2-11-61469/6 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse (TsMS § 187 lg 6). Hageja nõue ja põhjendused (tl 2-4) Pooled sõlmisid 21.12.2000 teleteenuste lepingu, mis oli seotud kostja arvelduskontoga. Hageja väljastas kostjale arvelduskonto kasutamiseks vajaliku kasutajatunnuse ja paroolid, mille abil toimus kasutaja identifitseerimine ning lepingu sõlmimine internetipanga vahendusel. 31.07.2006 sõlmisid hageja ja kostja internetipanga vahendusel väikelaenulepingu nr 06-124468VL, mille kohaselt andis hageja kostjale laenu 50 000 krooni. Kostja kohustus tagastama laenu ja tasuma intresse osade kaupa iga kuu 29. kuupäeval kuni 29.07.2010. Lepingujärgne intressimäär oli 18% aastas. Kostja ei täitnud oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt. Hageja saatis 31.05.2010 kostjale kirjaliku lepingu ülesütlemise teatise, kus märkis, et kui kostja ei tasu võlgnevust hiljemalt 15.06.2010, siis loeb hageja lepingu ühepoolselt lõpetatuks. Lepingu tähtaeg saabus 29.07.2010. 01.03.2007 sõlmisid pooled vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu, mille alusel andis hageja kostja kasutusse VISA Classic Rev krediitkaardi krediidilimiidiga 7500 krooni, mis oli seotud arvelduskontoga nr 1100601719. Kostja kohustus maksma kaardi eest kuutasu, tagama vastava summa olemasolu oma arvelduskontol iga kuu 20. kuupäeval, maksma lepingujärgset intressi 16% aastas (va kaardiga kauba või teenuse eest tasumisel 30 kalendripäeva jooksul alates vastava toimingu tegemisest) ja maksma tekkinud võlgnevuselt viivist vastavalt hageja hinnakirjale. Kuna kostja rikkus lepingut, siis lõpetas hageja 05.08.2010 lepingu ühepoolselt. 01.03.2007 sõlmisid hageja ja kostja püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu, mille alusel andis hageja kostja kasutusse Visa püsimaksega krediitkaardi krediidilimiidiga 16 000 krooni, mis oli seotud arvelduskontoga nr 1100601719. Lepingujärgseks intressimääraks oli 16% aastas, püsimakse summaks 640 krooni kuus ja püsimakse kuupäevaks iga kuu 27. kuupäev. Kostja kohustus maksma hagejale kasutatud krediidilimiidi eest intressi ja teenustasusid, tagama maksepäeval püsimakse summa ulatuses vaba raha olemasolu arvelduskontol ja kohustuste täitmata jätmisel maksma panga hinnakirjas või lepingus fikseeritud viivist. Kuivõrd kostja oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud, siis saatis hageja 31.05.2010 kostjale kirjaliku lepingu ülesütlemise teatise, milles palus võlgnevuse tasuda hiljemalt 15.06.2010. Kostja jättis võlgnevuse tasumata, mistõttu hageja lõpetas lepingu ühepoolselt 05.08.2010. 13.12.2011 seisuga võlgneb kostja hagejale kolme lepingu alusel kokku 1832,60 eurot, millest 1508,75 eurot on tagastamata laenusumma (põhinõue) (452,34 + 1056,41), 65,83 eurot intress (30,04 + 34,97 + 0,82) ja 258,02 eurot sissenõutavaks muutunud viivis (6,58 + 49,57 + 201,87). Hageja palub hagi rahuldada, mõista kostjalt hageja kasuks välja 1832,60 eurot ja lisanduva viivise protsendina põhinõudelt 1508,75 eurolt alates hagi esitamisest (so 16.12.2011) kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas). Menetluskulud (riigilõiv 319,55 eurot) palub hageja jätta kostja kanda ja mõista kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas). Hageja lisas avaldusele koopiad 21.12.2000 teleteenuste lepingust koos lepingu tingimustega, väikelaenulepingu tüüptingimustest, väikelaenulepingu nr 06-124468-VL laenu andmetest, hageja hinnakirjast väikelaenu kohta, 31.05.2010 lepingute ülesütlemise kirjast, 01.03.2007 vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingust koos lepingu tingimustega, hageja hinnakirjast krediitkaartide kohta, hageja üldtingimustest, 01.03.2007 püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingust koos lepingu tingimustega, väljavõttest väikelaenulepingul sooritatud operatsioonidest ja nõude arvestusest, väljavõttest vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingul 2(5)

sooritatud operatsioonidest ja nõude arvestusest ning väljavõttest püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingul sooritatud operatsioonidest ja nõude arvestusest (tl 5-46). Kostja vastus hagile (tl 52) 27.01.2012 esitas kostja hagile kirjaliku vastuse, milles tunnistab võla olemasolu hageja ees ja nõustub esitatud hagiga, kuigi kõigi summade tekkimisest väga täpselt aru ei saanud. Kostja märgib, et tema elu muutus kolm aastat tagasi katastroofiliselt – esmalt kaotas kostja töökoha ja siis elamiskoha – mistõttu ei ole kostjal võimalik tekkinud võlga koheselt tasuda. Niinimetatud sissetulek, mis tuleb pudelite korjamisest ja prügikastidest leitud asjadest, ei võimalda kostjal garanteerida hagejale mingeid kindlaid igakuiseid summasid võla kustutamiseks. Kostja hinnangul on ta võimeline tasuma hagejale kuus 20 eurot, kui sedagi. Kostja tegi 25.01.2012 oma arvelduskontole üle pika aja sissemakse summas 150 eurot, oletades, et võlg on otseselt seotud tema kontoga. Kostja selgitab, et ei ole tahtnud krediiti võttes panka tüssata. Samuti ei ole kostjal mõtteski jätta võlg tasumata. Lihtsalt asjad on kahjuks nii kaugele läinud, kuigi kostja töötus ja elamiskoha puudumine ei vabanda võlgu jäämist. Kostja lisas vastusele 25.01.2012 maksekorralduse sularaha sissemaksest oma arvelduskontole Swedbankis (tl 53). Hageja seisukoht kostja vastusele (tl 60-62) Kuna kostja on ise oma vastuses kinnitanud, et tal puudub kindel elukoht, töökoht ja sissetulek, siis ei ole hagejal võimalik sõlmida kostjaga kohtulikku kompromissi, mis seisneks võlgnevuse tasumises maksegraafiku alusel, sest kostjal puuduvad võimalused kompromissi täitmiseks. Seoses kostja poolt esitatud ettepanekuga tasuda hagejale 20 eurot kuus, märgib hageja, et on valmis võimaldama kostjal tasuda võlgnevust osade kaupa kohtulahendi alusel. Kokkuleppest vabatahtliku kinnipidamise korral on hageja nõus mitte algatama sundtäitemenetlust kostja vastu. Hageja jääb hagi juurde ning palub selle täies ulatuses rahuldada. Sealhulgas esitab hageja täpsustatud viivise arvestuse erinevate lepingute järgi 13.12.2011 seisuga. Kohtu põhjendused

5.Hagiavalduse ja lepingutel sooritatud operatsioonide kohaselt (tl 16-46) võlgneb kostja hagejale tagastamata laenusummana 1508,75 eurot (põhinõue) (452,34 + 1056,41), intressina 65,83 eurot (30,04 + 34,97 + 0,82) ja 13.12.2011 seisuga sissenõutavaks muutunud viivisena 258,02 eurot (6,58 + 49,57 + 201,87). VÕS § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 näevad ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Tulenevalt VÕS § 397 lg-st 1 majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 sätestavad, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 415 lg 1 kohaselt ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. Kohtule esitatud lepingute alusel oli kostjal raha maksmise kohustus, mida kostja on rikkunud. Rikkumise vabandatavus on üldjuhul olemuslikult välistatud raha maksmise kohustuse rikkumisel. Seega vastutust välistavaid asjaolusid ei esine. Kostja on lepinguid sõlmides nõustunud hageja poolt pakutud lepingutingimustega intressi- ja viivisemäära osas. Kostja on vastuses hagile (tl 52) tunnistanud võla olemasolu hageja ees. Kostja märgib küll vastuses, et ei saanud kõigi summade tekkimisest väga täpselt aru, samas ei ole kostja vaidlustanud intressi- ja viivisearvestust ega taotlenud viivise vähendamist VÕS § 113 lg 8 ja § 162 alusel. TsMS § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kostja on võtnud hagi õigeks ja tunnistanud hageja nõuet summas 1832,60 eurot, mistõttu tuleb hageja hagi rahuldada ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 1508,75 eurot tagastamata laenusumma (põhinõude) katteks, 65,83 eurot intressi katteks ja 258,02 eurot sissenõutavaks muutunud viivise katteks.