CTOÜ hagi JB vastu kahjuhüvitise ja viivise saamiseks
Tsiviilasja hind
2 498.23 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja CTOÜ (registrikood XXX, asukoht XXX)
esindajad
Hageja
lepinguline
esindaja
Sergei
Postnikov
(Nogonovsky Law Office Ltd, Kopli 27, 10412 Tallinn, elektronpost [email protected]) Kostja JB(isikukood XXX, elukoht XXX) Kohtuistungi toimumise aeg
12.03.2012.a
Kohtuistungil osalenud isikud
Hageja lepinguline esindaja Sergei Postnikov Kostja JB Tõlgi Nadežda Paukson’i juuresolekul
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista JB’lt kahjuhüvitisena 2 498.23 eurot, seisuga 20.03.2012 viivis 84.32 eurot ning alates 21.03.2012 viivis protsendina põhinõudelt (2 498.23 eurolt) kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 (Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär + 7 % aastas) sätestatud määras CTOÜ kasuks. Menetluskulude jaotus
1.Jätta hageja tasutud riigilõiv täies ulatuses kostja kanda ning muud hageja menetluskulud 60 % ulatuses kostja kanda.
2.Kostja menetluskulud jätta tema enda kanda.
2-11-50338 Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (20.03.2012). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavaldus ja selles sisalduvad asjaolud
1.19.10.2011 esitas CTOÜ (hageja) maakohtule hagi JB(kostja) ja YH’i vastu solidaarselt 2 500 euro ja viivise nõudes. Menetluse käigus hageja loobus YH’i vastu esitatud nõudest ning 23.01.2012 määrusega lõpetati selles osas menetlus. Hagiavalduse kohaselt müüsid JBja YH’i 03.08.2011 lepinguga äriühingu osa R Š ’ile. Kostja oli enne osa müümist ka hageja juhatuse liige. Pärast uue juhatuse valimist selgus, et äriühingu sularahakassa 2 500 euroga ei ole üle antud. Vastavalt osa müügilepingu p 2.1.6 ühingul puuduvad mistahes kohustused kolmandate isikute ees, ühing ei ole alates asutamisest ei majandus- ega raamatupidamistegevust pidanud, ühingule kuuluv raha 2 500 eurot ühingu kassas, ühingul kuuluval arvelduskontol raha ei ole. Hageja esitas kostjale pretensiooni sularahakassa üleandmiseks. Vastavalt pangakonto väljavõttele on raha kostja käes. Hageja tugineb oma nõudes muuhulgas äriseadustiku (ÄS) § 183 ja § 187 sätetele ja nõuab hageja endiselt juhatuse liikmelt 2 500 eurot. Kostja rikkus juhatuse liikme kohustusi ja on alusetult kasutanud hageja rahalisi vahendeid. Hageja nõuab seadusest tulenevat viivist 0.06 % päevas alates hagiavalduse esitamisest kuni kohustuse täitmiseni. 12.03.2012 kohtuistungil hageja täpsustas nõuet ja palub kahjuhüvitisena kostjalt välja mõista 2 498.23 eurot. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja asutas äriühingu 2011.a ning asus turvateenuseid osutama. See ei meeldinud kostja endisele tööandjale A OÜ ning YH hakkas talle survet avaldama. Selle tulemusena sai YH äriühingu osanikuks. Äriühingul puudus osakapital, mistõttu oli vaja äriühingu pangakontole kanda 2 500 eurot. Selleks andis raha YH ning selle summaga tehtud toimingud Swedbank pangakontoris toimusid tema kontrolli all. Pärast seda, kui pangast oli väljastatud tõend, et äriühingu kontol on 2 500 eurot, siis võttis kostja koheselt selle raha uuesti välja ja andis YH’i kätte. Kuna ähvardused jätkusid, siis müüs ta äriühingu osa ära. Kostja palub tunnistada äriühingu osa müügileping tühiseks, kuna see on tehtud ähvarduse mõjul. Lepingu sõlmimisel ei maininud notar äriühingu osakapitalist ning kostja kirjutas lepingule alla sellega põhjalikult tutvumata.
2-11-50338 Maakohtu põhjendused
3.Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.
4.Vaidlustamata asjaolude kohaselt:
1.Kostja oli äriühingu CTOÜ osanik ja juhatuse liige;
2.28.06.2011 on kostja teinud äriühingu kontole osakapitali sissemakse 2 500 eurot ning samal päeval on see summa sularaha automaadist osadena välja võetud (t lk 14);
3.03.08.2011 müüs kostja koos teise osaniku YH’iga osaühingu osa R Š ’ile (t lk 6-10);
5.Kohus peab esmalt hageja nõude kvalifitseerima. Hagi kvalifitseerimine tähendab hageja nõude õigusliku aluse määramist lähtuvalt sellest, mis asjaoludele on hageja soovinud hagiavalduses tugineda. Kohus on juhtinud poolte tähelepanu õigussuhte võimalikule õiguslikule kvalifikatsioonile (t lk 22-26, 67). Hageja on asjaoluna välja toonud, et kostja on võtnud endale äriühingu raha ning seega ei ole äriühingu kassas sularaha 2 500 eurot. Lisaks sellele tugineb hageja ettevõtte ülemineku ja alusetu rikastumise sätetele. Muuhulgas on hageja märkinud, et nõue tuleneb seadusest, mitte 03.08.2011 osaühingu osa müügilepingust (t lk 29). Käesoleval juhul ei saa kohus lähtuda üksnes hageja poolt esitatud nõude kvalifikatsioonist. Tulenevalt hageja poolt hagis ja selle täpsustustest toodud asjaoludest on hageja nõude aluseks asjaolud, et hageja endine juhatuse liige on võtnud hageja pangakontolt hagejale kuulvat raha ning tekitanud sellega hagejale kahju summas 2 498.23 eurot. Seega tuleneb hageja nõue asjaolust, et kostja äriühingu juhatuse liikmena rikkus juhatuse liikme kohustusi, millega on tekitanud äriühingule kahju. ÄS § 187 lg 1 kohaselt juhatuse liige peab oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 35 kohaselt juriidilise isiku juhtorgani liikmed peavad oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed. Kuna tegemist on juhatuse liikme vastu suunatud kahju hüvitamise nõudega, siis selle nõude aluseks on ÄS § 187 lg 2, mille kohaselt juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju osaühingule, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega. VÕS § 101 lg 1 p 3 kohaselt võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral võlgnikult nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Nõude rahuldamise eeldusena tuleb tuvastada nii rikkumine (VÕS § 100), kahju (VÕS § 127 lg 1) kui ka põhjuslik seos rikkumise ja kahju vahel (VÕS § 127 lg 4). Nende vastutuse eelduste tuvastatuse korral võiks juhatuse liige siiski vabaneda vastutusest, kui ta tõendab, et kohustuse rikkumine oli vabandatav (VÕS § 103 lg 1).
6.Hagejale kuulus raha 2 500 eurot, mis pidi olema ühingu kassas ning ühingule kuuluval arvelduskontol raha ei ole (03.08.2011 osaühingu osa müügilepingu p 2.1.6). Tulenevalt hageja arvelduskonto väljavõttest, on hageja arvelduskontole tehtud sissemakse 28.06.2011 summas 2 500 eurot. Puudub vaidlus, et sellest summast 2 490 eurot võttis kontolt välja kostja. Seega sai hageja raha kostja ning kostja kohustus on tõendada, et ta on selle raha pannud hageja kassasse või kasutanud selle ära hageja huvides. Puudub vaidlus, et hageja kassas seda rahasummat pole. Kostja väidab, et andis koheselt pangaautomaadist välja võetud sularaha YH’ile, kuna teda ähvardati. Raha üleandmisel 28.06.2011 ähvardust või sundi ei ole kohus esitatud tõendite
2-11-50338 alusel tuvastanud. Politseile tehtud avalduse kohaselt ähvardati teda 15.07.2011 ja 18.07.2011. Kostja on ise tunnistanud, et võttis avalduse politseist tagasi ja kriminaalmenetlus jäeti alustamata (t lk 127, 55-56). Kuna kostja oli äriühingu juhatuse liige, kes pidi täitma oma kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega ja olema äriühingule lojaalne, siis kohtu hinnangul on kostja rikkunud oma juhatuse liikme kohustust sellega, et võttis äriühingu pangakontolt välja sularaha (osakapitali), mida ei kasutanud äriühingu huvides ega kandnud äriühingu kassasse. Käesolevas asjas ei oma tähtsust, kas osakapitali sissemakseks tehtud raha 2 500 eurot kuulus kostjale või oli raha laenatud kolmandalt isikult. Oluline on see, et kostja kohustuseks oli tagada äriühingu rahaliste vahendite, sh osakapitali, säilimine või sihipärane kasutamine.
7.Käesolevas asjas on hagejaks äriühing, kelle nõue ei saa tuleneda 03.08.2011 osaühingu osa müügilepingust. Kostja on tuginenud sellele, et 03.08.2011 osaühingu osa müügileping tuleb tühistada, kuna see on sõlmitud ähvarduse mõjul. Kuigi eraldi hagi tehingu tühisuse tuvastamiseks esitada vaja ei ole, siis hagejal tulnuks sellise väite esitamisel tõendada, et tehingu tühistamise formaalsed tingimused (avalduse esitamine) ja materiaalsed eeldused, mis annavad aluse tehingu tühistamiseks, on täidetud. Kostja on ise kinnitanud, et tehingu tühistamisavaldust ta teinud ei ole (t lk 127). Kuna tehingu tühisust pole tuvastatud, ei saa kohus hinnata selle mõju käesolevale vaidlusele.
8.Kostja on pangakontolt välja võtnud raha summas 2 490 eurot, millega on kaasnenud panga teenustasu summas 8.23 eurot. Kostja kohustus on tõendada, et ta kulutas hageja pangakontolt väljavõetud raha hageja huvides (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-154-08, p 13). Kohustuse täitmise tõendamise üldpõhimõtte kohaselt peaks võlgnik end ise varustama tõendiga kohustuse täitmise kohta (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-24-02 p 16). Nii saab näiteks esitada asjas tõendina ka raamatupidamises kirjendamata arveid ning kohus peab kindlaks tegema, kas ja millised tõendid tõendavad raha tegelikku kasutamist hageja huvides (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-154-08 p 12). Juhul kui juhatuse liige maksab arveid sularahas, peaks ta ennast mõistlikult varustama tõenditega selle täitmise kohta. Kuna juhatus korraldab osaühingu raamatupidamist ÄS § 183 tulenevalt, siis lasus kostjal raamatupidamise seaduse (RPS) § 4 tulenevalt kohustus dokumenteerida kõiki hageja majandustehinguid ja teha seda vastatavalt RPS § 6 ja 7 nõuetele.
9.Kostja on esitanud mitmeid maksekorraldusi ning dokumente. Kostja poolt tehtud maksed, mis on tehtud enne 28.06.2011 ei ole asjakohased, kuna need ei tõenda, et need on tasutud 28.06.2011 arveldusarvelt välja võetud raha eest (t lk 48-50). Kostja on kohtuistungil kinnitanud, et kasutas äriühingu asutamisel isiklikke rahalisi vahendeid ning neid summasid äriühingust tagasi ei võtnud (t lk 128). 06.07.2011 on kostja enda pangakontolt teinud makse äriregistri kande muutmise eest (t lk 53). Kuna nimetatud kulu on kantud kostja enda rahalistest vahenditest, siis ei saa sellest teha järeldust, et selle summa osas on kasutatud äriühingu raha. Kostja on esitanud sularaha arve nr 0009, millest nähtub, et kostja on tasunud hageja poolt tellitud kauba eest 270 eurot (t lk 54). Hageja vaidleb nimetatud kulutusele vastu, kuna hageja ei ole sellist kaupa saanud. Ekslik on hageja esindaja seisukoht, et tegemist on esindusõiguseta tehtud tehinguga. Kostja oli hageja esindajaks kuni uue juhatuse valimiseni ja vastav kanne on äriregistrisse tehtud 16.08.2011. Samas leiab kohus, et üksnes arve ei tõenda,
2-11-50338 et sellist kaupa on hageja poolt tellitud. Kuna tellitud kauba saamine hageja poolt on tõendamata, ei ole ka selle kulutuse osas kostja väide põhjendatud. Kohus jätab tähelepanuta tegevusloa andmise otsuse, maksuvõlgade raporti, osaühingu asutamisotsuse ja suulise seletuse protokolli, kuna need ei oma vaidluse lahendamisel tähtsust (t lk 51-52, 57-65).
10.Kohtu hinnangul on käesoleval juhul tõendatud kahju tekkimine ning põhjusliku seose olemasolu rikkumise ja kahju vahel. Eeltoodu põhjal tuleb lugeda hageja pangakontolt võetud summasid ja panga teenustasu VÕS § 127 lg 1 tähenduses hageja kahjuks, kuna 2 498.23 euro võrra oleks hagejal vara rohkem. Tekkinud kahju ärahoidmine oli juhatuse liikme kohustuste eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus on tekkinud (VÕS § 127 lg 2). Samuti pidi kostja taolise kahju tekkimist kohustuste rikkumise võimaliku tagajärjena ette nägema ning kostja on kohustusi rikkudes olnud raskelt hooletu (VÕS § 127 lg 3). Kostja vastutusest vabanemise aluseks ei ole asjaolu, et ta andis sularaha kolmanda isiku kätte.
11.VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja nõuab seaduses sätestatud määras viivist alates hagiavalduse esitamisest kuni kohustuse täitmiseni TsMS § 367 järgi. Kuna tegemist on seadusest tuleneva viivise määraga, mis on ajas muutuv, siis ei ole õige määrata viivis kindla protsendina. Hageja on kostjat nõudest teavitanud enne hagi esitamist (t lk 11-13, 15) ja nõue on muutunud sissenõutavaks VÕS § 82 lg 3 ja 7 tulenevalt vähemalt hagi esitamise ajaks. Perioodi 19.10.2011 kuni 20.03.2012 eest sissenõutavaks muutunud viivis on (154 päeva x 8%/365) 84.32 eurot. Menetluskulud
12.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulude jaotusel tuleb lähtuda sellest, et 23.01.2012 määrusega on YH’i vastu esitatud hagist loobutud ning menetluskulud selle nõude osas jäeti kummagi poole enda kanda. Hageja on haginõuet väga väikeses osas (1.77 eurot) vähendanud. Arvestades eeltoodut jätab kohus hageja menetluskuludest riigilõivu täies ulatuses kostja kanda ning muud menetluskulud 60 % ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 tulenevalt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. TsMS § 174 lg 3 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul vastavalt ringkonnakohtule või Riigikohtule.
2-11-50338 Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
Meeli Kaur kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.