Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

2 (5)

hageja hea usu põhimõttest lähtudes viivise määra krediidiasutuste poolt sarnaste laenude puhul tavaliselt kasutatava määrani - 0,2% päevas. Hagi esitamise seisuga moodustab viivis tasumata põhinõudelt (255,65 eurot) ja meeldetuletusteatistelt (25,31 eurot) 155,11 eurot. Hageja on püüdnud võlgnevust kätte saada makskäsu kiirmenetluses, kuid kostja esitas maksekäsu avaldusele 29.03.2011.a. vastuväite. Kuna kostja ei ole võlga tasunud, taotleb hageja kostjalt välja mõista põhinõude summas 255,65 eurot, intressi summas 11,63 eurot, lepingutasu summas 12,78 eurot, võla sissenõudmiseks tehtud kulutused (meeldetuletusteatised) summas 25,31 eurot, põhinõudelt sissenõutavaks muutunud viivise summas 142,65 eurot, võla sissenõudmiseks tehtud kulult sissenõutavaks muutunud viivise summas 12,46 eurot, jooksva viivise 0,2% päevas põhinõudelt 255,65 eurot ja võla sissenõudmiseks tehtud kulult 25,31 eurot alates 17.09.2011 kuni nõuetekohase täitmiseni ning viivise hageja kohtukuludelt VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras kuni nõuetekohase täitmiseni. Kostja vastuväited Kohus on hagi menetlusse võtmise määrusega kohustanud kostjat kohtule kirjalikult vastama 30 päeva jooksul arvates hagimaterjalide kättesaamisest ning hoiatanud, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise või selle puudulikkuse korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada ( tl.1-2). Kostjale on hagiavaldus ja selle lisad kätte toimetatud 14.10.2011 TsMS § 322 lg 1 korras üleandmisega kostja elukaaslasele H. L. .42). Kohtu poolt antud tähtaja jooksul ei ole kostja hagile vastanud. Kohtuotsuse õiguslikud põhjendused Kohus leiab, et hagi on võimalik tagaseljaotsusega tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel rahuldada, sest kostja, kellele kohus on määranud hagile vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud ning puuduvad TsMS § 407 lõigetes 4 ja 5 sätestatud asjaolud, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise. TsMS § 407 lõige 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt TsMS § 407 lg 2 võib hageja taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks esitada ka hagiavalduses. TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse osundatud paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Käesolevas asjas on hageja esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks hagiavalduses. Hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Poolte vahel sõlmitud leping vastab tarbijakrediidilepingu tunnustele, s.o. VÕS § 402 kohaselt krediidileping, millega majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.

3 (5)

Tulenevalt VÕS §-st 82 lg 2, kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt võib võlausaldaja kohustust rikkunud võlgnikult nõuda kohustuse täitmist ning VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 alusel rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Tulenevalt TsMS §-st 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kostja võlgneb hagejale tagastamata põhinõudena 255,65 eurot, intressina 11,63 eurot, lepingutasuna 12,78 eurot, võla sissenõudmiseks tehtud kuluna (meeldetuletusteatiste saatmise eest) 25,31 eurot ja tulenevalt poolte vahel sõlmitud laenulepingust kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisena 260,39 eurot arvestatuna põhinõudelt ja võla sissenõudmiseks tehtud kulult. [viivis kuni hagi esitamiseni 16.09.2011.a. 155,11 (142,65+12,46) eurot + viivis alates 17.09.2011 kuni 22.märtsini 2012.a. 105,28 eurot]. Seega kokku on hagejal alus nõuda kostjalt 565,76 euro väljamõistmist ja TsMS § 367 alusel viivise, mis ei olnud kohtuotsuse tegemise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist protsendina põhinõudest ja võla sissenõudmiseks tehtud kulult kuni kohase täitmiseni. Tulenevalt Riigikohtu 26.10.2010. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-87-10 väljendatud seisukohtadest ei ole võlausaldaja õigused lepingujärgse viivise sissenõudmisel piiramatud. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise juhuks kokku lepitud viivise põhieesmärgiks on rikkumisega võlausaldajale kaasneva kahju sissenõudmise lihtsustamine. Reeglina ei saa viivisekokkuleppega tagada võlausaldaja muud huvi. Kui rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel nõutakse põhivõlast suuremat viivist ja viivist on arvestatud rohkem kui seadusjärgses suuruses, siis tuleb võlausaldajal viivisenõuet põhjendada. Sel juhul tuleks tõendada kahju olemasolu suuremas ulatuses kui seda on põhinõue. Käesolevas asjas ei ole hageja põhistanud viivise nõuet põhinõuet ületavas osas ega tõendanud kahju tekkimist. Seega arvestades kohtupraktikat, mille kohaselt ei tohiks viivis reeglina ületada põhivõlga (s.o käesolevas hagis tagastamata põhinõuet ja võla sissenõudmiseks tehtud kulu, kokku 280,96 eurot), mõistab kohus kostjalt välja viivise alates 23.märtsist 2012.a. 0,2% päevas tagastamata põhinõudelt ja võla sissenõudmiseks tehtud kulult kuni selle täieliku tasumiseni, kuid mitte suuremas summas kui põhinõue ja võla sissenõudmiseks tehtud kulu kokku, s.o 280,96 eurot. Seega TsMS § 367 alusel väljamõistetav lisanduv viivis ei tohi ületada 20,57 eurot (280,96- 260,39).

Kohtuotsuse põhjendused menetluskulude jaotuse osas

4 (5)

TsMS § 173 lõigete 1 ja 3 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Vastavalt TsMS §-st 1741 lg 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks ja menetluskulude nimekirja 28.02.2012.a. (tl.44) ning see on kostjale kätte toimetatud 10.03.2012.a.(tl.51) Kostja ei ole vastuväiteid menetluskulude suurusele kohtu poolt antud tähtaja jooksul esitanud. Seega on võimalik tagaseljaotsuses kindlaks määrata ka kostja poolt hüvitatavad R. OÜ menetluskulud. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb jätta hageja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel täielikult kostja kanda. Hageja poolt on tasutud riigilõivuna 63,91 eurot (sellest 47,93 eurot maksekäsu kiirmenetluses). Nimetatud summa kuulub kostjalt hageja kasuks menetluskuluna väljamõistmisele. Menetlusosalise esindajakulude tõendamiseks on hageja esitanud Ingress I. OÜ arve 31.10.2011.a., mis hõlmab hagiavalduse koostamist J. N. summas 32 eurot (tl.48). TsMS § 175 lg 4 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Nimetatud piirmäärad on kinnitatud Vabariigi Valitsuse 4.septembri 2008.a. määrusega nr 137, mille 01.01.2011 kehtiva redaktsiooni § 1 lg 1 sätestab, et tsiviilasja hinna puhul kuni 640 eurot on maksimaalselt sissenõutav kulu 320 eurot. Seega tuleb kostjalt välja mõista hageja menetluskulude katteks 95,91 eurot. Tulenevalt TsMS §-st 177 lg 2 kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Epp Tombak Kohtunik

5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.