2-11-59902/6 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus - lahend.ee

7.Välja mõista M. M. `alt Swedbank AS kasuks viivis menetluskulult 543, 83 eurolt alates käesoleva tagaseljaotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täitmiseni VÕS § 113 lõikes 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (EKP intress + 7% aastas), kusjuures viivisenõue ei või ületada menetluskulu nõuet. Edasikaebamise kord Swedbank AS võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Tartu Maakohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest, Tartu Ringkonnakohtule, kusjuures kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. M. M. võib esitada Tartu Maakohtule Võru kohtumajja tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega; 2) kohtuistungile ilmumata jätmise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul ning kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastav riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot ja mitte rohkem kui 6 400 eurot ( TsMS § 142 lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS-s SEB Pank (konto 10220034796011) või AS –s Swedbank ( konto 221023778606) või Danske Bank AS Eesti filiaal ( konto 333416110002), viitenumbriga 3100057455. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (TsMS § 187 lg 6).

2.Swedbank AS esitas Tartu Maakohtusse hagi M. M. vastu 2 557, 37 euro ja TsMS § 367 alusel lisanduva viivis protsendina põhinõudelt (2 150, 11 eurolt) alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (so EKP intress+7% aastas). Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 17.juulil 2008 vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu (edaspidi leping), mille alusel andis hageja kostja kasutusse Visa Classic Rev krediitkaardi krediidilimiidiga 4 000 Eesti krooni. Lepingu p 5.4 kohaselt arvestas hageja igapäevaselt intressi kasutatud krediidilimiidi eest. Intressimääraks oli lepingu järgi 16%. Kostja ei täitnud oma lepingujärgseid kohustusi nõuetekohaselt. Hageja saatis 23.08.2010 kostjale teatise lepingu ülesütlemise kohta, milles palus kostjal tasuda lepingust tulenev võlgnevus, andes tasumiseks täiendava tähtaja. Kostja ei tasunud hagejale võlgnevust, mistõttu ütles hageja lepingu üles 22.03.2011. Vastavalt lepingu p 6.4 on kostja kohustatud maksma tekkinud võlgnevuselt hageja hinnakirja kohaselt viivist. Seisuga 05.12.2011 moodustab kostja lepingust tulenev võlgnevus hageja ees kokku 283, 01 eurot, millest põhiosa on 242, 08 eurot, intress 26, 51 eurot, viivis 14, 42 eurot. Pooled sõlmisid 10.märtsil 2009 American Express Blue krediitkaardi kasutamise lepingu (edaspidi leping 2), mille alusel andis hageja kostja kasutusse Amex Gold Rev* (P) kaardi, mis oli seotud teenindava arvelduskontoga nr 1104396790 ning võimaldas kostjale krediidilimiidi tehingute teostamiseks 30 000 Eesti krooni ulatuses ning intressimääraga 18% aastas. 23.08.2010 saatis hageja kostjale lepingu ülesütlemise kirja, tähtajaga tasuda jooksev võlgnevus hiljemalt 07.09.2010 ja hoiatusega juhul, kui kostja võlgnevusi nimetatud kuupäevaks ei ustuta, öeldakse leping seoses võlgnevusega ennetähtaegselt üles ja alustatakse kohtumenetlust kogu võlgnevuste sissenõudmiseks. Vastavalt lepingu p 6.4 juhul, kui lepingu lõppemise päeval ei ole limiidikontol kasutatud krediidilimiidi summat, kohustub kostja maksma tekkinud võlgnevuselt hageja hinnakirja kohaselt viivist. Hageja on arvestanud viivist hageja hinnakirjas sätestatud määra alusel. Seisuga 06.12.2011 moodustab kostja lepingust 2 tulenev võlgnevus hageja ees kokku 2 274, 36 eurot, millest põhiosa 1 908 eurot, intress 214, 35 eurot, lepingutasu 40, 90 eurot ja viivis 111, 08 eurot. Kokku võlgneb kostja hagejale 2 557, 37 eurot, millest põhiosa 2150,11 eurot; intress 240, 86 eurot; lepingutasu 40, 90 eurot ja viivised 125, 50 eurot. Neil asjaoludel esitas Swedbank AS hagi M. M. vastu 2 557, 37 euro nõudes ja viivise protsendina põhinõudelt (2 150,11 eurolt) alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras ( EKP intress+7% aastas). Hageja on esitanud oma nõude põhjendamiseks kohtule ärakirjad poolte vahel sõlmitud lepingutest, kostjale saadetud teatise, lepingul sooritatud operatsioonide väljavõtte ja võlgnevuse arvestuse (tl 10-27). Hageja on hagiavalduses õiguslikult põhjendanud hagis märgitud asjaolusid, viidates VÕS §-dele 8 lg 2; 76 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1, 4, 6, millede kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele, kusjuures kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane 3 (5)