Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-12-3576

AJUTISE HALDURI ARUANDE ANDMED

OR selgituste kohaselt töötas ta alates 22.04.2003 AS ABB, saades töötasu suurusjärgus 15 000 kuni 20 000 krooni (958-1 278 eurot) kuus. Nimetatud perioodil võttis võlgnik isiklikeks vajadusteks perioodiliselt laenu: lasi teha silmaoperatsiooni, pöördus stomatoloogi juurde, ostis olmetehnikat, teostas korteriremonti. Alates 16.09.2009 koondati võlgnik AS ABB, peale mida jäi ta töötuks. Ajavahemikul 17.09.2009 kuni 07.06.2010 oli võlgnik töötuna arvel ja otsis tööd, tekkisid raskused laenude tagasimaksmisel ja kommunaalteenuste eest tasumisel. Alates 08.06.2010 võeti võlgnik uuesti tööle elektrimähiste mähkijana AS ABB, kuid oluliselt väiksema palga eest. Käesoleval ajal laenumaksed ületavad töötasu ja perel ei jätku raha igapäevasteks kuludeks ning toidu ja kommunaalteenuste eest tasumiseks. Võlgniku kohustused Ajutine haldur märgib, et tema käsutuses olevate andmete kohaselt on võlgnikul võlausaldajatele järgmised kohustused: - AS SEB Pank 60 829,14 (võlgniku andmetel 61 366) eurot; - Swedbank AS – 11 179,69 (võlgniku andmetel 10 369) eurot; - AS BigBank 13 541, 19 (võlgniku andmetel 13 373) eurot; - korteriomandiga, asukohaga XXX, Tallinn, seotud kommunaalmaksete võlgnevus. Teadaolevaid kohustusi, mida haldur on tuvastanud, on kokku vähemalt 85 550 eurot.

2-12-3576 Võlgniku varad Ajutine haldur märgib, et võlgniku varaks on abikaasaga ühisomandis olev registriossa nr XXX kantud korteriomand, asukohaga XXX, Tallinn. Abieluvaralepingut ei ole sõlmitud ning abielu kestel omandatud varana on korteriomand abikaasade ühisvara. Aruande kohaselt on ka registriossa nr XXX, asukohaga XXX, Türi kantud korteriomand, mis on koormatud isikliku kasutusõigusega võlgniku abikaasa vanaema AA(isikukood XXX) kasuks, võlgniku ja võlgniku abikaasa IR ühisomandis. 05.03.2012 kohtuistungil selgitas võlgnik, et nimetatud korteriomand on abikaasale kingitud, mille peale kohus kohustas ajutist haldurit välja selgitama Türi korteriomandi omandiõiguse. Vastavalt Martin Krupp’i 09.03.2012 täiendavale selgitusele on korteriomand IR poolt omandatud notariaalse kinkelepingu alusel ning kuulub võlgniku abikaasa lahusvara hulka, seega kuulub registriossa nr XXX kantud korteriomand OR abikaasa IR ainuomandisse ja seda ei ole võimalik pankrotivara hulka arvestada. Ajutise halduri hinnangul võib OR vara väärtuseks olla mitte rohkem kui 25 000 eurot. Ajutise halduri arvamus võlgniku varalise seisundi, maksejõuetuse olemasolu, iseloomu ja põhjuste kohta Ajutine pankrotihaldur märgib, et võlgnikul on küll sõlmitud tööleping AS-iga ABB, töötasuga ca 600-700 eurot kuus sõltuvalt töö kogusest, kuid sissetulek ei ole ajutise halduri arvates piisav, et olemasolevaid kohustusi nõuetekohaselt täita. Ajutine haldur on seisukohal, et Võlgnik on maksejõuetu ja maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Ajutine pankrotihaldur on arvamusel, et võlgniku maksejõuetuse peamiseks põhjuseks on hooletu finantskäitumine (muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses), kuivõrd võlgnik on võtnud erinevaid laene, piisavalt arvestamata sissetuleku vähenemise ja töökoha kaotamise võimalusega. Ajutine haldur märgib, et tal puuduvad andmed vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimaluste kohta. Martin Krupp palub pankrotivarast välja mõista ajutise halduri tasu 1 120 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks, näidates järgmiste tööülesannete tegemise – võlgniku poolt esitatud dokumentidega tutvumine, järelepärimiste esitamine, muu teabe hankimine, andmete läbitöötamine ja analüüs, suhtlus võlgnikuga, ajutise halduri aruande koostamine, osavõtt kohtuistungist, kokku 14 töötundi, tunnitasuga 80 eurot. Martin Krupp palub ajutise halduri kulude hüvitisena välja mõista 38,11 eurot, s.h bürookulud, telefon, paljundus, postikulud, tasulised registrid. Ajutise halduri tasu ja kulude suurusele, samuti nende väljamõistmisele pankrotivara arvelt, ei ole võlgnik kohtuistungil vastu vaielnud. Kohtumääruse põhjendused

2-12-3576 Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 1 lg 2 ja lg 3 kohaselt on võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 5 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. PankrS § 31 lg 6 sätestab, et pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. PankrS § 23 lg 1 ja lg 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. PankrS § 40 lg 1 p 1 sätestab, et kinnisasjade juurde, mille omanikuna on võlgnik kantud kinnistusraamatusse tehakse pankroti väljakuulutamise kohta märkus kinnistusraamatusse. PankrS § 40 lg 2 kohaselt tehakse märge pankrotimääruse alusel. Määruse edastab registripidajale kohus. Kohus leiab, et kohtuistungil kogutud ja avaldatud tõenditega – pankrotiavaldus lisadega, ajutise pankrotihalduri aruanne, selle lisad ja täiendus – on kindlaks tehtud, et OR majandusraskused ei ole ajutise iseloomuga ja võlgniku püsiv maksejõuetus on välja kujunenud. Võlgnikul on vara mitte rohkem kui 25 000 euro väärtuses, teadaolevaid kohustusi on vähemalt summas 85 550 eurot. Ajutise pankrotihalduri arvates on võlgniku seisund iseloomulik püsivale maksejõuetusele. Kohtuistungil võlgnik ei vaielnud ajutise halduri aruandele vastu. Kohus leiab, et esitatud asjaoludel tuleb võlgniku pankrot välja kuulutada. Martin Krupp on andnud nõusoleku enda nimetamiseks OR pankrotihalduriks. Martin Krupp tuleb nimetada võlgniku pankrotihalduriks. Arvestades ajutise halduri aruandes toodut, kohustab kohus pankrotihaldurit edaspidise pankrotimenetluse käigus hiljemalt kohtule järgmise aruande esitamise ajaks selgitama välja maksejõuetuse tekkimise aeg ja põhjused, tagasivõitmise võimalused ning kas võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnusega tegu. Pankrotihalduril tuleb vastavalt tulemustele tegutseda ja piisava aluse väljaselgitamisel esitada kuriteoteade ning kahjude hüvitamise nõue. Ajutise halduri tasu ja kulud kuuluvad väljamõistmisele taotletavas suuruses, kuna need vastavad nii ajutise halduri poolt tehtud töö mahule, keerukusele, kui ka halduri kvalifikatsioonile. Võlausaldajate esimene üldkoosolek viia läbi Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajas, Tartu mnt 85, Tallinnas, 02. aprillil 2012.a, algusega kell 16.30, saal nr 2. Kuna Harju Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr XXX ei ole OR omanikuna sisse kantud, siis vaatamata sellele, et ajutise halduri aruande kohaselt kinnisasi

2-12-3576 kuulub OR ja IR (isikukood XXX) ühisvara hulka, ei ole võimalik märkust OR pankroti väljakuulutamise kohta registriossa nr XXX sisse kanda. Kohus selgitab pankrotihaldurile ja OR’le, et kui pankrotimenetluse käigus kantakse võlgnik kinnisasja ühisomanikuna kinnistusregistrisse, tuleb taotleda kohtult PankrS § 40 lg 1 p 1 sätestatud märkuse kohta määruse tegemist.

Fred Fisker kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.