Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

x Eelistungil 22.03.2012. a sõlmisid pooled, s.o J. I. -u lepinguline esindaja x E. ja kostja x Veski, kompromissilepingu, mille tingimused kanti kohtuistungi protokolli. Pooled taotlevad menetluse lõpetamist seoses kompromissi kinnitamisega. Peale selle taotleb hageja esindaja tasutud riigilõivust poole – 95,87 euro – tagastamist J. I. -u kontole nr 221015269783 Swedbank seoses poolte vahel kompromissi sõlmimisega.

Kohtu põhjendus TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 7 kohaselt võib olla kompromiss tingimuslik. Kohus on pooltele selgitanud menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi. Kuna poolte kompromiss on seaduslik ja seda on võimalik täita, samuti ei kahjusta see avalikku huvi ega ole vastuolus heade kommetega, sellepärast leiab kohus, et esitatud kompromissileping tuleb kinnitada ning seoses sellega lõpetada menetlus käesolevas asjas TsMS § 428 lg 1 p 4 alusel. Kohus selgitab täiendavalt, et TsMS § 430 lg 8 kohaselt saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

2(3)

2-11-44153

Vastavalt TsMS § 430 lg-le 9 saab kompromissi pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada. TsMS § 432 kohaselt ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga samade kostjate vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 150 lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Käesolevas tsiviilasjas on J. I. tasunud 19.09.2011. a kokku 2396 eurot riigilõivu (sealhulgas maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisega kostja vastu 47,93 eurot riigilõivu) Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 (viitenumber 2900072369) Swedbank ning 15.02.2012. a veel 143,80 eurot riigilõivu Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 (viitenumber 2900072699) Swedbank. Kuna J. I. ja x V. 22.03.2012. a sõlminud kompromissilepingu ning kohus selle kinnitab, siis tuleb pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 95,87 eurot (191,73 : 2) tagastada hageja esindaja poolt näidatud arvelduskontole. Kompromissilepinguga reguleerimata menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda TsMS § 168 lg 3 alusel. Määruskaebuse esitamise tähtaja välistamine on pooltel põhjendatud ja kuulub rahuldamisele TsMS § 661 lg 4 alusel. Seega pole pooltel võimalik enam kohtumäärust vaidlustada ning käesolev kohtumäärus jõustub selle avalikult teatavaks tegemisest.

Lembit Käis/allkiri/ Kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.