Tsiviilasi nr 2-11-65046
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Tartu Maakohtu kohtunik Margit Jõgeva
Määruse avalikult teatavaks- 16. märts 2012. a, Tartu kohtumaja tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-11-65046
Tsiviilasi
Krediidikassa ASi hagi Maire Kolomaineni ja Siret Nurmsi vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.
Menetlustoiming
Kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine ja riigilõivu tagastamine -
hageja Krediidikassa AS (registrikood 11344317; asukoht A.Weizenbergi 20, 10150 Tallinn); - hageja lepinguline esindaja Silver Eensaar (OÜ Julianuse Õigusbüroo (asukoht A.Weizenbergi 20, 10150 Tallinn, e-post [email protected] ); - kostja Maire Kolomainen - kostja Siret Nurmsi Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Asja läbivaatamine
25.11.2012 – 63 eurot
Jätta kompromissis nimetamata menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Pooled välistavad vastavalt TsMS § 661 lg 4 määruskaebuse esitamise õiguse.
Tartu Maakohtu menetluses on Krediidikassa ASi hagi Maire Kolomaineni ja Siret Nurmsi vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Hagi on esitatud 21.07.2008 Maire Kolomaineniga sõlmitud laenulepingu ja Siret Nurmsiga sõlmitud käenduslepingu mittekohasest täitmisest tekkinud võlgnevuse nõudes. 8.03.2012. a esitasid pooled Tartu Maakohtule 29.02.2011.a sõlmitud kompromissilepingu, paludes selle kinnitamist ja menetluse lõpetamist antud tsiviilasjas. Pooled kinnitavad, et on teadlikud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest.
Kohtu seisukoht menetluse lõpetamise ja kompromissi kinnitamise osas. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus leiab, et käesolevas tsiviilasjas ei ole kompromiss vastuolus heade kommetega ega seadusega ega riku olulist avalikku huvi, mistõttu tuleb kompromiss kinnitada ja menetlus lõpetada. Kompromissi on võimalik täita. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostjate vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432). Kohtu seisukoht riigilõivu tagastamise osas.
TsMS § 150 lõike 2 punkti 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. TsMS § 150 lõike 4 kohaselt riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Hageja esindaja on avaldanud kohtule, et ta soovib menetluses tasutud riigilõivust poole tagastamist. Hagiavalduse esitamisel 29.12.2011 tasus hageja eest riigilõivu Julianus Inkasso OÜ summas 127.82 eurot. Kohus leiab, et tasutud riigilõivust pool, so. 63.91 eurot, tuleb tagastada seoses kompromissi sõlmimisega. Hageja esindaja palub riigilõivu tagastada Julianus Inkasso OÜ arveldusarvele nr 332100020001 Danske Bank A/S Eesti filiaal. Kohtu seisukoht määruskaebuse esitamise osas. TsMS § 661 lõike 4 kohaselt poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on kohtule avaldanud, et soovivad välistada määruskaebuse esitamise õiguse. Arvestades eeltoodut välistab kohus määruskaebuse esitamise õiguse TsMS § 661 lõike 4 alusel.
Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 168 lg 3, kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kohus jätab TsMS §168 lg 3 alusel kompromissis nimetamata menetluskulud poolte endi kanda.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.