Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi W.K vastu võla saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 15.12.2025 otsus (lihtmenetlus)
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
W.K apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
161 eurot 99 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806), lepinguline esindaja Tarvo Ilves Kostja W.K (isikukood XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta W.K menetlusabi taotlus ja riigi õigusabi taotlus rahuldamata.
2.Jätta W.K apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 15.12.2025 otsuse peale menetlusse võtmata.
3.Jätta apellatsioonimenetluse kulud W.K kanda. Aktsiaseltsil PlusPlus Capital ei ole apellatsioonimenetluses hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud. Edasikaebamise kord ja tähtajad Määruse peale võib esitada määruskaebuse, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kassaatorile kättetoimetamisest. Riigikohtus võib hagimenetluses menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja kaebusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Selgitused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja
2-25-118446 kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja, avaldaja) esitas 24.07.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse W.K-lt (kostja, võlgnik) 140,66 euro saamiseks. Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakond tegi 28.07.2025 makseettepaneku, millele kostja esitas 31.07.2025 vastuväite. Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja nõue anti üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 02.09.2025 Harju Maakohtule hagi, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 100 eurot, viivise 13,3 eurot, sissenõudmiskulud 15 eurot ning seadusjärgses määras edasiulatuva viivise alates hagi esitamisest kuni põhivõla tasumiseni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda ning mõista need välja koos seadusjärgses määras viivisega.
2.1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid TKM Finants AS (edaspidi ka TKMF) ja kostja 24.09.2024 ostulimiidi lepingu nr 490169-1, mille alusel TKMF võimaldas kostjale ostulimiidi 100 eurot kasutamist, et osta kaupu TKM Gruppi kuuluvates Selveri, Kaubamaja, ABC Kinga, SHU, I.L.U. ja L ́Occitane kauplustes. Partner Kuukaardi ostulimiit on mugavusteenus, mis võimaldab kauplustes Partnerkaardiga sooritatud jooksva kuu ostude eest tasuda arvega järgmise kuu alguses. TKMF ja kostja vahel sõlmitud leping ei ole tarbijakrediit, vaid ostusuhe, kus kostja soetatud kauba maksumusele ei lisandunud seatud maksetähtaja andmiselt arvestusliku intressi (lepingu tingimuste p 3.1) ning TKMF-l ei tekkinud intressi nõudmise õigust ka hiljem jooksva aasta jooksul VÕS § 94 mõttes. Ostulimiidile ei lisandunud intressi ega muid lepingu sõlmimise, kuu- või haldustasusid. Kuna lepingul puudusid kõrvalkulud või tasud, siis puudub lepingul ka krediidikulukuse määr või tuleb see lugeda nulliks.
2.2.Kostja pidi kasutatud ostulimiidi tagastama ühes kalendrikuus sooritatud ostude eest järgneva kuu alguses, kostjale esitatud arve alusel seitsme kalendripäeva jooksul (lepingu tingimuste p 4.1.2). Kostja rikkus lepingust tulenevat kohustust ega tasunud 2025. a jaanuaris kasutatud ostulimiidi summat (100 eurot), mille kohta kostjale väljastati arve nr 1047690, tasumistähtajaga 10.02.2025. Vastavalt lepingu tingimuste p-le 7.8 on hagejal õigus nõuda ja kostjal lasub kohustus hüvitada mitteõigeaegsest tasumisest tuleneva võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud. Sissenõudemenetluse kohtuväline esindaja on toimetanud teenusena hagejale teadaolevale kostja aadressile XXX 15.05.2025 tasulise meeldetuletuskirja maksumusega 15 eurot.
2.3.TKMF ja kostja vahel sõlmitud leping oli oma olemuselt tähtajatu, see ei sisaldanud lepingu kehtivuse aega. Tingimuste p 7.1 järgi oli TKMF-il õigus leping igal ajal üles öelda ja nõuda kostjalt lepingu täitmist, teatades tingimuste p 7.1.2 alusel lepingu korralisest ülesütlemisest kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt 14 päeva enne lepingu
2
2-25-118446 lõpetamist. TKMF ütles lepingu erakorraliselt üles ja loovutas 27.04.2025 oma nõude hagejale. Nõude loovutamisest teavitati kostjat e-kirja teel. Kostja vastuväited
3.Kostja vastuse kohaselt ei vaidle ta vastu põhivõlale 100 eurot, kuid ta ei ole majanduslike raskuste tõttu võimeline seda tasuma. Kostja on puuduva töövõimega ning tema ainukeseks sissetulekuks on töövõimetoetus, millele ei saa hagi rahuldamise korral sissenõuet pöörata. Hageja ei hinnanud kostja maksevõimet, seega on hageja käitunud hea usu põhimõtte vastaselt. Kostja palus jätta hagi rahuldamata või alternatiivselt peatada kohtumenetluse kostja maksevõime taastumiseni. Maakohtu otsus ja põhjendused
4.Harju Maakohus rahuldas 15.12.2025 otsusega hagi ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 100 eurot, sissenõudmiskulu 15 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 13,30 eurot ning seadusjärgses määras edasiulatuva viivise kuni põhivõla kohase tasumiseni. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda, määras need rahaliselt kindlaks ning mõistis kostjalt hageja kasuks koos seadusjärgses määras viivisega menetluskulude hüvitisena välja 368 eurot.
4.1.Maakohus selgitas, et nõude suurusest tulenevalt menetleb ta seda lihtsustatud korras (TsMS § 405 lg 1) ning ei andnud luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10, § 637 lg 21).
4.2.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on TKMFi ja kostja vahel sõlmitud leping oma olemuselt laenuleping (võlaõigusseaduse (VÕS) § 396). Hageja on esile toonud ja tõendanud, et kostja sai laenu enda kasutusse (kaupadena, mille müügihinnale vastava summa pidi kostja tasuma hagejale). Kuigi hageja ei ole seda ise välja toonud, saab kohus aru, et TKMF on kauba müüja ees võtnud üle kostja kohustuse maksta müüjale kaupade eest ning leppinud kostjaga kokku, et müügihinnale vastav summa võlgnetakse TKMF-ile laenuna.
4.3.Maakohus leidis, et tegemist ei ole krediidiga, sest krediidileping on tasuline (intressiga). VÕS § 396 lg 1 kohaselt eristab laenulepingut krediidilepingust tasulisus. Krediidilepingu (VÕS § 401) korral annab samuti üks isik teise isiku kasutusse rahasumma, ent saaja peab lisaks saadud rahasummale maksma ka tasu raha kasutamise eest. Antud juhul ei olnud lepingus kokku lepitud intressi ehk tasu laenu kasutamise eest.
4.4.Maakohus ei nõustunud kostja etteheidetega hageja käitumisele. Hageja käitumine ei ole olnud pahatahtlik ega vastuolus hea usu põhimõttega. Hagejal oli õigus nõue esialgselt krediidiandjalt omandada ning kohtule esitada. Nõude loovutamise lepingu sõlmimisel ei ole nõude omandajal kohustust hinnata võlgniku maksevõimet. Kostja on TKMF-iga sõlmitud lepingut rikkunud ning lepingurikkumine ei ole vabandatav. Hageja on nõude omandanud ning nõude loovutamisest on kostjat teavitatud. Hagejal on seega õigus nõuda lepingu täitmist. Tegemist ei ole dokumenteeritud lootusetu nõudega. Asjaolu, et kostja on töövõimetu, ei tähenda, et ta vabaneks oma rahalistest kohustusest.
4.5.Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda VÕS § 113 lg 1 alusel võlgnikult viivist. Hageja nõuab viivist 0,065% päevas arvel toodud summalt alates arve tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla täieliku tasumiseni. TKMF ja kostja on lepingu punktis 4.5 kokku leppinud, et viivisemäär on 0,065% päevas, s.o 23,73% 3
2-25-118446 aastas ning et seadusest tulenev kolmekordne seadusjärgne viivisemäär oli lepingu sõlmimise hetkel 24%.
4.6.Hagiavalduse esitamise seisuga oli sissenõutavaks muutunud viivis 13,3 eurot. Maakohus ei tuvastanud hageja viivisearvestuses vigu. Hageja nõuab hagi esitamisest sissenõutavaks muutuva viivise väljamõistmist põhivõlalt lepingujärgses määras kuni põhivõla tasumiseni. Maakohus leidis, et see nõue on TsMS §-ga 367 kooskõlas ning tuleb rahuldada. Maakohus leidis, et sissenõudmiskulude hüvitamise nõue on VÕS § 1132 lg 2 p-ga 1 ning lepingu tingimuste p-ga 7.8 kooskõlas, mistõttu kuulub see samuti rahuldamisele.
4.7.Menetluskulud jättis maakohus hagi rahuldamise tõttu TsMS § 162 lg 1 kohaselt kostja kanda ning määras need rahaliselt kindlaks. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks koos seadusjärgses määras viivisega välja hagi esitamisel tasutud riigilõivu 100 eurot ning õigusabikulud 248 eurot, samuti maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot. Maakohus vähendas hageja lepingulise esindaja teenuste osutamise ajakulu 1,5 tunni võrra, leides, et põhjendatud ajakulu on kaks tundi. Kokkuvõttes rahuldas maakohus hageja menetluskulude hüvitamise taotluse 368 euro ulatuses. Apellatsioonkaebus
5.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles selgitas, et soovib maakohtu otsuse vaidlustada. Kostja taotles menetlusabi ja riigi õigusabi ning riigilõivu tasumisest vabastamist.
5.1.Kostja ei nõustunud maakohtuga, et tema tervislik seisund ei ole vabandav asjaolu. Kostja hinnangul takistas tema tervise seisund info adekvaatset tajumist ning enda menetluses kaitsmist. Maakohus jättis kostja tervislikud erivajadused arvestamata. Kostja ei nõustu väljamõistetud menetluskulude suurusega, leides, et need on ülemäärased.
5.2.Kostja selgitas, et tema emakeel on vene keel, mistõttu ta ei mõistnud võõrkeelset juriidilist infot. Maakohus nägi kostja abitust, kuid ei pakkunud tõlki ega selgitanud õigust riigi õigusabile. Hageja teadis kostja raskest tervislikust seisundist ja maksejõuetusest, kuid ei pakkunud võimalust lahendada asja kohtuväliselt.
5.3.TKMF pidi hindama kostja maksevõimet, kuid ei teinud seda.
5.4.Nõue loovutati kohe põhjendamatult inkassofirmale, andmata kostjale reaalset võimalust võlg osade kaupa tasuda. Maakohus ei ole hinnanud, kas hageja tegi piisavalt pingutusi, et teavitada haavatavas seisundis olevat isikut.
5.5.15.05.2025 võlanõue on saadetud aadressile XXX. Selleks ajaks oli kostja oma elukoha andmed rahvastikuregistris juba uuendanud. Hageja ei kontrollinud kostja tegelikku aadressi ja saatis olulise teabe asukohta, kus kostja enam ei viibinud. See takistas kostjal nõudele õigeaegset reageerimist.
5.6.Kostja palus määrata riigi õigusabi, kuna ta ise ei ole oma tervise seisundi ning keeleoskuse puutumise tõttu võimeline end kohtumenetluses kaitsma. Kostja palus vabastada teda riigilõivu tasumisest, kuna tema sissetulek koosneb ainult töövõimetoetusest.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel TsMS § 637 lg 21 ja alusel koosmõjus TsMS § 405 lg-ga 1 ja § 178 lg-ga 2 menetlusse võtmata. 4
2-25-118446 Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid.
7.Kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole, menetleb kohus hagi TsMS § 405 lg 1 esimese lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid (lihtmenetlus). Praeguses asjas on hagihind 161,99 eurot, mistõttu on tegemist lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 mõttes.
8.Lihtmenetluse asjas võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 21 järgi menetlusse juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
9.Arvestades tsiviilasja materjale, maakohtu otsuse põhjendusi ja apellatsioonkaebuse taotlust, ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul otsust tehes materiaalõiguse norme ebaõigesti kohaldanud ega rikkunud menetlusõiguse norme viisil, mis oleks kaasa toonud ebaõige otsuse. Samuti ei ole maakohus ületanud diskretsiooni piire menetluskulude kindlaksmääramisel.
10.Maakohus on õigesti tuvastanud, et TKMF-i ja kostja vahel oli laenuleping ning kostja jättis kasutatud ostulimiidi tagastamata. Kolleegium ei tähelda, et maakohus oleks ilmselgelt valesti tõendeid hinnanud.
11.Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 168 lg 1 järgi kostja kanda. Kuna hagejal ei ole apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise staadiumis veel hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, ei tule kostjal hagejale apellatsioonimenetluse kulusid hüvitada.
12.Kostja apellatsioonkaebust ei saa menetleda ka osas, millega kostja vaidlustab õigusabikulude kindlaks määramist. TsMS § 178 lg 2 järgi menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Maakohus määras kindlaks õigusabikulud 248 eurot, s.o vähem kui TsMS §-s 178 lg-2 sätestatud määr.
13.Kuna eeltoodu kohaselt ei ole alust arvata, et apellandi kavaldatav menetluses osalemine on edukas, ei ole alust rahuldada ka apellandi menetlusabi ja riigi õigusabi taotlust. TsMS § 181 lg 1 järgi antakse menetlusabi taotlejale menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Seejuures ei anta menetlusosalisele riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p 5 kohaselt riigi õigusabi, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. Praegusel juhul ei ole ülaltoodud põhjendustel alust arvata, et apellandi menetluses osalemine oleks edukas, mistõttu ei ole alust rahuldada ka tema taotlust vabastada
5
2-25-118446 ta menetlusabi korras riigilõivu tasumisest ja määrata talle praeguses menetluses riigi õigusabi korras lepinguline esindaja.
14.Kuna kostja taotles menetlusabi korras riigilõivu tasumisest vabastamist, ei ole ta apellatsioonkaebuselt riigilõivu tasunud ning puudub alus selle tagastamiseks TsMS § 150 lg 1 p 2 alusel.
15.Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebuse menetlemisest, ei toimeta ta TsMS § 638 lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebuskaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente ringkonnakohus elektrooniliselt ega paberkandjal ei tagasta. Määrus tuleb TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte toimetada ja edastada teistele menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.
16.TsMS § 638 lg-st 9 tulenevalt võib kostja esitada apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale määruskaebuse. (allkirjastatud digitaalselt)
6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.