Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Asjaolud

AS Swedbank esitas 26.05.2011 Harju Maakohtule hagi IM`i vastu võlgnevuse 12 227,53 euro ja viivise väljamõistmiseks. Hageja nõue kostja vastu tuleneb poolte vahel 24.09.2009 sõlmitud laenulepingust nr XXX, mille alusel andis hageja kostjale laenu summas 51 162,00 eurot. Kostja võttis 02.03.2012 toimunud kohtuistungil hagi õigeks summas 12 227,53 eurot. Pooled loobuvad kohtuotsusele apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Hageja palub tagastada pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust. Kohtuotsuse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 444 lg 4 kohaselt võib kohus kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. TsMS § 468 lg 1 p 1 kohaselt kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel võlausaldaja võib võlgniku poolt lepingu rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist ning p 6 kohaselt annab võlausaldajale võimaluse nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 12 227,53 eurot. TsMS § 630 lg 2 kohaselt ei või apellatsioonkaebust esitada, kui mõlemad pooled on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest kohtule tehtud avalduses loobunud. Pooled on loobunud apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 168 lg 6 kohaselt kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta kostja kanda, kuna kostja on oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Samuti ei ole kostja kohe kirjaliku avaldusega hagi õigeks võtnud. TsMS § 1741 lg 1 kohaselt kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja menetluskulud käesolevas tsiviilasjas on hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 639,11 eurot. TsMS § 150 lg 2 p 3 alusel pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled loobuvad enne esimese astme kohtu otsuse tervikuna avalikkusele teatavaks tegemist apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Kuivõrd hagejale kuulub seoses apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobumisega tagastamisele pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust 319,55 eurot, siis tuleb kostjalt hageja kasuks pool hagi esitamisel tasutud riigilõivu 319,56 eurot välja mõista. Geete Lahi kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.