intresse 5 % aastas tasumisele kuuluvast summast (tl.5). Tl.7-9 on maksegraafik ning võla arvestus hagi esitamise aja seisuga ning tl.6 kostjale enne hagi esitamist 04.04.2008.a. saadetud teatis võlgnevuse kohta. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita VÕS § 82 lg 2 kohaselt selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja.
3 (4)
Tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p 1, 3 ja 4 võib võlausaldaja nõuda kohustust rikkunud võlgnikult kohustuse täitmist, kahju hüvitamist ja taganeda lepingust või öelda lepingu üles. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist). Eeltoodu alusel leiab kohus , et hageja nõue sissenõutavaks muutunud põhivõla, summas 1431,78 eurot, intressi, summas 79,90 eurot ja viivise, 20.02.2012 seisuga summas 1303,22 eurot väljamõistmiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lõigete 1 ja 3 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb käesolevas asjas jätta menetluskulud kostja kanda. Maavalitsus on maareformi seadusest tulenevate hüpoteegipidaja ülesannete täitmise korras hagi esitamisel riigi kasuks seatud hüpoteegi asjas riigilõivuseaduse § 22 lg 2 p 6 alusel riigilõivu tasumisest vabastatud. TsMS § 133 lg 1 järgi põhinõude (14 402,64 krooni) alusel arvutatud tsiviilasja hinnast tulenev riigilõiv oli vastavalt hagi esitamise ajal kehtivate riigilõivumääradele 1000 krooni, s.o. 63,91 eurot. 13.02.2012 on hageja suurendanud põhinõuet 511,28 euro võrra, milliselt tsiviilasja hinnalt oleks tulnud täiendavalt tasuda riigilõivu 102,25 eurot. Tulenevalt TsMS § 190 lg 1 mõistab kohus menetluskulud, mille kandmisest hageja oli vabastatud hagi rahuldamise korral kostjalt riigituludesse välja võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. Seega käesolevas asjas tuleb kostja T. U. välja mõista riigituludesse menetluskulude katteks kokku 166,16 eurot. Kohus määrab kostjale tähtaja riigituludesse tasumisele kuuluva menetluskulu vabatahtlikuks tasumiseks 10 päeva arvates käesoleva kohtulahendi jõustumisest.
Epp Tombak Kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.