Otsuse tegemise aeg ja koht 19.03.2012 Tallinn Tartu maantee kohtumaja Tsiviilasja number
2-11-19899
Tsiviilasi
E OÜ hagi AS FA vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
8 538,14 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: E OÜ (registrikood XXX, asukoht XXX); Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Margus Lentsius (Advokaadibüroo Lentsius & Talts, Lõõtsa 2B, 11415 Tallinn, tel 661 2700, e-post: [email protected]); Kostja: AS FA(registrikood XXX, asukoht XXX); Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Janek Väli (Advokaadibüroo Laus & Partnerid, Rävala pst 4, 10143 Tallinn, e-post: [email protected]).
Kohtuistungi toimumise aeg 27.02.2012 Kohtuistungil osalesid
Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Margus Lentsius Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Janek Väli
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagiavaldus.
2.Mõista kostjalt AS FA hageja E OÜ kasuks välja 16 088 (kuusteist tuhat kaheksakümmend kaheksa) eurot ja 73 senti, millest 1 278,23 eurot on kostja poolt õigeks võetud põhivõlgnevus laenulepingu alusel, 1 508,31 eurot töövõtutasu maksmise kohustusest tulenev kostja võlgnevus, 5 751,60 eurot tulemustasu maksmise kohustusest tulenev kostja võlgnevus, 1 508,31 eurot töövõtutasu maksmisega viivitamise eest sissenõutavaks muutunud viivis, 5 751,60 eurot tulemustasu maksmisega viivitamise eest sissenõutavaks muutunud viivis, 289,35 eurot laenulepingulise põhivõlgnevuse maksmisega viivitamisest tulenev sissenõutavaks muutunud viivis kohtuotsuse tegemise aja seisuga ja 1,33 eurot laenulepingu alusel tasumisele kuuluv intress.
3.Mõista kostjalt AS FA hageja E OÜ kasuks välja alates kohtuotsuse tegemise päevast tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis VÕS §-s 113 sätestatud määras laenulepingulise põhivõlgnevuse summalt 1 278,23 eurot kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni.
Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud kostja AS FA kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE
1.E OÜ esitas 27.04.2011.a Harju Maakohtule võlgnevuse nõudes AS FA vastu 8538,14 euro suuruse võlgnevuse ning intressi ja viivise nõudes.
2.Hagiavalduse kohaselt nõustas hageja kostjat tehnoloogiainvesteeringute tasuvusanalüüsi koostamisel perioodil märts kuni aprill 2009.a ning hagejal oli nimetatud töö eest õigus saada 80 000 krooni ehk 5 112,93 eurot, millel lisandub käibemaks. Hageja leidis, et poolte vahel oli seega töövõtusuhe tulenevalt allkirjastatud hinnapakkumisest nr 3519 ja teenuse osutamise aktist nr 093519. 5.05.2009.a tegi EAS (EAS) otsuse nr 1.1-5.1/09/836, millega rahuldas kostja taotluse projektile „FA uute investeeringute tasuvusanalüüs“ toetuse saamiseks ning määras kostjale toetuse summas 2 556,47 eurot.
3.21.05.2009.a saatis hageja kostjale uue hinnapakkumise nr 3659, mille alusel hageja kohustus koostama kostjale eksporditegevuse turundusplaani valitud sihtturgudele ning esitama EAS eksporditoetuse taotlemiseks vajaliku dokumentatsiooni. Töö maksumuseks oli 20 000 krooni ehk 1 278,23 eurot, millele lisandub käibemaks. Ühtlasi lepiti kokku tulemustasu maksmises hinnapakkumuses sätestatud korras. Muuhulgas sisaldas hinnapakkumine töö vastuvõtmise ning tasude maksmise korda. Kostja aktsepteeris hinnapakkumist oma allkirjaga ja seega sõlmiti poolte vahel töövõtusuhe. 08.06.2009.a allkirjastasid pooled teenuse osutamise akti nr 093659, mille kohaselt oli hagejal õigus esitada tehtud tööde eest arve summas 1 278,23 eurot, millele lisandub käibemaks ning hagejal on õigus tulemustasule vastavalt hinnapakkumisele. Hageja esitas 08.06.2009.a kostjale arve nr 251-3659 summas 1 508,31 eurot, mille maksetähtpäev oli hiljemalt 15.06.2009.a. EAS rahuldas 18.08.2009.a otsusega nr 1.1-5.1/09/1904 kostja taotluse projektile „F ekspordiplaani elluviimine“ ning andis nimetatud projekti toetuseks 95 867 eurot. Kostja ei ole tasunud arvet nr 251-3659.
4.01.06.2009.a sõlmisid hageja ja kostja laenulepingu, milles lepiti kokku, et hageja annab kostjale laenu summas 2 556,47, mille kostja on kohustatud hagejale tagasi maksma EAS poolt projekti „FA uute investeeringute tasuvusanalüüs“ toetuse saamise päeval. Kostja tagastas 07.07.2009.a hagejale laenust 1 278,23 eurot.
5.Kuivõrd kostjal oli jätnud hagejale tasumata 08.06.2009.a arve nr 251-3659 summas 1 508,31 eurot ning tagastamata laenu summas 1 278,23 eurot, edastas hageja 02.06.2010.a kostjale maksegraafiku ettepaneku võlgnevuste tasumiseks. Ühtlasi sisaldas maksegraafik
tulemustasu (hinnapakkumise nr 3659 alusel) summas 4 793,37 euro, millele lisandub käibemaks tasumist. Samasisulise võlatunnistused saatis hageja kostjale 23.03.2011.a, millele kostja reageeris 05.04.2011.a e-kirja saatmisega, milles keeldus seda allkirjastamast. Samas oma keeldumist kostja põhistanud ei ole.
6.06.04.2011.a esitas hageja kostjale arve nr 313-3659 tulemustasu (5 751,60 eurot – sisaldab käibemaksu) tasumiseks. Arve tuli tasuda hiljemalt 13.04.2011.a.
7.Kostja ei tasunud hageja esitatud arveid nr 251-3659 ja 313-3659 ega tagastanud laenu summas 1 278,23 eurot, mistõttu palus hageja nõuda kohtul kostjalt välja töövõtusuhtes tuleneva võlgnevuse kogusummas 7 259,91 eurot ning laenusuhtest tuleneva võlgnevuse summas 1 278,23 eurot. Ühtlasi palus hageja nõuda kostjalt hageja kasuks välja viivise töövõtusuhtes tulenevalt põhisummalt kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudelt kuni põhivõla kohase tasumiseni 0,7% päevas, kuid mitte üle põhivõla summa. Lisaks palus hageja kostjalt välja mõista intress laenu kasutamise eest ja laenusuhtes põhivõla tasumisega viivitamise eest sissenõutavaks muutunud viivise kindlas summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudelt kuni põhivõla kohase tasumiseni, seaduses sätestatud määras, kuid mitte üle põhivõla summa. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
8.Hagiavalduses märkis hageja, et hagiavalduse esitamise päevaks sissenõutavaks muutunud viivis on 7 755 eurot ning püsitasu (1 508,31 eurot) tähtaegse tasumata jätmise tulemina nõuab hageja kostjalt viivist püsitasu summaga võrdses ulatuses, so summas 1 508,31 eurot. Tulemustasu (5 751,60 eurot) tasumata jätmise tulemina on hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viiviste summa 563,64 eurot ning hageja taotles kohtult tulemustasult summas 5 751,60 eurot viivise väljamõistmist kindla summana kuni kohtuotsuse tegemiseni ja edasi samas määras kuni kostja poolt tulemustasu täieliku tasumiseni.
9.Intresside osas selgitas hageja, et kuna hagejale ei ole teada täpne laenu tagastamise kohustuse sissenõutavaks muutumise tähtpäev, palus ta kohut kohustada EAS avaldama kostjale taotluse nr EU30354 aluselmääratud toetuse (5 112,93 eurot) väljamakse tegemise tähtpäev, misjärel on hagejal võimalik esitada täpne intressi arvestus.
10.Kohtule 19.05.2011.a esitatud menetlusdokumendis täpsustas hageja oma nõuet, paludes kostjalt hageja kasuks välja mõista: - töövõtusuhtest tuleneva põhivõla summas 7 259.91 eurot; - laenusuhtest tuleneva põhivõla summas 1 278.23 eurot; - töövõtusuhtest põhivõla (7 259.91 eurot) tasumisega viivitamise tulemina sissenõutavaks muutunud viivise kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudelt kuni põhivõla kohase tasumiseni, määras 0,7% tasumata põhivõla summalt päevas, kuid mitte üle põhivõla summa, st tasumata püsitasult (1 508.31 eurot) maksimaalses summas 1 508.31 eurot ning tasumata tulemustasult (5 751.60 eurot) maksimaalses summas 5 751.60 eurot (hagiavalduse esitamise päevaks on püsitasu maksmisega viivitamise tulemina sissenõutavaks muutunud viiviste summa 1 508.31 eurot ning tulemustasu maksmisega viivitamise tulemina sissenõutavaks muutunud viiviste summa 563.64 eurot); - laenusuhtes põhivõla tasumisega viivitamise tulemina sissenõutavaks muutunud viivise kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudelt kuni põhivõla kohase tasumiseni, seaduses sätestatud määras, kuid mitte üle põhivõla (1 278.23 eurot) summa.
11.Kohtule 15.07.2011.a esitatud seisukohtades hageja osundas, et kuna kostja on tunnistanud oma kohustust tasuda hagejale laen summas 1 278,23 eurot, on kostja omaksvõtuga tunnistanud ka hõlmatud laenusuhtest tulenevat intressi ja viivise tasumise nõudeid. Hageja täpsustas laenusuhtest tulenevat intressi ja viivise nõuet ning märkis, et seisuga 15.07.2011.a on sissenõutavaks muutunud viivise summa 217,43 eurot ja intressi summa ajavahemiku
01.06.2009.a kuni 19.06.2009.a eest 1,33 eurot. Hageja leidis, et kostja AS FA on kohustatud hagejale E OÜ laenu kasutamise eest maksma intressi summas 1,33 eurot. Hageja palus kostjalt TsMS § 367 välja mõista viivis kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi võlaõigusseaduses (VÕS) sätestatud määras kuni kostja poolt põhinõude täieliku tasumiseni.
12.Töövõtulepingu osas leidis hageja, et AJ on AS FA esindajana hinnapakkumise ning teenuse osutamise akti allkirjastamisega hageja pakkumusega nõustunud, seega on poolte vahel töövõtusuhe VÕS § 635 lg 1 mõttes. Eeltoodust tulenevalt on kostjal kohustus tasuda püsitasu ja tulemustasu tasumisega viivitamise tulemina sissenõutavaks muutunud viivist. Hageja väidete kohaselt näitas AJ hageja esindajale IP ́ele talle väljastatud volikirja. Hagejal nimetatud volikirjast koopiat ei olnud, kuid IP mäletamist mööda oli esitatud volikiri notariaalselt tõestatud. Ajal, mil AJ ei olnud kostja juhatuse liige, tegutses ta kostja tegevjuhina ja nõukogu esimehena. Hinnapakkumise nr 3659 alusel töövõtusuhte sõlmimise läbirääkimisi pidas kostja nimel teiste hulgas kostja aktsionär ja nõukogu esimees AJ. Eelnev on muuhulgas tõendatud AJ ́i allkirjadega hinnapakkumisel ning teenuse osutamise aktil ja pooltevaheliste 21.05.2009.a ja 05.06.2009.a e-kirjadega.
13.Hageja leidis, et kostja püsitasu ning tulemustasu maksmise kohustus ei tulene mitte arvest nr 251-3659 ning arvest nr 313-3659, vaid pooltevahelisest töövõtusuhtest ning VÕS § 637 lõikest 3. Nimetatud arvete kostja poolt allkirjastamata jätmisel ei ole sisulist tähtsust. Hageja poolt kostjale teenuse osutamist tõendavad muuhulgas e-kirjad, millest nähtub pooltevaheline pidev suhtlus seoses projektiga „F ekspordiplaani elluviimine“. Sellesse kirjavahetusse oli kaasatud AJ.
14.Hageja hinnangul tunnistas kostja ise teenuse osutamist hageja poolt, kuna väitis, et kostja ei olnud rahul osutatud teenuse kvaliteediga, mistõttu ei tasunud kostja põhjendamatut ja ülemäära suurt 08.06.2009.a arvet. 05.04.2011.a e-kirjas palus kostja seaduslik esindaja hagejalt maksegraafikut. Tehtud töö ebakvaliteetsuse kohta ei ole kostja pretensioone esitanud ning kostja sellekohased väited on paljasõnalised ja tõendamata. Asjaolu, et hageja on kõik kohustused kohaselt täitnud, kinnitavad EAS positiivsed toetusotsused. Ühtlasi leidis hageja, et kostja on ebakvaliteetsele tööle tuginemise õiguse minetanud.
15.28.11.2011.a kohtu eelistungil selgitas hageja, et intressi arvestamist alustati 01.06.2009.a ehk alates laenu saamise hetkest. Viivist on arvestatud alates 20.06.2009.a, sest laenu tagastamine oli seotud EAS poolse positiivse otsuse tegemisega. Laenu tagastamise tähtaeg lepiti kokku suuliselt, laenu tagastamine oli seotud sõltuvusse EAS poolt otsuse tegemisega.
16.27.02.2012.a kohtuistungil jäi hageja nõuete juurde. Hageja leidis, et tulemustasu saamine oli lepingu kohaselt sõltuvuses rahastamistaotluse rahuldamisega. Kas kostja ise täitis väljamaksmiseks vajalikud kriteeriumid või mitte, ei oma õiguslikku tähendust. Kostja ei ole esitanud oma väidete tõendamiseks tõendeid ja kostja vastuväited on motiveerimata. AJ teadis, millest jutt oli ja hinnapakkumise allkirjastamisel oli tal näivusvolitus, mis nähtub EAS dokumentidest. Laenulepingu osas ei olnud hagejal rohkem tõendeid esitada. E-kirjavahetust selles küsimuses poolte vahel ei olnud, vaid tingimused lepiti kokku telefoni teel. Hinnapakkumise on AJ allkirjastanud ja poolte vahel puudub vaidlus hinnas. Hiljem ei ole AJ kostja juhatuse liikmena sisulisi vastuväiteid hageja nõudele esitanud. AJ ́i e-kiri toimiku I köide lk 31 ei sisalda sisulisi vastuväiteid hageja nõudele.
17.AJ ́i aktiivset osalemist kostja tegevuses tõendab ekspordiplaani lk 8 p 1.4, kus on kirjas, et AJ osaleb aktiivselt ettevõtte tegevuses. Hinnapakkumise lk 2 järgi oli projekti eesmärgiks projekti koostamine, mitte selle elluviimine. EAS toetuse tagasinõude otsus oli tehtud pärast hageja poolt arve esitamist ja pärast käesoleva menetluse algust. Tulemustasu oli kirjas juba kostjale 05.04.2011.a saadetud võlatunnistuses. Kuna kostja sellega ei nõustunud, saadeti
kostjale 06.04.2011.a arve.
KOSTJA VASTUVÄITED
18.Kostja tunnistas hagi osaliselt laenu tagastamise nõudes, muus osas kostja hagi ei tunnistanud. Ühtlasi teatas kostja, et ta ei tunnista kõiki hageja esitatud faktilisi asjaolusid. Kostja leidis, et hagi on tõendamata ja põhjendamatu ning hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata.
19.Kostja ei nõustunud hageja väitega, et kostja aktsepteeris allkirjaga 21.05.2009.a hinnapakkumist, kuna nimetatud hinnapakkumist ei ole 21.05.2009.a allkirjastanud kostja juhatuse liikmeks olnud Janek Raap. 08.06.2009 teenuse osutamise akt nr. 093659 ei ole samuti kostja juhatuse liikme poolt allkirjastatud, mistõttu ei ole seda kostja poolt aktsepteeritud. 08.06.2009 arvel nr. 251-3659 ja 06.04.2011 arvel nr. 313-3659 puuduvad kostja allkirjad ja need arved ei ole kostja poolt aktsepteeritud.
20.Kostja hinnangul ei ole hageja tõendanud asjade või teenuste müümist kostjale poolte poolt kokku lepitud hinnaga. Hagiavaldusele lisatud hinnapakkumine, akt ega arved ei ole kostja juhatuse liikme poolt allkirjastatud, kuna kostja tollane juhatuse liige ja hageja ei saavutanud kokkulepet teenuse hinnas. Kostja ei olnud samuti rahul hageja poolt osutatud teenuse kvaliteediga, mistõttu ei tasunud kostja põhjendamatut ja ülemäära suurt hageja 08.06.2009.a arvet. Kindlasti puudus kostja ja hageja vahel kokkulepe tulemustasu maksmise kohta 3% või 5% taotletavast või rahuldatud summast. Nimetatud asjaolu tõendab see, et hageja on tulemustasu nõude ja arve kostjale esitanud esmakordselt alles vahetult enne hagiavalduse esitamist, kusjuures hageja ei ole enda poolt esitatud tõenditest nähtuvalt varasemate läbirääkimiste käigus esitanud mingisugust nõuet tulemustasu maksmiseks.
21.Kostja asus seisukohale, et 21.05.2009.a hinnapakkumine ei jõustunud, kuna kostja seda ei aktsepteerinud, ühtlasi puudub poolte vahel kokkulepe tasu maksmise kohta. Kuna poolte vahel puudus kirjalik kokkulepe tööde tegemiseks, siis puudub poolte vahel kokkulepe viivise tasumise osas. Seetõttu ei tunnistanud kostja hageja viivise nõuet määras 0,7% viivitatud summalt päevas. Kostja tunnistas laenu tagastamise kohustust, kuid kostja ei tunnistanud ega võtnud omaks ühegi muu summa tasumise kohustust. E-kirjavahetuses kostja ja hageja vahel puudub kostja omaksvõtt või tunnistus mistahes summa tasumiseks.
22.28.11.2011.a kohtu eelistungil leidis kostja, et tal puudub kohustus tasuda intressi VÕS § 397 lg 1 alusel, kuna kummagi poole tavapäraseks majandustegevuseks ei ole laenu andmine. Viivise tasumist ei pidanud kostja põhjendatuks, sest kostja vaidles vastu laenu tähtajalisusele. Kostja arvetes ei ole hageja laenu tagastamise tähtaja kokkulepet tõendanud, msitõttu on poolte vahel sõlmitud laenulepingu puhul tegemist tähtajatu laenuga ja hageja ei ole näidanud, millal on laenuleping üles öeldud.
23.27.02.2012.a kohtuistungil märkis kostja, et kui kohus leiab, et leping oli sõlmitud, siis ei saa hageja tulemustasu nõuet rahuldada tulenevalt kostja poolt esitatud tõenditest, sest tulemustasu maksmine pidi toimuma projekti realiseerumisel. Tulemustasu saaks arvutada vaid EAS poolt reaalselt makstud summa alusel. Osa töövõtutasust kuulus hagejale tasumisele sõltumata tulemusest. Ettevõtja saab maksta tulemustasu lähtuvalt reaalsest tulemusest. Töö kvaliteedist tulenevaid vastuväiteid kostja täpsustada ei osanud. AJ oli kostja nõukogu liige ja ta tegi ettevõtte nimel tööd, käies messidel ja tegeledes strateegilisel tasandil projekti juhtimisega. AJ ́i puhul ei olnud tegemist kostja töötajaga, mistõttu ei ole kohaldatav tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) 116 lg 2. AJ allkirjastas dokumendid ühe pakina, kuna hageja palus tal seda teha. AJ ́i ülesandeks oli välisklientidega suhtlemine. Tulemustasu maksmise kokkulepet kostja sõlminud ei ole ning nimetatud asjaolu tõendab see, et tulemustasu nõue on esitatud esmakordselt vahetult enne hagi esitamist. Arve kuupäev on
06.04.2011.a, mistõttu ei püüdnud hageja seda nõuet eelnevalt sisse nõuda. AJ on selgelt võlatunnistuse allkirjastamisest keeldunud ning hageja poolt sellele viitamine on kohtu eksitamine.
KOHTU PÕHJENDUSED
24.Kohus, kuulanud kohtuistungil ära hageja ja kostja seisukohad ning hinnanud kogumis kõiki tõendeid, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
25.Käesolevas asjas ei vaidle pooled järgmiste asjaolude üle: 1) hageja ja kostja vahel olid seoses EAS taotluste esitamisega varasemad lepingulised suhted, milliste tulemusena esitas hageja kostjale 05.05.2009.a arve, mille kostja juhatuse liige aktsepteeris; 2) hageja saatis kostjale 21.05.2009.a uue hinnapakkumise „FAOÜ ekspordi turundusplaani koostamine“, millele kostja juhatuse liikme asemel kirjutas alla kostja nõukogu liige AJ; 3) hageja saatis kostjale 21.05.2009.a e-kirja, milles ta teatas, et on valmis andma kostjale laenu summas 40 000 krooni nii kauaks, kuni EAS on kostjale toetuse üle kandnud; 4) sama 21.05.2009.a e-kirjaga edastas hageja kostjale hageja poolt koostatud eksporditurunduse toetuse taotluse koos lisadega; 5) laenu summa kanti kostjale üle 01.06.2009.a; 6) kostja tagastas laenust 07.07.2009.a 1 278,23 eurot; 7) ülejäänud osa laenust kostja hagejale ei tagastanud, kuid võttis omaks laenu põhisumma tagastamise kohustuse summas 1 278,23 eurot; 8) EAS tegi 05.05.2009.a otsuse kostja uute investeeringute tasuvusanalüüsi toetuse taotluse rahuldamiseks ning määras kostjale toetuse summas 40 000 krooni, mis maksti kostjale välja 19.06.2009.a; 9) EAS tegi 18.08.2009.a otsuse kostja eksporditurunduse toetuse taotluse rahuldamiseks ja määras kostjale toetuse andmise summas 1 500 000 krooni; 10) JR oli kostja juhatuse liige ajavahemikul 09.06.2008.a kuni 29.12.2009.a; 11) AJ oli kostja juhatuse liige ajavahemikul 29.03.2006. a kuni 09.06.2008.a ning ta on uuesti kostja juhatuse liige alates 29.12.2009.a; 12) 20.12.2011.a tegi EAS otsuse tunnistada tagasiulatuvalt kehtetuks EAS 18.08.2009.a otsus kostjale toetuse võimaldamise kohta ja nõuda kostjalt tagasi projekti raames väljamakstud toetus summas 3 920,87 eurot.
26.Käesolevas asjas on kostja tunnistanud hageja nõuet laenu põhisumma tagastamise osas 1278,23 euro ulatuses. Kohus leiab, et kuna antud osas on kostja hageja nõuet tunnistanud, tuleb nimetatud osas rahuldada hageja nõue kostja suhtes kostja õigeksvõtu alusel TsMS § 440 alusel. Kostjalt tuleb seega hageja kasuks laenu põhisummana välja mõista 1278,23 eurot.
27.Ülejäänud osas on kostja hageja nõudele vastu vaielnud. Pooled vaidlevad käesolevas asjas selle üle, kas hageja ja kostja vahel on sõlmitud kehtiv töövõtuleping ning kas sellest tulenevalt on hagejal õigus nõuda kostjalt arve nr 251-3659 tasumist. Kostja on ühtlasi väitnud, et isegi juhul, kui poolte vahel oli sõlmitud töövõtuleping, oli kostjal õigus keelduda ülemäära suure arve tasumisest töös esinenud puuduste tõttu. Samuti on kostja leidnud, et kui poolte vahel oli sõlmitud leping, on hageja tulemustasu nõue kostja suhtes alusetu. Kostja on vastu vaielnud hageja viivise ja intressi nõudele. Kohus leiab, et antud vaidluse lahendamisel tuleb esmalt tuvastada, kas poolte vahel oli sõlmitud töövõtuleping või mitte ning kas hagejal on õigus nõuda kostjalt töövõtutasu väljamõistmist. Seejärel kohus analüüsib, kas hageja tulemustasu nõue kostja vastu on põhjendatud või mitte ning kas hageja viivise ja intressi nõue kostja vastu
kuulub rahuldamisele või mitte. Pooltevahelise lepingu olemasolu ja hageja töövõtu tasunõue
28.Hageja on väitnud, et kuna kostja aktsepteeris hageja poolt 21.05.2009.a saadetud hinnapakkumuse nr 3659, oli poolte vahel sõlmitud töövõtuleping, mille tingimused oli kajastatud nimetatud hinnapakkumises. Töö maksumuseks oli 20 000 krooni ehk 1 278,23 eurot, millele lisandub käibemaks. 08.06.2009.a allkirjastasid pooled teenuse osutamise akti nr 093659, mille kohaselt oli hagejal õigus esitada tehtud tööde eest arve summas 1 278,23 eurot, millele lisandub käibemaks ning hagejal on õigus tulemustasule vastavalt hinnapakkumisele. Hageja esitas 08.06.2009.a kostjale arve nr 251-3659 summas 1 508,31 eurot, mille maksetähtpäev oli hiljemalt 15.06.2009.a. Hageja viitas, et tema koostatud dokumentatsiooni alusel rahuldas EAS 18.08.2009.a kostja taotluse projektile ning andis nimetatud projekti toetuseks 95 867 eurot. Hageja väidete kohaselt oli kostja nimel hinnapakkumisele ja aktile alla kirjutanud AJ volikiri kostja esindamiseks, kuid sellest volikirjast hagejal endal ärakirja ei olnud. Ajal, mis AJ ei olnud kostja juhatuse liige, tegutses ta sisuliselt edasi kostja tegevjuhina. AJ oli hinnapakkumise ja akti allkirjastamisel näivusvolitus. Asjaolul, et kostja ei allkirjastanud hageja esitatud arveid, ei ole õiguslikku tähendust. Hageja on teinud kostjale lepingukohase töö, mis nähtub muuhulgas kostja väidetest, et töös esinesid puudused. Tehtud töö ebakvaliteetsuse kohta ei ole kostja pretensioone esitanud ning kostja sellekohased väited on paljasõnalised ja tõendamata. Asjaolu, et hageja on kõik kohustused kohaselt täitnud, kinnitavad EAS positiivsed toetusotsused. Ühtlasi leidis hageja, et kostja on ebakvaliteetsele tööle tuginemise õiguse minetanud. Hiljem ei ole AJ kostja juhatuse liikmena sisulisi vastuväiteid hageja nõudele esitanud.
29.Kostja on hageja väidetele vastu vaieldes leidnud, et poolte vahel puudus töövõtuleping, kuna hageja saadetud hinnapakkumise ja akti allkirjastas kostja nõukogu liikmeks olnud AJ. Kostja seaduslik esindaja ei ole akti ega hinnapakkumist allkirjastanud, samuti puuduvad kostja allkirjad hageja arvetel. Seega ei olnud poolte vahel kokkulepet teenuse hinnas. AJ oli kostja nõukogu liige ja ta tegi ettevõtte nimel tööd, käies messidel ja tegeledes strateegilisel tasandil projekti juhtimisega. AJ ei olnud kostja töötaja. Kostja ei olnud samuti rahul hageja poolt osutatud teenuse kvaliteediga, mistõttu ei tasunud kostja põhjendamatut ja ülemäära suurt hageja 08.06.2009.a arvet. Töö kvaliteedist tulenevaid vastuväiteid kostja täpsustada ei osanud.
30.Hinnates kogumis asjas kogutud tõendeid, leiab kohus, et poolte vahel oli sõlmitud töövõtusuhe nende tingimuste alusel, mis kajastusid hageja 21.05.2009.a hinnapakkumises nr 3659.
31.Vastavalt VÕS § 9 lõikele 1 sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Käesolevas asjas puudub poolte vahel vaidlus selles, et hageja esitas kostjale pakkumise ja sai sellele endale teadaolevalt kostja nõustumuse. Kostja eest kirjutas hinnapakkumisele ja tööde vastuvõtmise aktile alla kostja nõukogu liige AJ.
32.TsÜS § 116 lg 1 näeb ette, et esindaja võib tehingu teha otseselt esindatava nimel, samuti või tehingu tegemine esindatava nimel tuleneda tehingu tegemisega seotud asjaoludest. TsÜS § 116 lg 2 sätestab, et kui tehingu on teinud majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku töötaja või muu isik, kelle eest majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik vastutab, ja tehing on seotud sellise majandus- või kutsetegevusega, siis eeldatakse, et tehing on tehtud majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku nimel.
33.Seega tuleneb TsÜS § 116 lõikest 1, et tahe tegutseda teise isiku nimel tehingu tegemisel pea
olema väljendatud otsese tahteavaldusega. TsÜS § 116 lg 2 kohaselt aga eeldatakse majandusvõi kutsetegevuses tegutseva isiku puhul, et tema töötajate või muude isikute poolt tehtud tehingud, kelle tegevuse eest juriidilise isik vastutab, on tehtud majandus- ja kutsetegevuses tegutseva isiku nimel. Kirjeldatud juhtumil ei pea kolmandad isikud esindaja volitusi eraldi kontrollima (RK TKo 13.03.2002.a nr 3-2-1-20-02, p 9). Tehingu tegemist majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku nimel eeldatakse eelkõige selliste isikute puhul, kes tegutsevad tehingu sõlmimisel teisele poolele äratuntavalt isiku ettevõttes või kutsetegevuses. Oluline on vaid see, et tehing ise oleks seotud tehingu pooleks oleva isiku majandus- või kutsetegevusega. Töötaja või muu ettevõttega seotud isiku sisesuhe majandus- ja kutsetegevuses tegutseva isikuga ei ole oluline. Käesolevas asjas puudub poolte vahel vaidlus selles, et vaidlusalune tehing oli seotud mõlema poole majandus- ja kutsetegevusega. Kohus leiab asjas kogutud tõendeid hinnates, et AJi näol oli tegemist isikuga, kelle tegevuse eest kostja vastutas ning kes tegutses äratuntavalt kostja majandus- ja kutsetegevuses. Sellises olukorras ei oma tähendust see, milline oli kostja ja AJi vaheline sisesuhe. AJoli nõukogu liikmena vaieldamatult kostjaga seotud ning TsÜS § 116 lg 2 ei näe ette, et majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik peaks vastutama üksnes oma töötajate tegevuse eest.
34.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et hageja saatis 21.05.2009.a oma hinnapakkumise epostiga AJile (e-kiri toimiku 1. kd, lk 23) ning viimane kirjutas sellele alla tellija esindajana (toimiku 1. kd, lk 22). EAS-st edastatud tõenditest nähtub, et kostja esitas EAS eksporditurunduse toetuse taotluse koos lisadega (toimiku 1. kd, lk 90-96), milles oli AJ ära märgitud kui kostja nõukogu liige, kelle kohustuseks on ettevõtte strateegiline juhtimine (toimiku 1 kd, lk 94). Taotlusele oli lisatud ekspordiplaan, milles oli AJ omakorda välja toodud kui üks tegevuskava elluviimisega tegeleva meeskonna liige (toimiku 1. kd, lk 144). J ülesannete hulka kuulus muuhulgas ettevõtte kliendipäeva läbiviimine Eestis (toimiku 1. kd, lk 146), samuti kliendikülastused Lätis, Venemaal ja Hollandis ning erinevate messide külastamine mitmetes maades (toimiku 1. kd, lk 147 – 151). AJi CV oli lisatud ekspordiplaanile (toimiku 1. kd, lk 155).
35.Toetuse väljamaksmise taotlusi on EAS hiljem esitanud AJ (toimiku 2. kd, lk 10-11), samuti on tema poolt esitatud projekti vahearuanne (toimiku 2. kd, lk 22-24) ja lõpparuanne (toimiku 2. kd, lk 12-17). EAS on kostja poolt toetuse saamise tõendusena esitatud AS E arve AJ lennukipiletite eest Stockholmi, lennu kuupäevaga 10.09.2009.a (toimiku 2. kd, lk 34), mis on tasutud kostja poolt 24.09.2009.a (toimiku 2. kd, lk 42). Samuti on EAS esitatud RHR arve AJ ööbimise eest 03.10.2009.a kuni 04.10.2009.a (toimiku 2. kd, lk 43). Nimetatud arved on EAS esitanud kostja juhatuse liige JR 05.11.2009.a (toimiku 2. kd, lk 45) ja arvetes kajastatud lennu ning ööbimise ajal ei olnud AJ kostja juhatuse liige, kuid kostja on teda sisuliselt käsitlenud isikuna, kes tegutseb kostja esindajana ja kelle tegevuskulud katab kostja.
36.Kohus leiab, et EAS esitatud dokumentatsioonist nähtub selgelt, et kostja kasutas AJ oma igapäevases majandustegevuses kogu selle ajaperioodi jooksul, mil AJ oli kostja nõukogu liige. Seega vastutab kostja AJi tegevuse eest sõltumata sellest, et nimetatud isik oli kostja nõukogu ja mitte juhatuse liige. Hagejal oli õigus eeldada, et töövõtuleping, millele AJ on allkirja andnud, on sõlmitud kostja nimel. Kostja ise ei ole esile toonud mitte ühtegi põhjendust selle kohta, miks AJ kostja esindajana lepingule alla kirjutas, kui sellise allkirja andmise eesmärgiks ei olnud luua siduvat kohustust hageja ja kostja vahel.
37.Kui tehing on tehtud teise isiku nimel, sõltuvad sellise tehingu tagajärjed asjaolust, kas tehingu teinud isikul olid tehingu tegemiseks volitused või mitte või kas esindatav on volituste puudumise korral tehingu hiljem heaks kiitnud. TsÜS § 129 lg 1 näeb ette, et teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud mitmepoolne tehing on tühine, välja arvatud juhul, kui isik, kelle nimel esindusõiguseta isik tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab. Heakskiitu võib üldjuhul avaldada vormivabalt, välja arvatud juhul, kui tehingu tegemiseks pidi volitus olema antud teatud vormis
(TsÜS § 129 lg 6). Kui tehing on heaks kiidetud, kehtivad heakskiidu õiguslikud tagajärjed alates tehingu tegemisest, kui seadusest või poolte kokkuleppest ei tulene teisiti (TsÜS § 113).
38.Kohus leiab, et kostja on hagejaga sõlmitud tehingu oma tegevusega heaks kiitnud. 05.06.2009.a saatis hageja kostjale, sealhulgas kostja seaduslikule esindajale JR ja AJ , hinnapakkumise alusel koostatud eksporditurunduste toetuse taotluse koos lisadega (toimiku 1. kd, lk 25). Hageja esindaja palus kostja seaduslikul esindajal JR dokumentatsioon ID-kaardi abil allkirjastada ja saata EAS . Kostja ei ole antud asjas esitanud tõendeid, millest nähtuks, et kostja seaduslik esindaja JR oleks esitanud vastuväited hagejaga sõlmitud tehingule või keeldunud lepingu sõlmimisest põhjusel, et hind oli kostja jaoks ebasobiv. Asjas kogutud tõenditest nähtub vastupidine. EAS edastatud tõenditest nähtub, et kostja esitas EAS eksporditurunduse toetuse taotluse koos lisadega (toimiku 1. kd, lk 90-96) ning taotlus oli allkirjastatud kostja seadusliku esindaja JR poolt 05.06.2009.a (toimiku 1. kd, lk 183). Seesuguses tegevuses kajastub kohtu hinnangul kotja selge tahteavaldus hagejaga sõlmitud tehingu heakskiitmiseks, kuna hageja pidi kostja tegevusest aru saama, et kostja on tehinguga nõus ja asub hageja poolt koostatud dokumentatsiooni alusel toetust taotlema. EAS tegi 18.08.2009.a otsuse kostja eksporditurunduse toetuse taotluse rahuldamiseks ja määras kostjale toetuse andmise summas 1 500 000 krooni (toimiku 1. kd, lk 35-37).
39.Kostja on käesolevas asjas väitnud, et kuna hinnapakkumise allkirjastas kostja nõukogu liige, puudus poolte vahel kokkuleppe teenuse hinna osas. Kostja on sisuliselt möönnud, et kostja oli hagejalt kokku lepitud töö vastu võtnud ning järelikult oli kostja andnud oma heakskiidu hagejaga sõlmitud tehingule. Kostja ei ole käesolevas asjas esile toonud ühtegi asjaolu ega tõendit, millest nähtuks, et kostja ei andnud heakskiitu hageja hinnapakkumises toodud hinnale. Kohus selgitas kostjale Harju Maakohtu 28.11.2011.a istungil (toimiku 1. kd, lk 81 pöördel), et kostjal tuleb kaaluda sisuliselt, millised vastuväited ta hageja nõudele esitab ning kostja viide sellele, et tema hinnangul puudub poolte vahel kokkulepe tehingu hinnas, ei vabasta kostjat täielikult tööde eest tasumise kohustusest. Vaatamata kohtu selgitusele ei ole kostja oma vastuväiteid täpsustanud ega täiendavalt tõendanud. TsMS § 230 lg 1 kohaselt tuleb hagimenetluses mõlemal poolel tõendada oma nõudeid ja vastuväiteid.
40.Kohus leiab eeltoodu alusel, et kostja kiitis heaks tema nõukogu liikme poolt hagejaga sõlmitud tehingu nendel tingimustel, mis olid kirjas hinnapakkumises, kuna vastupidist ei ole asjas kogutud tõenditest võimalik tuvastada. Seega tuli kostjal täita neid lepingu tingimusi, mis olid kajastatud hageja hinnapakkumises. Kohus nõustub siinkohal hageja väidetega, mille kohaselt ei ole asjaolul, et kostja ei allkirjastanud hageja saadetud arveid, õiguslikku tähendust. Arve on raamatupidamislik maksedokument, mis iseenesest ei loo ega lõpeta õiguslikke kohustusi. Arvete kättesaamist hagejalt ei ole kostja eitanud.
41.Hageja hinnapakkumise nr 3659 (toimiku 1. kd, lk 18-22) punkti 2 kohaselt oli projekti eesmärgiks kostja turundusplaani koostamine valitud sihtturgudele. Hinnapakkumise punktis 3 olid detailselt välja toodud hageja tegevused turundusplaani koostamisel. Hinnapakkumise punkti 4 järgi on pakkumuse maksumuses 20 000 krooni, millele lisandus käibemaks. 40% nimetatud summast pidi tellija hagejale maksma ettemaksuna pärast pakkumise aktsepteerimist tellijapoolse allkirjaõigusliku isiku poolt ning 60% pärast töö üleandmist tellijale.
42.Hinnapakkumine nägi ette (toimiku 1. kd, lk 21), et tööde üleandmine vormistatakse üleandmise-vastuvõtmise aktiga ning tööde vastuvõtmisest keeldumise korral peab tellija volitatud isik esitama 10 päeva jooksul motiveeritud keeldumise. Tööd loeti hinnapakkumise kohaselt vastuvõetuks, kui 10 päeva jooksul ei ole üleandmise-vastuvõtmise akti tagastatud. Motiveeritud keeldumine pidi sisaldama sisulist põhjendust. Hinnapakkumise kohaselt tuli tellijal esitatud arved tasuda 7 päeva jooksul ning tähtpäevaks tasumata arvetelt tuli tellija tasuda viivist 0,7% tasumata summast päevas. Hageja kui töövõtja kohustused loeti hinnapakkumise
punkti 4 alusel täidetuks ja lõppenuks tööde üleandmise-vastuvõtmise akti kahepoolsel kinnitamisel.
43.08.06.2009.a oli hageja saatnud kostjale teenuse osutamise akti nr 093659, milles pooled kinnitasid, et tööd on tehtud vastavalt hinnapakkumisele nr 3659 ning hagejal on õigus esitada kostjale tehtud tööde eest arve, samuti õigus nõuda tulemustasu projekti realiseerumisel (toimiku
1.kd, lk 27). Antud aktile kirjutas kostja eest alla AJ.
44.Kohus leiab eeltoodud tõendite alusel, et kostja võttis hageja poolt teostatud tööd vastu ja kasutas neid edukalt toetuse taotlemisel EAS . Kostja ei esitanud tähtaegselt ega hiljem hagejale teostatud tööde osas mitte ühtegi põhjendatud pretensiooni. Kohtumenetluse käigus ei olnud kostja suuteline selgitama, millised puudused esinesid tema hinnangul teostatud töödes, mis oleks kostjale andnud aluse osaliselt või täielikult keelduda hageja poolt esitatud arve tasumisest, kuigi kohus selgitas kostjale kohtu 28.11.2011.a eelistungil (toimiku 1. kd, lk 81, pöördel) vajadust selgitada töödes esinevaid puudusi. Kohus nõustub hageja väidetega, mille kohaselt tõendab töös esinevate puuduste puudumist EAS otsus taotlus rahuldada ja väljastada kostjale soovitud toetus.
45.VÕS § 637 lg 4 kohaselt muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. Kui on kokku lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sisenõutavaks, kui töö on vastuvõetud või loetakse vastuvõetuks. Käesolevas asjas on tõendatud, et kostja võttis hagejalt töö üle. VÕS § 644 lg 1 näeb ette, et tellija peab teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. VÕS § 644 lg 2 järgi peab oma majandus- või kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellija lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama. Kui tellija ei teate töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda (VÕS § 644 lg 3). Käesolevas asjas ei ole kostja ka kohtumenetluse käigus suutnud selgitada, milles seisnes tema hinnangul töö mittevastavus lepingule. Asjas kogutud tõenditest ei nähtu, et kostja oleks mistahes mittevastavusest teatanud hagejale mõistliku aja jooksul või lepingus toodud tähtaja jooksul, mistõttu kohus nõustub hageja seisukohtadega ja leiab, et kostja on minetanud oma õiguse tugineda töös esinenud puudustele.
46.Kuna kostja on hagejalt vastu võtnud ja hageja kui töövõtja tasunõue on muutunud sissenõutavaks, tuleb hageja töövõtu tasu nõue kostja suhtes rahuldada. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista arvest nr 251-3659 tulenev töövõtu tasu summas 1 508,31 eurot.
Hageja nõue kostja vastu tulenevalt tulemustasu maksmise kohustusest
47.Järgnevalt hindab kohus, kas hageja tulemustasu nõue kostja suhtes on põhjendatud. Hageja väidete kohaselt esitas ta kostjale 06.04.2011.a arve nr 313-3659 tulemustasu (5 751,60 eurot – sisaldab käibemaksu) tasumiseks. Kostja kohustus maksta tulemustasu tuleneb pooltevahelisest lepingust. Tulemustasu saamine oli lepingu kohaselt sõltuvuses rahastamistaotluse rahuldamisega. Kas kostja ise täitis väljamaksmiseks vajalikud kriteeriumid või mitte, ei oma hageja arvates õiguslikku tähendust. Hinnapakkumise lk 2 järgi oli projekti eesmärgiks projekti koostamine, mitte selle elluviimine. EAS toetuse tagasinõude otsus oli tehtud pärast hageja poolt arve esitamist ja pärast käesoleva menetluse algust. Tulemustasu oli kirjas juba kostjale 05.04.2011.a saadetud võlatunnistuses.
48.Kostja vaidles tulemustasu nõudele vastu. Poolte vahel puudus kokkulepe tulemustasu maksmiseks, mida tõendab asjaolu, et hageja esitas tulemustasu nõude esimest korda alles enne hagiavalduse esitamist. Samuti leidis kostja, et tulemustasu maksmine pidi toimuma projekti realiseerumisel. Tulemustasu saaks arvutada vaid EAS poolt reaalselt makstud summa alusel. Ettevõtja saab maksta tulemustasu lähtuvalt reaalsest tulemusest.
49.VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 29 lg 1 sätestab, et lepingu tõlgendamisel lähtutakse lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma (VÕS § 29 lg 4).
50.Poolte vahel sõlmitud lepingu tingimused sisalduvad kohtu hinnangul hinnapakkumises (toimiku 1. kd, lk 18-22), mis nägi ette, et projekti realiseerumisel on hagejal õigus tulemustasule kas 3% või 5% ulatuses rahastamisotsuse summast, sõltuvalt toetussumma suurusest. Hinnapakkumine nägi ette, et hagejal tekib õigus esitada tellijale tulemustasu arve pärast EAS poolt taotluse rahastamise otsuse langemaist. EAS tegi 18.08.2009.a otsuse kostja eksporditurunduse toetuse taotluse rahuldamiseks ja määras kostjale toetuse andmise summas 1 500 000 krooni (toimiku 1. kd, lk 35-37). 06.04.2011.a edastas hageja kostjale tulemustasu arve e-posti teel (toimiku 1. kd, lk 33,34).
51.20.12.2011.a tegi EAS otsuse tunnistada tagasiulatuvalt kehtetuks EAS 18.08.2009.a otsus kostjale toetuse võimaldamise kohta ja nõuda kostjalt tagasi projekti raames väljamakstud toetus summas 3 920,87 eurot (toimiku 2. kd, lk 233-237). Otsuses on märgitud, et kostja on projekti eelarves märgitud tegevusi teostanud vaid osaliselt. Projekti tegevuste elluviimiseks oli planeeritud 191 734,95 eurot, kuid tegelikult teostas kostja abikõlblikke tegevusi summas 7 841,74 eurot. Kuivõrd projekti abikõlblikkuse periood oli lõppenud, ei olnud enam võimalik projektis plaanitud tegevuste jätkamine ja EAS hinnangul ei olnud projekti elluviimine enam võimalik. Samuti on EAS otsuses märgitud, et projekt eesmärgiks oli tõsta ekspordi müügitulu ca 1,2 miljoni euroni, kuid tegelik müügitulu oli märkimisväärselt väiksem ning projekti eesmärgid jäid saavutamata. EAS asus seisukohale, et kostja ei kasutanud toetust ettenähtud tingimustel.
52.Kohus leiab, et kuivõrd käesolevas asjas puuduvad tõendid, milliste kohaselt saaks kindlaks teha poolte ühist tegelikku tahet lepingu tõlgendamisel, siis tuleb kohaldada VÕS § 29 lg 4. Kohtu hinnangul pidi lepingupooltega sarnane mõistlik isik tõlgendama lepingut nii, et hagejal kui töövõtjal oli õigus saada tulemustasu siis, kui EAS teeb otsuse taotluse rahuldamise kohta. Hinnapakkumise alapunkt 4 (toimiku 1. kd, lk 22) nägi ette, et hageja kohustused tööde teostamiseks loetakse täidetuks ja lõppevad tööde üleandmise-vastuvõtmise akti kahepoolsel kinnitamisel. Leping ei näinud hagejale pärast taotlusdokumentatsiooni koostamist ja selle kostjale üleandmist ette täiendavaid kohustusi. Seega oli lepingu järgi hageja kohustuseks üksnes nõuetele vastava taotlusdokumentatsiooni koostamine ning selle taotlusdokumentatsiooni koostamise eest oli hagejal õigus saada tasu kindlas kokku lepitud summas sõltumata sellest, kas EAS taotluse rahuldab või mitte. Leping ei näinud ette, et hagejal tekib õigus mistahes tasu saada ainult siis, kui taotlus rahuldatakse. Taotluse rahuldamise korral oli aga hagejal õigus saada tulemustasu ning lepingu punkt 4 seostas tulemustasu saamise õiguse selgelt ja ainult EAS poolt taotluse rahastamise otsusega. Kuivõrd hageja kohustused lõppesid pärast dokumentatsiooni üleandmist, puudusid hagejal kohustused ja õigused täiendavalt tagada, et kostja täidab kõik need tingimused, milliste täitmisel on tal õigus jätkuvalt EAS toetust saada. Projekti täieliku realiseerumise tagamine ei olnud hageja kohustuseks ning hagejal puudusid selliseks tegevuseks ka sisulised võimalused. Eeltoodu pinnalt leiab kohus, et lepingupooltega sarnane mõistlik isik oleks lepingut tõlgendanud sellisel viisil, nagu seda tegi hageja ehk töövõtjal tekkis täiendav tulemustasu saamise õigus siis, kui EAS otsustab taotluse rahuldada.
53.Poolte vahel sõlmitud leping ei näinud ette, et hageja õigus tulemustasu saamisele kaoks siis, kui EAS teeb pärast taotluse rahuldamist täiendava otsuse toetuse tagasinõudmise kohta. Kostja käsitlus sellest, millisel juhul peaks ettevõtja töövõtjale tulemustasu maksma, ei ole kohtu hinnangul millegagi põhistatud. Käesolevas asjas on tõendatud, et EAS tegi kostjale toetuse väljamaksed, kuid kostja ise täitis projekti vaid minimaalsel määral. Kostja ei viinud ellu neid abikõlbulikke tegevusi, milliste eest ta oleks EAS pidanud toetust saama ja mille eest ta toetust ka sai. Millistel põhjustel jäi projekti realiseerimata, ei oma käesolevas vaidluses sisulist tähendust, kuid kohtu hinnangul oli projekti realiseerimine või realiseerimata jätmine siiski kostja enda võimuses. Olukorras, kus ettevõtja on töövõtjalt tellinud eduka projekti, mille alusel haldusorgan on taotluse rahuldanud ja võimaldanud ettevõtjale toetuse kasutamise, ei saa ettevõtja keelduda projekti koostajale tulemustasu maksmisest ettekäändel, et tal endal ei ole projekti edasine realiseerumine enam õnnestunud või ta ei ole projekti edasist realiseerimist enam vajalikuks pidanud.
54.Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja tulemustasu nõue kostja vastu kuulub rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks tulemustasuna välja mõista 5 751,60 eurot. Hageja viiviste ja intresside nõue
55.Lisaks põhivõlgnevusele töövõtulepingu ja laenulepingu alusel nõudis hageja kostjalt viivise ja intressi väljamõistmist. Järgnevalt kohus analüüsib, kas hageja viivise ja intressinõue on põhjendatud või mitte.
56.Hageja tõi laenulepingu osas välja, et see sõlmiti poolte vahel 01.06.2009.a ning pooled leppisid kokku, et hageja annab kostjale laenu summas 2 556,47 eurot, mille kostja on kohustatud hagejale tagasi maksma EAS poolt projekti „FA uute investeeringute tasuvusanalüüs“ toetuse saamise päeval. Hageja väitis, et pooled leppisid laenutingimustes kokku suuliselt.
57.Hageja leidis, et lisaks põhivõlgnevusele tuleb kostjal laenulepingu alusel tasuda intressi ja viivist. Hageja palus kostjalt laenu põhivõla tasumisega viivitamise tõttu välja mõista sissenõutavaks muutunud viivise kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudelt kuni põhivõla kohase tasumiseni seaduses sätestatud määras, kuid mitte üle põhivõla (1 278.23 eurot) summa. Hageja hinnangul oli seisuga 15.07.2011.a sissenõutavaks muutunud viivise summa 217,43 eurot ja intressi summa ajavahemiku 01.06.2009.a kuni 19.06.2009.a eest oli 1,33 eurot. Intressi arvestamist alustas hageja 01.06.2009.a ehk alates laenu saamise hetkest ja intressinõude aluseks on VÕS § 397 lg 1. Viivist on arvestatud alates 20.06.2009.a, sest laenu tagastamine oli seotud EAS poolse positiivse otsuse tegemisega. Laenu tagastamise tähtaeg lepiti kokku suuliselt, laenu tagastamine oli seotud sõltuvusse EAS poolt otsuse tegemisega. Kuna kostja on tunnistanud oma kohustust tasuda hagejale laen, on kostja omaksvõtuga tunnistanud ka hõlmatud laenusuhtest tulenevat intressi ja viivise tasumise nõudeid.
58.Kostja vaidles hageja laenulepingust tulenevale viivise ja intressinõudele vastu. Kostjal puudub kohustus tasuda intressi VÕS § 397 lg 1 alusel, kuna kummagi poole tavapäraseks majandustegevuseks ei ole laenu andmine. Viivise tasumist ei pidanud kostja põhjendatuks, sest kostja vaidles vastu laenu tähtajalisusele. Kostja arvetes ei ole hageja laenu tagastamise tähtaja kokkulepet tõendanud, mis tõttu on poolte vahel sõlmitud laenulepingu puhul tegemist tähtajatu laenuga ja hageja ei ole näidanud, millal on laenuleping üles öeldud.
59.VÕS § 397 lg 1 sätestab, et majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Kui intressimäär ei ole lepingus kokku lepitud, eeldatakse, et selleks on harulik määr, mis on tavaline sama liiki laenude puhul ajal ja kohas, millal ja kus laen saadi, hariliku määra puudumisel aga
VÕS §-s 94 sätestatud määr (VÕS § 397 lg 2). VÕS § 397 lg 3 näeb ette, et intress arvestatakse ja tuleb tasuda iga kalendriaasta lõpul. Kui laen tuleb tagastada enne aasta lõppu, tuleb intress tasuda laenu tagasimaksmise ajal. Kohus leiab, et VÕS § 397 lg 1 ei saa tõlgendada kitsendavalt ehk selliselt, et intressi tuleb tasuda üksnes nende laenude puhul, mille andjate majandus- ja kutsetegevus seondub otseselt laenude väljastamisega. Kohtu hinnangul ei ole võimalik eeldada, et tavaline ettevõtja annab ettevõtlusega seoses oma äripartneritele või klientidele laenu tasuta ehk intressivabalt. Käesolevas asjas puudub poolte vahel vaidlus selles, et laen anti hageja poolt kostjale seoses poolte majandus- ja kutsetegevuses toimunud tehingutega.
60.Käesolevas asjas kogutud tõenditest nähtub, et hageja saatis AJile 21.05.2009.a e-kirja (toimiku 1. kd, lk 23), milles ta muuhulgas teatas, et hageja on nõus andma kostjale laenu summas 40 000 krooni nii kauaks, kuni EAS on toetuse kostjale üle kandnud. Laen kanti kostjale üle 01.06.2009.a (toimiku 1. kd, lk 24). Hageja 21.05.2009.a e-kirjast või järeldada, et laenu andmise põhjuseks oli kostja poolt hageja varasema arve tasumise küsimus. Kohus leiab, et hageja andis kostjale laenu seoses oma majandus- ja kutsetegevusega ning seega tuleb kostjal tasuda hagejale laenult intressi. Kuna poolte vahel puudub kokkulepe intressi suuruse osas, tuleb kostjal intressi tasuda VÕS §-s 94 sätestatud määras.
61.VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohususte täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Käesolevas asjas puudub poolte vahel kirjalik laenuleping. Laenulepingu sõlmimise ettepaneku on hageja kostjale teinud oma 21.05.2009.a e-kirjas. Käesolevas asjas puuduvad tõendid selle kohta, et kostja oleks teinud hagejale teistsuguste tingimustega vastuettepaneku või keeldunud hageja tingimustel laenulepingu sõlmimisest. VÕS § 16 lg 1 kohaselt loetakse pakkumuseks lepingu sõlmimise ettepanekut, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja tahet olla ettepanekule nõustumise andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. Kohus leiab, et hageja 21.05.2009.a e-kirja (toimiku 1. kd, lk 23) saab lugeda VÕS § 16 lg 1 alusel laenulepingu sõlmimise pakkumiseks. Pakkumises on kirjas laenu summa (40 000 krooni) ning laenu tagastamise tähtaeg ehk aeg, millal EAS on kostjale laenu üle kandnud. VÕS § 20 lg 1 kohaselt loetakse nõustumuseks otsese tahteavalduse või mingi teoga väljendatud nõusolekut sõlmida leping. Kohus leiab, et kostja on nõustunud hageja ettepanekuga sõlmida pakkumuses antud tingimustel laenuleping, kuna kostja on võimaldanud oma kontole laenu ülekandmise ning kostja on tagastanud hagejale osa laenust. Kostja on sisuliselt käesolevas menetluses tunnistanud laenu saamist hagejalt. Kohus nõustub hagejaga ning leiab, et seega on kostja nõustunud sõlmima laenulepingu nendel tingimustel, mis olid kirjas hageja pakkumuses. Asjas kogutud tõenditest ei nähtu, et kostja ei oleks nõustunud esitatud tingimustega. Kostja nõustumist väljendab laenu osaline tagastamine pärast EAS toetussumma ülekandmist.
62.EAS tegi 05.05.2009.a otsuse, millega rahuldas kostja uute investeeringute tasuvusanalüüsi toetuse taotluse majandus- ja kommunikatsiooniministri 16.0.2008.a määrusega nr 52 kinnitatud „Teadmiste ja oskuste arendamise toetamise tingimused ja kord“ alusel ning määras kostjale toetuse summas 40 000 krooni. Antud toetus maksti kostjale välja 19.06.2009.a summas 2556,47 eurot (EAS kinnitus, toimiku 1. kd, lk 65). Pärast toetuse saamist maksis kostja 07.07.2009.a ära poole laenu põhisummast. Kohus leiab, et kuna kostja pidi pärast toetuse saamist EAS maksma ära kogu laenulepingust tuleneva võlgnevuse ning koos sellega intressi, on kostja rikkunud pooltevahelist laenulepingut. Hageja laenulepingust tulenev intressi ja viivisenõue kostja vastu tuleb rahuldada. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista ajavahemiku 01.06.2009.a kuni 19.06.2009.a eest intress summas 1,33 eurot. Samuti tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista kohtuotsuse tegemise päevaks sissenõutavaks muutunud viivis laenu põhisummalt VÕS §-s 113 määras alates 19.06.2009.a summas 289,35 eurot. Alates kohtuotsuse tegemise päevast tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis VÕS §-s 113 sätestatud määras laenulepingulise võlgnevuse summalt 1 278,23 eurot kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni.
63.Hageja nõudis kostjalt viivist ka töövõtutasu maksmisega viivitamise ja tulemustasu maksmisega viivitamise eest. Hageja leidis, et kostja ei tasunud kumbagi arvet hinnapakkumises toodud ajal ehk 7 päeva jooksul. Hageja palus kostjalt välja mõista töövõtusuhtest tuleneva põhivõla (7 259.91 eurot) tasumisega viivitamise tulemina sissenõutavaks muutunud viivise kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudelt kuni põhivõla kohase tasumiseni, määras 0,7% tasumata põhivõla summalt päevas, kuid mitte üle põhivõla summa, st tasumata püsitasult (1 508.31 eurot) maksimaalses summas 1 508.31 eurot ning tasumata tulemustasult (5 751.60 eurot) maksimaalses summas 5 751.60 eurot.
64.Kostja vaidles hageja viivisenõudele vastu ja leidis, et kuna kostja hageja hinnapakkumist ei aktsepteerinud, ei ole poolte vahel kokkulepet tasu maksmise ja viivise osas sõlmitud.
65.Käesolevas asjas on kohus tuvastanud, et poolte vahel sõlmiti töövõtuleping nendel tingimustel, millised on kirjas hageja hinnapakkumises. Hinnapakkumise kohaselt pidi kostja tasuma talle esitatud arved 7 päeva jooksul ning arvete õigeaegsel tasumata jätmisel pidi kostja tasuma viivist 0,7% tasumata summalt päevas. Antud asjas puudub vaidlus selles, et kostja sai hageja arved kätte, kuid jättis need õigeaegselt tasumata. Töövõtutasu summas 1 508,31 eurot on kostjal tasumata alates 16.06.2009.a ning arvestades lepingus sätestatud viivise määra 0,7% päevas, on päevas tasumisele kuuluva viivise summaks 10,56 eurot. Tulemustasu summas 5 751,60 eurot on kostjal tasumata alates 14.04.2011.a ning arvestades lepingus sätestatud viivise määra 0,7% päevas, on ühes päevas tasumisele kuuluva viivise summas 40,26 eurot. Hagiavalduse esitamise päevaks oli hageja sissenõutavaks muutunud viivise summa töövõtutasunõudelt 7 191,36 eurot ja tulemustasu nõudelt 563,64 eurot ehk kokku oli sissenõutavaks muutunud viivise summa 7755 eurot. Hageja palus töövõtu tasunõudelt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis kuni võlgnevuse summani ehk summas 1 508,31 eurot. Tulemustasult palus hageja kostjalt välja mõista viivise kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi lepingus sätestatud määras kuni tulemustasu täieliku tasumiseni, kuid kogumis mitte üle tulemustasu summa ehk mitte üle 5 751,60 euro. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja töövõtulepingust tulenev viivisenõue kostja vastu kuulub rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista hagiavalduse esitamise ajaks töövõtutasu summalt sissenõutavaks muutunud viivis summas 1 508,31 eurot. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista tulemustasult otsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis summas 5 751,60 eurot, kuna hageja soovis kostjalt tulemustasult välja mõista viivise kuni tulemustasu summani. Otsuse tegemise ajaks on kostja olnud tulemustasu maksmisega viivituses kokku 341 päeva ning kogumis peaks ta tasuma viivist summas 13 728,66 eurot, kuid kuna hageja on soovinud viivise väljamõistmist kuni tulemustasu summani, tuleb sissenõutavaks muutunud viivis välja mõista tulemustasule vastavas summas.
66.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus tegi antud asjas otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtule menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Anu Uritam Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.