Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

EDASIKAEBAMISE KORD

Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. 1(5)

2-11-36730 Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse ( TsMS § 187 lg 6 ja 442 lg 6)

ASJAOLUD

Asjaolud ja hageja nõue OÜ International Veod lepinguline esindaja esitas 04.08.2011 Viru Maakohtule hagiavalduse Olga Dementieva vastu üürilepingu ülesütlemisavalduse tühiseks tunnistamise nõudes. Hagiavaldus võeti Viru Maakohtu menetlusse 02.09.2011. Kostja esitas kirjaliku vastuse, milles ei nõustunud hagi nõudega. Mõlemad pooled avaldasid, et on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid OÜ SVŠ Veod (registrikood 10547320) ja OÜ International Veod (registrikood 11049564) 01.03.2010 üürilepingu, mille kohaselt võttis OÜ International Veod üürile OÜ-le SVŠ Veod kuuluvad äriruumid asukohaga Partisani 3a-17, Narva. Sõlmitud leping oli tähtajaline ning ruumid võeti rendile kuni 01.03.2020.a. Narva kohtutäitur Krista Järvet müüs 20.04.2011.a korteriomandi, asukohaga XXX, Olga Dementievale. Sissenõudja Olga Dementieva avalduse alusel on alustatud täitemenetlus, mille sisuks on kinnisasja, asukohaga XXX, Narva, väljanõudmine. Olga Dementieva esitas 13.06.2011 OÜ-le International Veod ülesütlemise avalduse VÕS § 323 lg 1 alusel, teatades, et OÜ SVŠ Veod ja OÜ International Veod vahel sõlmitud üürilepingu kehtivuse viimaseks päevaks on 17.09.2011 ning palus vabastada üüritud ruumid üürilepingu kehtivuse viimaseks päevaks. Hageja on seisukohal, et kostja poolt esitatud ülesütlemisavaldus ei vasta VÕS § 325 ettenähtud ülesütlemisavalduse kohustuslikule vormile. Samuti leiab hageja, et kostja poolt hagejale esitatud üürilepingu ülesütlemisavaldus on ka vorminõuete järgimata jätmise tõttu tühine TsÜS § 83 lg 1 alusel. Hageja vajab ruume. Hageja leiab, et üürileping on võlaõiguslik leping ning see tehing võib olla sooritatud keelumärgiga koormatud kinnistu suhtes. Hageja nõue on ülesütlemisavaldus.

tunnistada

tühiseks

13.06.2011

kostja

poolt

esitatud

üürilepingu

Hagi tõendamiseks on lisatud kirjalikud tõendid üürilepingu ülesütlemisavaldus (tl 11-12), üürileping ( 13-17), maksekorraldus riigilõivu tasumise osas ( tl 18, 33), kohtutäituri Krista Järveti õiend elatise maksmise kohta ( tl 3), Viru Maakohtu 22.03.2011.a. otsus (tl 4- 11), sünnitõend (tl 12), fotod sõiduautost Audi A6 (tl 14), Kostja vastuväited Kostja oma 22.09.2011 vastuses märgib, et hageja ei ole TMS § 222 lg 5 kohaselt esitanud kohtutäiturile enampakkumise toimumise ajaks (s.o 20.04.2011) arestitud vara suhtes enampakkumist takistava õiguse omaja kokkulepet, kohtulahendit vara aresti alt vabastamiseks või täitemenetluse peatamiseks või lõpetamiseks ning enampakkumisel oleva vara müümisega kaotas kostja õiguse eelnimetatud varale. 2(5)

2-11-36730 Kostja on seisukohal, et kui OÜ SVŠ VEOD seaduslik esindaja ei ole kohtutäiturile vande all esitanud teavet vara kohta (TMS § 61), siis tuleb eeldada, et üürilepingut ei ole olnud ja see on tehtud tagantjärele, eesmärgiga vältida vara väljanõudmist. Samuti viitab kostja korteriomandi, asukohaga Partisani 3a-17, Narva, kinnistusraamatu väljavõttele, mille kohaselt puudus OÜ-l SVŠ VEOD alates 24.11.2009 kuni 27.04.2011 õiguslik alus kinnisasja käsutamiseks. Seega on käsutuskeelu kehtivuse ajal sõlmitud üürileping tühine. Kostjal puudub elukoht. Kinnistusregistriosa detailvaatest nähtub, et Partisani 3A, Narva kasutamise sihtotstarve on elamumaa, seega eluruume saab kasutada ainult eluruumina. Kostja leiab, et isegi kui üürileping ei oleks tehtud käsutuskeelu kehtivuse ajal, oleks äraruumi üürilepingu alusel eluruumi kasutamine äriruumina vastuolus määratud sihtotstarbele ja seega vastuolus seadusega. Kostja leiab, et üürilepingul ei ole õiguslikke tagajärgi ja puudub alus tunnistada seaduse kohaselt tühise eluruumi üürileping kehtivaks. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Vastuse tõendamiseks on lisatud kirjalikud tõendid kinnistusregistriosa väljavõte ( tl 53-54), eluruumi üürileping (tl 105-106), tõendid (tl 107, 123), kaudse valduse üleandmise teade ( tl 108), vastus päringule ( tl 109), kinnisasja arestimise akt ( tl 125-126), vara enampakkumise akt ( tl 130131). Kohtumenetlus Kohus lahendas asja kirjalikus menetluses.

KOHTU PÕHJENDUSED

TsMS § 436 lg 1 kohaselt kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud ja sama paragrahvi lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kohus uurinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses leiab, et hageja nõue enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks tuleb jätta täielikult rahuldamata. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 55 lg 1 kohaselt on kinnistusraamat avalik. AÕS § 55 lg 2 kohaselt ei või keegi end vabandada kinnistusraamatu andmete mitteteadmisega. Korteriomandi, asukohaga XXX, Narva, kinnistusraamatu väljavõttest nähtub, et OÜ-l SVŠ VEOD puudus alates 24.11.2009 kuni 27.04.2011 õiguslik alus kinnisasja käsutamiseks. Kohus, kontrollinud kinnistusraamatu väljavõtet, tuvastas, et 15.04.2009 on kinnistusraamatusse sisse kantud keelumärge kinnisasja käsutamise keelamiseks Mildson Inkasso OÜ kasuks. Keelumärge on 24.11.2009 kustutatud kohtutäituri avalduse alusel. 01.12.2009 on sisse kantud keelumärge kinnisasja käsutamise keelamiseks Eesti Vabariiki (Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse kaudu) kasuks. Keelumärge kustutati 04.05.2011 kohtutäituri avalduse alusel. TMS § 54 lg 1 kohaselt on OÜ SVŠ VEOD alates arestimisest keelatud arestitud vara käsutada. TMS § 148 lg 1 kohaselt loetakse arestimine kehtivaks alates ajast, kui arestimisakt on võlgnikule kätte toimetatud ja ajast, kui kinnistusraamatusse kantakse keelumärge kui see toimub enne akti võlgnikule kätteandmist. TMS § 54 lg 2 sätestab, et käsutuskeeldu rikkuv käsutustehing või muu käsutus on tühine, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. 3(5)

2-11-36730 Vaidlusalune üürileping on OÜ SVŠ Veod ja OÜ International Veod vahel sõlmitud 01.03.2010. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 88, kohtu või muu seadusega selleks õigustatud ametiasutuse või ametiisiku poolt antud käsutuskeeldu rikkuv käsutustehing on tühine. Tühine on ka täitemenetluses, hagi tagamiseks või pankrotihalduri poolt tehtud käsutus, mis rikub eelmises lauses nimetatud käsutuskeeldu. TsÜS § 84 lg 1 kohaselt ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi. Seega on käsutuskeelu kehtivuse ajal sõlmitud üürileping tühine. Kohus tuvastas, et Narva kohtutäitur Krista Järveti poolt on alustatud täitemenetlus nr 167/2009/4344, mille raames 20.04.2011 toimunud enampakkumisel ostis kostja korteriomandi asukohaga Partisani 3a-17, Narva. Kinnistusraamatusse kande tegemisega tekkis kostjal omand kinnisasjale. Samuti on tuvastatud, et täitemenetluse pooled olid võlgnik OÜ SVŠ Veod ja sissenõudja AS SEB Pank. Hageja ei olnud seega menetluse pool. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 222 sätestab kolmanda isiku hagi vara arestist vabastamiseks ja sundtäitmise muul põhjusel lubamatuks tunnistamiseks, mille lõike 1 kohaselt kolmas isik, kellel on sundtäitmise eseme suhtes selle sundtäitmist takistav õigus, eriti omandiõigus või piiratud asjaõigus, võib esitada hagi vara arestist vabastamiseks või sundtäitmise muul põhjusel lubamatuks tunnistamiseks kohtule, kelle tööpiirkonnas sundtäitmine toimub. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole hageja ega OÜ SVŠ Veod andnud kohtutäiturile teada, et võlgnikule OÜ-le SVŠ Veod kuuluv vara oli hageja valduses enne enampakkumist. TMS § 222 lg 5 kohaselt, kui enampakkumise toimumise ajaks ei ole arestitud vara suhtes enampakkumist takistava õiguse omaja esitanud kohtutäiturile kokkulepet või kohtulahendit vara aresti alt vabastamiseks või täitemenetluse peatamiseks või lõpetamiseks ning vara enampakkumisel müüakse, kaotab kolmas isik õiguse varale ja tal on õigus üksnes enampakkumise tulemile. Seega on hageja kaotanud enampakkumise järgselt õiguse korteriomandile, asukohaga XXX, Narva. TMS § 2 lg 1 p 15 alusel alustas kohtutäitur Andrei Krek täitemenetlust täiteasjas 066/2011/1127, mille poolteks on OÜ SVŠ Veod ning kostja. Kohus tuvastas, et 13.06.2011 esitas kostja hagejale üürilepingu ülesütlemisavalduse. TMS § 161 kohaselt ostja võib üüri- või rendilepingu üles öelda võlaõigusseaduse §-s 323 ettenähtud tingimustel ja tähtaja jooksul. Ostja ei või üüri- või rendilepingut üles öelda, kui kinnistusraamatusse on kantud märge võlaõigusseaduse § 324 kohaselt ja märget ei saa kinnistusraamatust järjekoha tõttu kustutada. Kohus on seisukohal, et kuna hageja poolt esitatud äripinna üürileping on sõlmitud käsutuskeelu kehtivuse ajal, s.o 01.03.2011, on leping tühine. Hagejal oli õigus tutvuda kinnistusraamatu andmetega ning selgitada välja kinnistu käsutusõiguse kitsendused. Hageja ei ole õigeaegselt esitanud hagi TsMS § 222 järgi, mistõttu on ta kaotanud õiguse varale. Lisaks eeltoodule on kohus seisukohal, et 13.06.2011 üürilepingu ülesütlemise teade vastab VÕS § 325 sätestatud vorminõuetele ning hageja vastuväited selles osas rahuldamisele ei kuulu. Lähtudes eeltoodust jätab kohus OÜ International Veod hagiavalduse Olga Dementieva vastu rahuldamata. 4(5)

2-11-36730 Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi rahuldamata jätmise korral tuleb asjas esinenud kostjate menetluskulud jätta hageja kanda. Hageja menetluskulud jäävad tema enda kanda. Kohus selgitab, et menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumist (TsMS § 174 lg 1). Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega (TsMS § 174 lg 3). Kohtuotsuse kuulutamine TsMS § 452 lg 1 kohaselt tehakse kohtuotsus avalikult teatavaks kuulutamisega või kohtukantselei kaudu. TsMS § 453 lg 1 ja 2 kohaselt kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemine ei välista ega piira kohtu kohustust toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte, kui seda ei anta talle kätte TsMS § 453 lõikes 1 nimetatud viisil. Eeltoodud põhjendustel tehakse kohtuotsus avalikult teatavaks Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis 15. märtsil 2012.a. ja toimetatakse menetlusosalistele kätte. Kohus juhindus TsMS § 173, 174, 436, 442, 452,453, 630-632 nõudeist. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro kohtunik

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.