26. märts 2012 kell 15.00, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number Tsiviilasi
2-10-65802
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Danske Bank A/S Eesti filiaali hagi EJ vastu võla saamiseks 3 627,70 eurot (56 761,13 krooni) Hageja Danske Bank A/S Eesti filiaal (registrikood 11488826, asukoht Narva mnt 11, 15015 Tallinn), lepinguline esindaja Külliki Tammik (OÜ Julianuse Õigusbüroo, A. Weizenbergi 20, 10150 Tallinn, e-post [email protected]) Kostja I EJ(isikukood XXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Martin Kruus (Advokaadibüroo Vilippus Polman Partnerid, Sakala 18-2, 10141 Tallinn, e-post [email protected])
Kohtuistungi toimumise aeg Kohtuistungil osalesid
14.02.2012 Hageja lepinguline esindaja Külliki Tammik Kostja esindaja vandeadvokaadi abi Martin Kruus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista EJ’ilt 1 061,44 (üks tuhat kuuskümmend üks eurot ja 44 senti) eurot (16 607,85 krooni) Danske Bank A/S Eesti filiaali kasuks. Menetluskulude jaotus Välja mõista Danske Bank A/S Eesti filiaalilt menetluskulud täies ulatuses (100%) EJ’i kasuks. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Asjaolud
1.10.03.2005 sõlmisid hageja ja OÜ C (pankrotis) kasutusrendilepingu nr XXX, mille kohaselt kostja I võttis hagejalt liisingusse sõiduauto Mazda 6 Elegance, reg. märgiga XXX(edaspidi vara) maksumusega 292 999,99 krooni ning kohustus tasuma hagejale liisingueseme kasutamise eest tasu rendiperioodiga 48 kuud kuni 15.03.2009 vastavalt lepingu lahutamatuks lisaks olevale maksegraafikule (tl 5, 7-9). Lepingu põhitingimustele kohaldusid poolte õigustele ja kohustustele lepingu üldtingimused (tl 10-14).
2.10.03.2005 sõlmisid hageja ja kostja käenduslepingu nr XXX, mille alusel kostja võttis endale kohustuse tagada hageja ja OÜ C (pankrotis) vahel 10.03.2005 sõlmitud kasutusrendilepingu nr XXX nõuetekohane täitmine maksimumsummas 335 191,99 krooni (tl 15). Hageja nõue ja põhjendused
3.Hagiavalduses palub hageja kostjalt välja mõista põhivõla 56 761,13 krooni ja viivised 56 761,13 krooni ning menetluskulud ja viivise menetluskuludelt. Hageja tugineb oma nõudes VÕS § 8 lg 1, § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 101 lg 1 p 1 ja 6, § 113 lg 1, § 361. 19.11.2011 vähendas hageja nõuet 1 061,44 euroni (16 607,85 krooni) ning loobus ülejäänud nõuetest (tl 65).
4.Liisinguvõtja ei tasunud rendimakseid maksegraafikus kokkulepitud tähtajal ning hageja esitas liisinguvõtjale ja kostjale 18.01.2008 ennetähtaegse lepingu lõpetamise teatise (tl 16) ja palus tagastada viivitamatult lepingu objektiks olev vara. Kasutusrendileping lõpetati 18.01.2008.
5.Hageja pidi peale lepingu lõpetamist tegema vara realiseerimiseks kulutusi, mille kohta edastas hageja kostjale 09.10.2008 ja 16.10.2008 (tl 17-20) lepingust tulenevate ja lepingu lõpetamise seisuga täitmata rahaliste kohustuste tasumise nõude: põhinõue 27 931,30 krooni, muud kulud 9 935,62 krooni, tasumata kindlustus 18 894,21 krooni, viivis 18 817,65 krooni. Kostja ei ole oma kohustust täitnud.
6.Tulenevalt kostja vastusest nõustub hageja kostja vastuväitega, et hageja nõue ei saa olla suurem kui 16 607,85 krooni (1061,44 eurot). Hageja kinnitab, et hagi aluseks olevat kasutusrendilepingut nr. XXX on käendanud ka RM10.03.2005 sõlmitud käenduslepinguga nr XXX. Hageja on RM’iga sõlminud kokkulepe kasutusrendilepingust tuleneva nõude vähendamiseks kokku summani 28 429,06 krooni, millest 50% kohustus RM tasuma maksegraafiku alusel. Hageja nõustub, et ta kinnitas 20.11.2008 e-kirjaga kostjale, et kasutusrendilepingu XXX nõue on läbirääkimistel RM’iga vähenenud summani 28 000 krooni. 24.11.2008 19.07 e-kirjaga kinnitas kostja panga arvestuse kättesaamist ning esitas omapoolsed küsimused. Kostja ei ole avaldanud soovi RM’iga sõlmitud kokkulepete täpsema sisu teadasaamiseks. RM täitis oma kohustusi nõuetekohaselt kuni oktoobrini 2009. Kostjaga sarnasesisulisi kokkuleppeid ei sõlmitud ning hageja pöördus nõude sissenõudmiseks 18.06.2010 OÜ Julianus Inkasso poole. Kuna hageja ja kostja vahel oli tulenevalt eelviidatud november 2008 e-kirjadest nähtuvalt summade üle vaidlus, siis ei saanudki hageja kostjaga selliseid kokkuleppeid sõlmida nagu RM’iga. Peale hageja poolt OÜ Julianus Inkasso volitamist nõuet sisse nõuda, edastas OÜ Julianus Inkasso kostjale võlateatise. Kostja tegi peale võlateatise saamist OÜ-le Julianus Inkassole omapoolse ettepaneku 06.07.2010 e-kirjaga. Kostja tegi ettepaneku, et on nõus tasuma 14 000 krooni. OÜ Julianus Inkasso selgitas nõude sisu ja 24.09.2010 pöördus ta kostja poole kinnitamaks, et RM’iga sõlmitud kompromiss on kehtiv ka kostja suhtes lisades, et „samas on pank nõus ka hetkel sissenõudemenetluse lõpetama juhul, kui toimub eelpool nimetatud summa tasumine.“ 06.10.2010 vastas kostja OÜ-le Julianus Inkasso, et on nõus tasuma 14 215 krooni. Kostja ei ole omaltpoolt väljapakutud summat hagejale tasunud, kuigi teadis täpselt oma nõude sisu, so alates 2010 suvest nagu kostja oma vastuses viitab. Kuna poolte vahel lõppesid oktoobris 2010 läbirääkimised siis pöördus hageja kohtusse
2-10-65802 kogu kasutusrendilepingust tuleneva jäägi nõudes. Põhjuseks asjaolu, et kostjaga kokkuleppeid reaalselt sõlmitud ei ole ning hageja esitas kohtusse hagiavalduse õigetel alustel ja ei saanud esitada hagi aluseks asjaolusid, mida hageja ja kostja vahel sõlmitud ei olnud, vaid olid sõlmitud hageja ja RM vahel. Samuti on RM ja hageja poolt sõlmitud kokkulepe deklaratiivne võlatunnistus, mis tuleneb otseselt hagiavalduse aluseks olevatest alustest. Kostja vastuväited
7.Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
8.Kostja tunnistab, et käendas OÜ C ja hageja vahel sõlmitud kasutusrendilepingut. Samas on hageja jätnud märkimata, et samasugune käendusleping sõlmiti ka teise käendaja RM’iga. Kostja selgitab, et 2008 lõpus pöördus hageja kasutusrendilepingust tuleneva nõudega teise käendaja ja solidaarvõlgniku RM’i poole. Esitatud nõudest selgus, et hageja on sõiduki realiseerinud oluliselt alla lepingueseme turuväärtuse ja ebamõistlikult suurte täiendavate kuludega, mistõttu pidas RM esitatud nõuet põhjendamatuks. Läbirääkimiste käigus jõudsid hageja ja RM pooli rahuldavale kompromisskokkuleppele, mille kohaselt vähendas hageja kasutusrendilepingust tulenevat nõuet solidaarvõlgnike vastu 28 429,06 kroonini. Kostjat teavitas hageja kompromissilepingu sõlmimisest e-kirjaga 20.11.2008 (tl 44) lepingu sisu täpsustamata. Kostja eeldas seetõttu, et RM ja hageja on kasutusrendilepingust tuleneva nõude vähendamises ja täitmises vastastikuse kokkuleppe sõlminud ning kostjal sellega seonduvaid täiendavaid kohustusi ei ole. 2010 suvel sai kostja teada, et kompromissileping sõlmiti tingimusega, mille kohaselt tasub RM poole kompromissilepingus näidatud summast ja ülejäänud poole vähendatud nõudesummast peavad tasuma teised solidaarvõlgnikud. Samuti sai kostja hiljem teada, et RM sõlmis kompromissilepingu lisana täiendavalt kokku ka maksegraafiku, mille kohaselt pidi RM poole kompromisskokkuleppes näidatud summast tasuma 12 osamaksena. Kuigi hageja kinnitas RM’ile korduvalt, et sõlmib teise poole tasumise osas kokkuleppe ka kostjaga, ei pöördunud hageja vastavas küsimuses tegelikkuses kordagi kostja poole.
9.2010 juunis sai kostja nõudekirja hageja esindajalt OÜ-lt Julianus Inkasso, milles viimane nõudis muuhulgas kasutusrendilepingu nr XXX alusel kostjalt 83 360,81 krooni tasumist (tl 45). Kostja pöördus antud küsimuses RM’i poole, kes selgitas kostjale kompromissilepingu sõlmimisega seonduvaid asjaolusid. Seejärel pöördus kostja täiendavate selgituste saamiseks ekirjaga hageja esindaja poole ja viitas kasutusrendilepingu ja käenduslepingute suhtes sõlmitud kompromissilepingule (tl 46-47). Kostja korduvate pöördumiste tulemusena kinnitas ka hageja esindaja 24.09.2010 e-kirjaga, et selline kompromissileping nõude vähendamiseks on sõlmitud ning hageja loeb seda endiselt kehtivaks ka kostja suhtes. Samas pöördumises avaldab aga hageja esindaja, et sõlmitud kompromissilepingust tulenevaid kohustusi ei ole RM täitnud ning kokku lepitud nõudesumma ei ole vähenenud. Eelneva põhjal võttis kostja uuesti ühendust RM’iga, kes kinnitas omakorda kostjale, et on sõlminud maksegraafiku poole kompromissis kokkulepitud summa osas ning on graafikust tulenevaid makseid ka tasunud. RM eeldas, et hageja on nõudesumma teise poole tasumise osas kostjaga eraldi kokkuleppe sõlminud. Saadud informatsiooni edastas kostja telefoni teel hageja esindajale ja palus veelkord välja selgitada, kas ja millises osas on kompromissilepingu alusel tasumised toimunud. Nii nagu kostja ka oma varasemates pöördumistes oli kirjalikult kinnitanud, oli kostja valmis sõlmima eraldi kokkuleppe oma kohustuste osas, et tasuda oma osa kompromissilepinguga ettenähtud summast. Viimane kontakt hageja esindajaga oli kostjal 2010 oktoobris ning kostja jäi ootama, et hageja esindaja võtaks kostjaga ühendust kompromissilepingus näidatud summa tasumise tingimuste kokku leppimiseks. Kui viimasest kontaktist hagejaga oli möödunud juba paar kuud, pöördus kostja ise hageja esindaja poole ning sai üllatuslikult teada, et hageja on nõudega kohtusse pöördunud. Kostja arvates on hageja selline käitumine pahatahtlik. Kostja ei ole keeldunud kompromissilepingus näidatud summa tasumisest, on vastavast nõusolekust ka hagejat korduvalt teavitanud ning palunud ise hagejal välja selgitada nõude täpne ulatus, et selle tasumises kokku leppida. Hageja ei ole aga teinud midagi selleks, et kostjat sõlmitud kompromissilepingust ja
2-10-65802 sellest kostjale tulenevatest kohustustest teavitada ning kostjaga kokku leppida kohustuste täitmise küsimusi. Vaatamata kostja palvele ei ole hageja suutnud kostjat informeerida isegi nõude jäägi täpsest ulatusest ning on selles osas esitanud kostjale eksitavat teavet.
10.Lõpliku selguse saamiseks, pöördus kostja uuesti RM’i poole, kes edastas kostjale kompromisskokkuleppe teksti (tl 48-49) ja pangakonto väljavõtte tasutud summade kohta (tl 50), millest nähtub, et kompromissilepingus sätestatud vähendatud nõudesummast on RM tasunud hagejale 11 821, 21 krooni. Seega on kostjale teadaolevalt käesoleval ajal kokku võlgnevuse summa 16 607,85 krooni (1 061,44 eurot), millise tasumisest ei ole kostja kunagi keeldunud. Vastavalt VÕS § 66 lg 2 vabanevad juhul, kui võlausaldaja on kellegagi solidaarvõlgnikest kokku leppinud, et ta loobub oma nõudest kõigi solidaarvõlgnike vastu, kohustusest ka teised solidaarvõlgnikud. Et RM’iga sõlmitud kompromissilepingus sätestatud nõuet on vähendatud ka OÜ C ja kostja kui solidaarvõlgnike suhtes nähtub nii kompromissilepingu punktist 1.2. (tl 48) kui hageja esindaja poolt edastatud e-kirjadest (tl 44, 46-47). Eelnevast tulenevalt saavad kostjal kui solidaarvõlgnikul hageja eest üldse tekkida kohustused ainult kompromissilepingus sätestatud nõudest, s.o. maksimaalselt 28 429,06 krooni ulatuses. Kompromissilepingu näol ei ole tegemist konstitutiivse võlatunnistusega vaid see on käsitletav iseseisva lepinguna varasema võlasuhte reguleerimiseks. Eelnevast tulenevalt saavad hageja nõuded kostja vastu tekkida ainult kompromissilepingust, mitte aga liisingulepingust nr XXX ja seda tagavast käenduslepingust. Seega on haginõue esitatud vääral alusel.
11.Tulenevalt hageja vastusest on kostja seisukohal, et kompromisskokkuleppega lõppes kasutusrendileping nr XXX ja sellega koos lõppesid ka kasutusrendilepingust tulenevaid nõudeid tagavad käenduslepingud. Asjaolu, et kompromissileping on sõlmitud ning et sellega muudeti varemkehtinud suhteid ja vähendati nõudesummat kinnitab hageja ka ise. Seega saab hageja nõue tuleneda kompromisskokkuleppest, mille puhul ei ole tegemist deklaratiivse võlatunnistusega. Seega on kostja seisukohal, et käesolevas asjas on hagiavaldus esitatud vale isiku vastu. Hageja ja RM vahel sõlmitud kompromissilepingu punkti 1.2. alusel saab hagejal allesjäänud osas 16 607,85 krooni osas olla nõue RM’i vastu, mitte kostja vastu, kellega ei ole kokkulepet vastava summa tasumiseks kunagi sõlmitud.
12.Kostja on seisukohal, et hageja on käesolevas asjas kohtumenetlusele eelnevalt käitunud selliselt, et kostjal puudus sisuliselt üldse võimalus oma võimalikke tegelikke kohustusi välja selgitada või sõlmida mõistlik kompromiss vaidlusküsimuse lahendamiseks. Hagejal puudus samas igasugune vajadus oma nõudega kohtu poole pöördumiseks. Hageja ei ole püüdnudki vaidlusküsimust kohtuväliselt lahendada. Kostja ei ole kohtuvälise lahendi saavutamiseks teinud mingisuguseid takistusi, vaid on esitanud omapoolsed igati mõistlikud ettepanekud. Kostja hinnangul on hageja selline käitumine vastuolus lepingulise suhte täitmisel nõutava hea usu põhimõttega ning on kaasa toonud olukorra, kus hageja on pöördunud kohtusse ja tekitanud sellega pooltele olulisi kulutusi ilma, et selleks oleks olnud mingisugust põhjendatud vajadust. Kohtu põhjendused
13.Kohus, ära kuulanud poolte esindajad, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele alljärgnevatel põhjendustel.
14.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
15.Kohus on tuvastanud ja puudub vaidlus, et:
•
•
• • • • •
2-10-65802 10.03.2005 sõlmisid hageja ja OÜ C (pankrotis) kasutusrendilepingu nr XXX, mille kohaselt kostja I võttis hagejalt liisingusse sõiduauto Mazda 6 Elegance, reg. märgiga XXX maksumusega 292 999,99 krooni ning kohustus tasuma hagejale liisingueseme kasutamise eest tasu rendiperioodiga 48 kuud kuni 15.03.2009 vastavalt lepingu lahutamatuks lisaks olevale maksegraafikule (tl 5, 7-9). Lepingu põhitingimustele kohaldusid poolte õigustele ja kohustustele lepingu üldtingimused (tl 10-14). 10.03.2005 sõlmisid hageja ja kostja käenduslepingu nr XXX, mille alusel kostja võttis endale kohustuse tagada hageja ja OÜ C (pankrotis) vahel 10.03.2005 sõlmitud kasutusrendilepingu nr XXX nõuetekohane täitmine maksimumsummas 335 191,99 krooni (tl 15). 10.03.2005 sõlmisid hageja ja RMkäenduslepingu nr XXX. 10.03.2005 sõlmitud kasutusrendileping nr XXX lõppes 18.01.2008, seoses hageja poolse lepingu ennetähtaegse lõpetamisega (tl 16) Hageja ja RM sõlmisid 27.10.2008 võla tasumise kokkulepe käendatava kasutusrendilepingu XXX nõude vähendamiseks kokku 28 429,06 kroonini (tl 48). RM on tasunud hagejale võla tasumise kokkuleppe alusel kokku 11 821,21 krooni (tl 49). Hageja on vähendanud nõuet 1 061,44 euroni (16 607,85 krooni) (tl 65).
16.Poolte vahel on vaidlus, kas 27.10.2008 sõlmitud võla tasumise kokkuleppe puhul on tegemist deklaratiivse võlatunnistusega või kompromisslepinguga, kas nõue on esitatud õige kostja vastu ning, kas kostja on kohustatud tasuma hagejale võlgnevuse.
17.Võlaõigusseadus (VÕS) § 30 lg 1 alusel leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus. VÕS § 578 lg 1 järgi kompromissileping on leping õiguslikult vaieldava või ebaselge õigussuhte muutmise kohta vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes, ja lg 2 kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. Kohtule esitatud kirjavahetusest nähtuvalt on hageja pidanud läbirääkimisi RM’iga kasutusrendilepingust tuleneva võlgnevuse tasumiseks ning läbirääkimiste tulemusel on vähendatud võlgnevust 28 000 kroonini (tl 44) ning võla tasumise kokkuleppest nr 25031CI (tl 48) nähtub, et pooled on kokkuleppega vähendanud nõuet 28 429,06 kroonini, millest RM’il tuleb maksegraafiku alusel (tl 49) tasuda koos intressiga kokku 14 952,33 krooni, millest RMon tasunud 11 821,21 krooni (tl 49). Seega on tegemist antud juhul kompromisslepinguga VÕS § 578 lg 2 tähenduses, mitte võlatunnistusega, millega luuakse iseseisev kohustus, kuna pooled on jõudnud võla tasumise kokkuleppe sõlmimiseni läbirääkimiste teel ning hageja on loobunud osast nõudest.
18.Võla tasumise kokkuleppe punkti 1.2 kohaselt käendaja kannab kapitalirendilepingust tulenevate kohustuste täitmise eest solidaarselt vastutust koos põhivõlgniku, OÜ C ning teise käendaja, EJiga. Juhul, kui ülejäänud solidaarvõlgnikud ei ole seisuga 01.11.2009 tasunud kapitalirendilepingust tuleneva võlgnevuse katteks kokku samuti 14 214,53 krooni, siis on pangal õigus vähemmakstud osas esitada nõue ka käendajale (tl 48). Kohus märgib, et nimetatud punktist nähtub, et võla vähendamine kehtib ka liisinguvõtja ja kostja suhtes, kuid nimetatust ei tulene, et kostja käendusleping on lõppenud seoses võla tasumise kokkuleppe sõlmimisega. Punktist 1.2 nähtub lihtsalt, et kui liisinguvõtja ja kostja ei tasu samuti võlgnevuse katteks 14 214,53 krooni, siis on pangal õigus esitada nõue ka vähemtasutud osas RM vastu. Nimetatud punkt ei välista nõude esitamist liisinguvõtja või teise käendaja vastu. VÕS § 145 lg 1 alusel kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Vastavalt VÕS § 65 lg 1, kui mitu isikut peavad täitma
2-10-65802 kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Seega on hageja esitanud nõude õige kostja vastu. Samas nõustub kohus kostjaga, et hageja ei ole käitunud kostjaga mõistlikkuse ja hea usu põhimõtte kohaselt (VÕS § 6 ja 7), jättes kostja kompromissläbirääkimistest välja ja varjates kostja eest sõlmitud võla tasumise kokkulepet ning nõudes kostjalt kogu kasutusrendilepingust tulenevate nõuete tasumist (tl 45). Kohtule esitatud kirjavahetustest nähtub, et kostja on võtnud ühendust nii hageja kui hageja esindajaga ja on olnud valmis sõlmima kompromissi ja tasuma tasumata summad (tl 46-47, 68-69). Hageja esitas aga kohtule hagi kompromissieelse võlgnevuse sissenõudmiseks ja nõude vähendamine esitati pärast kostja poolt tõendite esitamist. Samas ei tähenda see seda, et kostja ei vastuta tekkinud võlgnevuse eest.
19.VÕS § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ja VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kuna võla tasumise kokkuleppe alusel vähendati võlgnevust 28 429,06 kroonini (tl 48-49) ning RM on tasunud võlgnevusest 11 821,21 krooni (tl 49), siis on käesoleval ajal võlgnevuse suuruseks 1 061,44 eurot (16 607,85 krooni), millise summani on hageja oma nõuet ka vähendanud (tl 65) ja millises summas on kostja olnud nõus võlgnevuse tasuma. Kohus leiab, et nimetatud võlgnevuse summa on põhjendatud ja tõendatud ning kuulub eeltoodu alusel kostjalt väljamõistmisele. Menetluskulud
20.Kooskõlas TsMS § 163 lg 2 jätab kohus kostja menetluskulud täielikult 100% hageja kanda. Kohus märgib, et kuna hageja ei ole hagi esitamisel lähtunud hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest ning on varjanud õigeid võlgnevuse asjaolusid kostja ja kohtu eest ja ei ole kaasanud kostjat kompromissläbirääkimistesse ning, kuna kostja on olnud nõus sõlmima hagejaga kompromissi ja tunnistanud võlgnevuse suurust, siis leiab kohus, et menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. Juhindudes TsMS §-st 174 on kostjal õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Maire Lukk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.