21.märtsil 2012 Võru kohtumaja, kirjalik eelmenetlus
Tsiviilasja number
2-11-59902
Tsiviilasja hind Hagi ese Pooled ja nende esindajad
2 191, 01 eurot Swedbank AS hagi M. M. vastu 2 557, 37 euro nõudes Hageja: Swedbank AS (registrikood: 10060701, Liivalaia 8, 15040 Tallinn) Hageja esindaja: Marge Goldberg (Liivalaia 8, 15040 Tallinn, tel:
6122, e-post: [email protected]) Kostja: M. M. (isikukood: xxxxxxxxxxx, aadress xxxxx xxxxx xxxxx xxxxx xxxxx xxxxx xxxxx xxxxxxx).
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Swedbank AS hagi M. M. `a vastu.
2.Välja mõista M. M. `alt Swedbank AS kasuks 2 557 (kaks tuhat viissada viiskümmend seitse) eurot ja 37 senti.
3.Välja mõista M. M. `alt Swedbank AS kasuks viivis protsendina põhinõudelt, so 2 150,11 eurolt alates 06.12.2011 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (so Euroopa Keskpanga intressimäär + 7% aastas). Viivisenõue kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega (so 125, 50 eurot) ei või ületada põhinõuet.
4.Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele. Menetluskulude jaotus
5.Menetluskulud jätta M. M. `a kanda.
6.Välja mõista M. M. `alt Swedbank AS kasuks menetluskulu 543 (viissada nelikümmend kolm) eurot ja 83 senti.
7.Välja mõista M. M. `alt Swedbank AS kasuks viivis menetluskulult 543, 83 eurolt alates käesoleva tagaseljaotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täitmiseni VÕS § 113 lõikes 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (EKP intress + 7% aastas), kusjuures viivisenõue ei või ületada menetluskulu nõuet. Edasikaebamise kord Swedbank AS võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Tartu Maakohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest, Tartu Ringkonnakohtule, kusjuures kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. M. M. võib esitada Tartu Maakohtule Võru kohtumajja tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega; 2) kohtuistungile ilmumata jätmise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul ning kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastav riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot ja mitte rohkem kui 6 400 eurot ( TsMS § 142 lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS-s SEB Pank (konto 10220034796011) või AS –s Swedbank ( konto 221023778606) või Danske Bank AS Eesti filiaal ( konto 333416110002), viitenumbriga 3100057455. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (TsMS § 187 lg 6).
KOHTU
TUVASTATUD
ASJAOLUD,
PÕHJENDUSED, TEHTUD JÄRELDUSED
ESITATUD
ÕIGUSLIKUD
1.Kohus on kohustanud kostjat kohtule kirjalikult vastama 14 päeva jooksul alates hagi kättetoimetamisest (tl 36-37), hoiatades samas, et kui kostja kohtule määratud tähtajaks kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagiavaldus koos selle lisadega ja määrusega kirjaliku vastuse andmise kohustusest on kostjale isiklikult kättetoimetatud 15.veebruaril 2012. Seega on kostja teadlik ka vastuse andmise kohustusest. Kostja, kellele kohus on määranud kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule kirjalikult vastanud. TsMS § 407 lg 1, 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ning tagaseljaotsuse võib sel juhul teha
2 (5)
kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et ei esine ka teisi TsMS § 407 lg 5 märgitud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid. Neil asjaoludel kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kohus lahendab TsMS §-s 407 lg 1, lg 3, lg 5 sätestatut arvestades asja tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 4 sätteid arvestades esitab kohus otsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse.
2.Swedbank AS esitas Tartu Maakohtusse hagi M. M. vastu 2 557, 37 euro ja TsMS § 367 alusel lisanduva viivis protsendina põhinõudelt (2 150, 11 eurolt) alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (so EKP intress+7% aastas). Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 17.juulil 2008 vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu (edaspidi leping), mille alusel andis hageja kostja kasutusse Visa Classic Rev krediitkaardi krediidilimiidiga 4 000 Eesti krooni. Lepingu p 5.4 kohaselt arvestas hageja igapäevaselt intressi kasutatud krediidilimiidi eest. Intressimääraks oli lepingu järgi 16%. Kostja ei täitnud oma lepingujärgseid kohustusi nõuetekohaselt. Hageja saatis 23.08.2010 kostjale teatise lepingu ülesütlemise kohta, milles palus kostjal tasuda lepingust tulenev võlgnevus, andes tasumiseks täiendava tähtaja. Kostja ei tasunud hagejale võlgnevust, mistõttu ütles hageja lepingu üles 22.03.2011. Vastavalt lepingu p 6.4 on kostja kohustatud maksma tekkinud võlgnevuselt hageja hinnakirja kohaselt viivist. Seisuga 05.12.2011 moodustab kostja lepingust tulenev võlgnevus hageja ees kokku 283, 01 eurot, millest põhiosa on 242, 08 eurot, intress 26, 51 eurot, viivis 14, 42 eurot. Pooled sõlmisid 10.märtsil 2009 American Express Blue krediitkaardi kasutamise lepingu (edaspidi leping 2), mille alusel andis hageja kostja kasutusse Amex Gold Rev* (P) kaardi, mis oli seotud teenindava arvelduskontoga nr 1104396790 ning võimaldas kostjale krediidilimiidi tehingute teostamiseks 30 000 Eesti krooni ulatuses ning intressimääraga 18% aastas. 23.08.2010 saatis hageja kostjale lepingu ülesütlemise kirja, tähtajaga tasuda jooksev võlgnevus hiljemalt 07.09.2010 ja hoiatusega juhul, kui kostja võlgnevusi nimetatud kuupäevaks ei ustuta, öeldakse leping seoses võlgnevusega ennetähtaegselt üles ja alustatakse kohtumenetlust kogu võlgnevuste sissenõudmiseks. Vastavalt lepingu p 6.4 juhul, kui lepingu lõppemise päeval ei ole limiidikontol kasutatud krediidilimiidi summat, kohustub kostja maksma tekkinud võlgnevuselt hageja hinnakirja kohaselt viivist. Hageja on arvestanud viivist hageja hinnakirjas sätestatud määra alusel. Seisuga 06.12.2011 moodustab kostja lepingust 2 tulenev võlgnevus hageja ees kokku 2 274, 36 eurot, millest põhiosa 1 908 eurot, intress 214, 35 eurot, lepingutasu 40, 90 eurot ja viivis 111, 08 eurot. Kokku võlgneb kostja hagejale 2 557, 37 eurot, millest põhiosa 2150,11 eurot; intress 240, 86 eurot; lepingutasu 40, 90 eurot ja viivised 125, 50 eurot. Neil asjaoludel esitas Swedbank AS hagi M. M. vastu 2 557, 37 euro nõudes ja viivise protsendina põhinõudelt (2 150,11 eurolt) alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras ( EKP intress+7% aastas). Hageja on esitanud oma nõude põhjendamiseks kohtule ärakirjad poolte vahel sõlmitud lepingutest, kostjale saadetud teatise, lepingul sooritatud operatsioonide väljavõtte ja võlgnevuse arvestuse (tl 10-27). Hageja on hagiavalduses õiguslikult põhjendanud hagis märgitud asjaolusid, viidates VÕS §-dele 8 lg 2; 76 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1, 4, 6, millede kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele, kusjuures kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane 3 (5)
täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist; taganeda lepingust või öelda leping üles ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Tulenevalt VÕS § 101 lg 2 võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisti. Vastavalt TsMS § 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
3.Seega on hagi hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning hageja poolt esitatud faktilised väited tuleb lugeda kostja poolt omaksvõetuks. Neil asjaoludel kuulub hagi TsMS § 407 lg 1 kohaselt tagaseljaotsusega rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista võlgnevus kokku 2 557, 37 eurot ning arvestades TsMS § 367 sätestatud viivis protsendina põhinõudelt, so 2 150, 11 eurolt alates hagi esitamisest, so 06.12.2011 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (so Euroopa Keskpanga intressimäär + 7% aastas). Kohus peab mõistlikuks piirata, et lisanduv viivis koos sissenõutavaks muutunud viivisega (so 125,50 eurot) kokku ei tohi ületada põhinõude summat. Tulenevalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus viivitamatule täitmisele.
MENETLUSKULUD
4.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus, rahuldades hagi, jätab TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda. Vastavalt TsMS § 174 1 lg 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja, kusjuures TsMS § 176 lg 4 kohaselt ei kohaldata TsMS § 176 lg 1- 3 sätestatut, kui menetluskulud määratakse kindlaks TsMS § 1741 sätestatud korras. Hageja taotleb kostjalt välja mõista menetluskuluna hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 479, 33 eurot ja maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv 64,50 eurot. Hageja on esitanud menetluskulusid tõendavad dokumendid ( tl 8,9). TsMS §-de 138 lg 1, 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kusjuures riigilõiv on kohtukulu. Vastavalt TsMS § 139 lg 2 p 1, lg 3 tuleb riigilõivu tasuda hagilt ning riigilõivu suurus sõltub tsiviilasja hinnast, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Tulenevalt TsMS § 144 p 7 on kohtuväliseks kuluks maksekäsu kiirmenetluse kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata TsMS § 483 lg 2 p 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast kiirmenetluse lõppu. Pärnu Maakohtu 08.11.2011 määrusega 4 (5)
jäeti rahuldamata TsMS § 483 lg 2 p 3 alusel Swedbank AS maksekäsu kiirmenetluse avaldus M. M. vastu. Hageja on esitanud hagi kohtusse samas nõudes 06.detsembril 2011. Neil asjaoludel kohus leiab, et kuna kohtuotsusega jäeti hageja menetluskulu kostja kanda ning arvestades TsMS § 174 1 lg 3 sätestatut võib kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks määrata ka kostja hüvitatavad menetluskulud, tuleb kostjalt M. M. välja mõista Swedbank AS kasuks menetluskuluna välja mõista kokku 543, 83 eurot, sh hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 479, 33 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 64, 50 eurot. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskulult alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lõikes 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (EKP intress + 7% aastas), kusjuures viivisenõue ei või ületada menetluskulu nõuet.
Heiki Kolk Kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.