2-11-33832
hagi õigeksvõtul põhinev Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Heiki Kolk
19.märtsil 2012 Võru kohtumaja, kirjalik eelmenetlus Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-11-33832
Hagi ese
AS SEB Pank hagi I. L. vastu 8509,94 euro nõudes. 7 326, 87 eurot
Tsiviilasja hind Pooled ja nende esindajad
Hageja: AS SEB Pank (registrikood: 10004252, Tornimäe 2, 10145 Tallinn) Hageja esindaja: Madis Lindegron (järelevalve jurist, AS SEB Pank Valga kontor, tel: 665 8454, e-post: [email protected]) Kostja: I. L. (isikukood: xxxxxxxxxxx, xxxxx x-xx xxxxx xxxx, tel: xxx xxxx, e-post: [email protected])
2 (5)
Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled neli laenulepingut: 1). 14.06.2006 sõlmisid pooled kodulaenulepingu nr xxxxxxxxxx (edaspidi Leping), mille alusel hageja andis kostjale laenu summas 4 349 eurot tagastamise lõpptähtajaga 08.06.2031. Kostja kohustus vastavalt Lepingu p-le 4 tasuma hagejale igakuiselt intressi määras 6 kuu EURIBOR + 1 % aastas. Intressi tasumise ja laenu tagastamise kohustust ei ole kostja alates 08.04.2008 nõuetekohaselt täitnud. 02.07.2008 teavitas hageja kostjat Lepingu rikkumisest ja võlgnevuse suurusest kirjaliku teatega ning hoiatas, et võlgnevuse mittetasumisel hiljemalt 21.07.2008 on hagejal õigus Leping erakorraliselt üles öelda ja alustada võlgnevuse sissenõudmist. Kostja, vaatamata hageja hoiatusele Leping erakorraliselt üles öelda, lepingutingimusi nõuetekohaselt täitma ei asunud ega võlgnevust ei tasunud. Hageja ütles Lepingu erakorraliselt üles. Lepingu p 15.5 kohaselt on hagejal õigus nõuda kostjalt Lepingu alusel tehtavate laenu tagasimaksete mittetähtaegsel tegemisel viivist tähtaegselt tasumata summalt iga maksmisega viivitatud päeva eest lähtuvalt viivise määrast ja maksmisega viivitatud päevade arvust. Seisuga 01.07.2011 on kostja kodulaenulepingust nr xxxxxxxxxx tulenev võlgnevus kokku 4 507, 45 eurot, mis koosneb 3 604, 49 euro suurusest laenu põhiosa võlgnevusest, 71,70 euro suurusest intressivõlgnevusest ja 0, 14 euro suurusest sissenõutavaks muutunud viivise võlgnevusest. 2) 01.11.2006 sõlmisid hageja ja kostja soovilaenulepingu nr xxxxxxxxxx, mille alusel hageja andis kostjale laenu summas 2 780,16 eurot tagastamise lõpptähtajaga 12.10.2010. Lepingu laenu põhiosa tagasimaksetele kohustus kostja vastavalt lepingu p-le 4 tasuma hagejale igakuiselt intressi määras 16 % aastas. Intressi tasumise ja laenu tagastamise kohustust ei ole kostja alates 12.05.2008 nõuetekohaselt täitnud. 02.07.2008 teavitas kostja hagejat Lepingu rikkumisest ja võlgnevuse suurusest kirjaliku teatega ning hoiatas, et võlgnevuse mittetasumisel hiljemalt 21.07.2008 on hagejal õigus Leping erakorraliselt üles öelda ja alustada võlgnevuste sissenõudmist. Kostja, vaatamata hageja hoiatusele Leping erakorraliselt üles öelda, lepingutingimusi nõuetekohaselt täitma ei asunud ega võlgnevust ei tasunud. Hageja ütles Lepingu erakorraliselt üles. Lepingu p 15.5. kohaselt on hagejal õigus nõuda kostjalt Lepingu alusel tehtavate laenu tagasimaksete mittetähtaegsel tegemisel viivist tähtaegselt tasumata summalt iga maksmisega viivitatud päeva eest lähtuvalt viivise määrast (9 % aastas) ja maksmisega viivitatud päevade arvust. Seisuga 01.07.2011 on kostja soovilaenulepingust nr xxxxxxxxxx tulenev võlgnevus summas 2 014, 40 eurot, mis koosneb 1 924, 29 euro suurusest laenu põhiosa võlgnevusest, 87,33 euro suurusest intressivõlgnevusest ja 2,78 euro suurusest sissenõutavaks muutunud viivise võlgnevusest. 3) 04.12.2007 sõlmisid hageja ja kostja hüpoteeklaenulepingu nr xxxxxxxxxx, mille alusel hageja andis kostjale laenu 6 071, 61 eurot tagastamise lõpptähtajaga 13.12.2008. Lisaks laenu põhiosa tagasimaksetele kohustus kostja vastavalt Lepingu p-le 4 tasuma hagejale igakuuliselt intressi määras panga eesti krooni laenude baasintress + 3 % aastas. Intressi tasumise ja laenu tagastamise kohustust ei ole kostja alates 13.05.2008 nõuetekohaselt täitnud. 02.07.2008 teavitas hageja kostjat Lepingu rikkumisest ja võlgnevuse suurusest kirjaliku teatega ning hoiatas, et võlgnevuse mittetasumisel hiljemalt 21.07.2008 on hagejal õigus Leping erakorraliselt üles öelda ja alustada võlgnevuse sissenõudmist. Kostja, vaatamata hageja hoiatusele Leping erakorraliselt üles öelda, lepingutingimusi nõuetekohaselt täitma ei asunud ega võlgnevust ei tasunud. Hageja ütles Lepingu erakorraliselt üles. Hageja esitas 03.11.2008 täitmisavalduse kohtutäiturile Lepingu täitmise tagatiseks hüpoteegiga koormatud elamumaale kinnistu reg. osa nr 2241140, Tõrva linn sundrealiseerimiseks täitemenetluses. Kostjale kuulunud kinnistu müüdi enampakkumisel 28.12.2009, hinnaga 5 752, 05 eurot, millest laekus Lepingust tuleneva
3 (5)
põhinõude vähendamiseks pärast täitemenetluse kulude mahaarvamist 04.01.2010 summa 5 032, 75 eurot. Seisuga 01.07.2011 on hüpoteeklaenulepingust nr xxxxxxxxxx tulenev võlgnevus summas 1 190, 09 eurot, mis koosneb 1 038, 85 euro suurusest laenu põhiosa võlgnevusest, 151, 24 euro suurusest intressivõlgnevusest. 4) 14.03.2006 sõlmisid hageja ja kostja magnet krediitkaardi lepingu nr xxxxxxxxxx, mille p.4.1.ja 4.2. alusel kostjale väljastati magnet krediitkaart krediidilimiidiga 20 000 Eesti krooni. Selle summa ulatuses sai kostja võimaluse kasutada krediitkaarti, mille eest tuli tasuda intressi 16 % aastas igakuulise maksena 6. kuupäeval kasutatud summa eest. Lisaks intressile oli kostja kohustuseks tasuda kohustusliku tagasimakse summana 1000 Eesti krooni igakuuliselt samuti 6. kuupäeval. Lepingu p. 5.3. kohaselt kohustus kostja maksepäeval tasuma hagejale krediidilimiidi kasutamise eest intressi Lepingus sätestatud määras. Intressi tasumise ja laenu tagastamise kohustust ei ole kostja alates 06.08.2008 täitnud. 07.10.2008 teavitas hageja kostjat Lepingu rikkumisest ja võlgnevuse suurusest kirjaliku teatega ning hoiatas, et võlgnevuse mittetasumisel hiljemalt 21.10.2008 on hagejal õigus Leping erakorraliselt üles öelda ja alustada võlgnevuse sissenõudmist. Kostja, vaatamata hageja hoiatusele Leping erakorraliselt üles öelda, lepingutingimusi nõuetekohaselt täitma ei asunud ega võlgnevust ei tasunud. Hageja ütles Lepingu erakorraliselt üles. Seisuga on 01.07.2011 magnetkrediitkaardi lepingust nr xxxxxxxxxx tulenev võlgnevus summas 798 eurot, mis koosneb 759, 24 euro suurusest laenu põhiosa võlgnevusest, 33, 89 euro suurusest intressivõlgnevusest ja 4, 87 euro suurusest sissenõutavaks muutunud viivise võlgnevusest. Neil asjaoludel nõuab AS SEB Pank hagis I. L. vastu kodulaenulepingust tuleneva võlgnevuse kokku summas 4 507, 45 euro väljamõistmist ja viivise hagi esitamisest kuni põhivõlgnevuse kohase täitmiseni määras 11% põhivõlgnevuselt aastas; soovilaenulepingust tuleneva võlgnevuse kokku summas 2 014, 40 euro väljamõistmist ja viivise hagi esitamisest kuni põhivõlgnevuse kohase tasumiseni määras 16% põhivõlgnevuselt aastas; hüpoteeklaenulepingust tuleneva võlgnevuse kokku summas 1 190, 09 euro väljamõistmist ja viivise hagi esitamisest kuni põhivõlgnevuse kohase tasumiseni määras 9% põhivõlgnevuselt aastas; magnetkaardi lepingust tuleneva võlgnevuse kokku summas 798 euro väljamõistmist ja viivis hagi esitamisest kuni põhivõlgnevuse kohase tasumiseni määras 16% põhivõlgnevuselt aastas. Hageja on oma nõude põhjendamiseks kohtule esitanud ärakirjad poolte vahel sõlmitud lepingutest, laenulepingu laenumaksete aruannetest, kostjale saadetud laenulepingute erakorralise ülesütlemise teated, viiviste ja intresside arvestused (tl 10-52). Hageja on hagiavalduses õiguslikult põhjendanud hagis märgitud asjaolusid, viidates VÕS §-dele 8 lg 2; 76 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1, 6; 108 lg 1; 113 lg 1. VÕS § 396 lg 1 kohustab laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Vastavalt VÕS § 397 lg 1 peab majandus- ja kutsetegevuses antud laenult tasuda intressi. Tulenevalt VÕS §-dest 8 lg 2; 76 lg 1; 100 on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele, kusjuures kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1, 4, 6; 113 lg 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, taganeda lepingust või öelda leping üles ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda
4 (5)
viivist. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Vastavalt TsMS § 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus leiab, et nende sätetega arvestades on hagi hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning seoses kostja õigeksvõtuga kuulub hagi TsMS § 440 lg 1 alusel rahuldamisele ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista nelja laenulepingu alusel võlgnevus kokku 8509, 94 eurot ning arvestades TsMS § 367 sätestatud alates hagi esitamisest, so 19.juulist 2011 kuni laenulepingute põhivõlgnevuste täitmiseni viivis määras vastavalt poolte vahel sõlmitud laenulepingu tingimustele kuni põhinõuete täitmiseni. Kohus peab mõistlikuks piirata, et lisanduv viivis koos sissenõutavaks muutunud viivisega (Lepingus 1, 2,4) kokku ei tohi ületada põhinõude summat. Tulenevalt TsMS § 468 lg 1 p 1 kuulub hagi õigeksvõtul põhinev otsus viivitamatule täitmisele.
Heiki Kolk Kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.