Võlgnik: O. R. (pankrotis, isikukood xxx, xxx tel xxx, e-post: xxx)
2-12-3576
07.11.2019 Ärakuulamise toimumise aeg
RESOLUTSIOON
1.Lõpetada O. R. (pankrotis, isikukood xxx) kohustustest vabastamise menetlus ja keelduda vabastamast O. R. (pankrotis) tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.
2.Vabastada O. R. (pankrotis) usaldusisiku kohustustest.
3.Avaldada teade kohustustest vabastamata jätmise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud võlgniku kanda. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul arvates kohtumääruse kättetoimetamisest Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu.
Asjaolud
1(2)
1.Harju Maakohtu 27.09.2013 määrusega kinnitas kohus võlausaldajate tunnustatud nõuded, mille eest on jäänud raha saamata ning lõpetas O. R. (pankrotis) pankrotimenetluse ja vabastas pankrotihalduri Martin Kruppi pankrotihalduri kohustustest. Sama määrusega algatas kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse ja nimetas O. R. kohustustest vabastamise menetluses usaldusisikuks A. M.`i.
2.27.09.2013 määruse kohaselt oli võlgniku võlausaldajatel tunnustatud nõuetest raha saamata järgevalt: AS SEB Pank summas 15 719,38 eurot; Danske Bank A/S Eesti filiaal summas 628,05 eurot; Swedbank AS summas 11 328,24 eurot; OÜ KODULIISING summas 174,26 eurot; BIGBANK AS summas 14 207,26 eurot. Kokku on võlausaldajatel jäänud raha saamata 42 057,19 eurot.
3.16.09.2019 esitas võlgnik usaldusisiku aruande.
4.07.11.2019 kuulas kohus võlgniku ära, otsustamaks, kas võlgniku kohustustest vabastamise menetluse jätkamine on põhjendatud. Võlgnik andis kohtule PankrS § 175 lg 4 alusel võlgniku vande. Kohtu põhjendused
5.Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ja kuulanud võlgniku ära ning hinnanud asjas esitatud tõendeid kogumis, leiab, et O. R. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetlus tuleb lõpetada.
6.Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. PankrS § 175 lg 51 kohaselt kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest. Käesolevas asjas võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest täitub seitse aastat 27.09.2020, mistõttu otsustab kohus võlgniku O. R. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise vastavalt PankrS § 175 lg-le 1.
7.Kohus ei pea käesoleval juhul täiendava tähtaja määramist siiski põhjendatuks võttes arvesse nii võlgniku käitumist, senist passiivsust tulusama tegevuse leidmisel, teadaoleva sissetuleku ja võlausaldajatele tehtud väljamaksete suurust ning asjaolu, et PankrS § 175 lg 51 sätestatud maksimumtähtaeg saabub juba 27.09.2020.
8.Tulenevalt PankrS § 175 lg-st 3 kuulab kohus enne kohustustest vabastamise otsustamist ära usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. Võlgnik peab vande alla andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast (PankrS § 175 lg 4).
9.07.11.2019 toimunud kohtuistungil võlgniku antud ütluste kohaselt võlgniku usaldusisik A. M. lahkus Eestist. Sellega on võlgnik rikkunud PankrS § 173 lg-s 2 sätestatud teavitamise kohustust, mille kohaselt võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja 2(2)
usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest. Arvestades, et võlgnik on ise esitanud 16.09.2019 aruande ja teab, kui palju võlgnevusi on tagasi makstud, siis kohus leiab, et rikkumine ei ole suur ning ei mõjutada asja lahendamise tulemust.
10.27.09.2013 määruse kohaselt on võlausaldajatel jäänud raha saamata 42 057,19 eurot. 16.09.2019 esitas võlgnik usaldusisiku aruande, milles võlgnik on välja toonud pangamaksete tegemist järgnevalt: AS SEB Pank 12,44 eurot; Danske Bank 0,50 eurot; Swedbank AS 8,9 eurot; OÜ Koduliising 0,14 eurot ja Bigbank AS 11,15 eurot. Võlgnik töötab X OÜ-s ja tema sissetulek oli perioodil 01.09.2018 kuni 01.09.2019 summas 6263,99 eurot, mis teeb kuupalgaks miinimumtasu 521,99 eurot (alates 01. jaanuarist 2019 on Vabariigi Valitsuse töötasu alammäär 540 eurot kuus). Võlgnik on kohtule esitanud pangakonto väljavõtte, mis kinnitab, et võlgnik sai töötasu alammääras (tlk 116).
11.Riigikohtu tsiviilkolleegium on 04.05.2016 otsuse nr 3-2-1-19-16 p-s 12 märkinud, et kohtul on PankrS § 175 lg 11 alusel kaalutlusõigus, et otsustada, kas võlgnik kohustustest vabastada või mitte. Kohus hindab, kas võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. Lisaks sellele on kohtul selle sätte järgi võimalus kaalutlusõiguse teostamiseks kontrollida, kas esinevad PankrS § 175 lg-tes 2 ja 4 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise absoluutsed alused.
12.Nimetatud lahendi punktis 13 asus Riigikohtu tsiviilkolleegium seisukohale, et kohtud on õigesti leidnud, et praegusel juhul puudub alus võlgniku kohustustest vabastamiseks, kuna võlgnik ei ole võlausaldaja nõudeid arvestatavas ulatuses täitnud. Kolleegium nõustub kohtute hinnanguga, et kolme aasta jooksul võlausaldaja 343 620 euro 60 sendi suuruse nõude rahuldamist 1026 euro 83 sendi jagu ehk üksnes 0,3% ulatuses ei saa pidada PankrS § 175 lg 11 tähenduses nõude täitmiseks arvestatavas ulatuses. Vastupidi – võlgniku kolme aasta jooksul tasutud summa on märkimisväärselt marginaalne. Kuna nõude täitmine arvestatavas ulatuses kui PankrS § 175 lg 11 rakendamise obligatoorne eeldus praegusel juhul puudub, ei ole võlgniku kohustustest vabastamise taotluse lahendamise seisukohast tähtsust sellel, kas võlgnik on täitnud oma kohustusi menetluse jooksul nõuetekohaselt.
13.Viidatud Riigikohtu seisukohast tuleneb selgelt, et võlgniku nn ennetähtaegseks kohustustest vabastamiseks peab olema täidetud eeldus, et võlgnik on rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses ja kui nimetatud eeldus on täitmata, ei ole ennetähtaegne kohustustest vabastamine võimalik.
14.Senises kohtupraktikas on peetud nõude arvestatavaks rahuldamise ulatuseks PankrS § 175 lg 11 mõttes näiteks 60% nõuetest (vt nt Tartu Ringkonnkohtu 01.07.2015 määrus tsiviilasjas nr 2-10-15313). Harju Maakohtu 27.09.2013 kohtumääruse kohaselt on võlgnikul täitmata kohustusi võlausaldajate ees kohustustest vabastamise menetluse algatamisel 42 057,19 eurot. Võlgniku poolt 16.09.2019 esitatud aruande kohaselt on võlgnik teinud järgmiseid makseid: AS SEB Pank 12,44 eurot; Danske Bank 0,50 eurot; Swedbank AS 8,9 eurot; OÜ Koduliising 0,14 eurot ja Bigbank AS 11,15 eurot. Kokku on võlgnik tasunud 33,13 eurot, mis jääb alla 0,3 % ning ei saa pidada PankrS § 175 lg 11 tähenduses nõude täitmiseks arvestatavas ulatuses.
15.28.05.2018 kohtumääruse ja 2019.a aruande kohaselt on kohustustest vabastamise menetluse vältel võlgnik teinud Bigbank AS-le ülekandeid kogusummas 1761,22 eurot.
3(2)
See tähendab, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse vältel tasunud 12,39 % Bigbank AS-i nõudest (14 207, 26 eurot). AS SEB Pangale on võlgnik teinud ülekandeid kogusummas 937,74 eurot. See tähendab, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse vältel tasunud 5,96 % AS SEB Panga nõudest (15 719,38 eurot). Võlausaldajale Danske Bank A/S-le on võlgnik teinud ülekande 0,50 eurot (nõue 628,05 eurot). Võlgniku arvelduskonto nr 335456390000 väljavõttelt (II, tlk 12) nähtub, et 02.11.2015 tegi võlgnik makse 13,59 eurot, saajaks „danske bank“, kuid ülekande on võlgnik teinud iseenda a/ale, mistõttu pank väljamakset ei saanud. Võlausaldajale Swedbank AS-le on võlgnik tasunud kogusummas 1404,59 eurot. See tähendab, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse vältel tasunud 12,39 % Swedbank AS-le nõudest (11 328,24 eurot). AS Koduliisingule on võlausaldaja tasunud 6,4 eurot (nõue 174, 26 euro).
16.Praegusel juhul on võlgniku nõude rahuldamise ulatus sellest märkimisväärselt väiksem, mida ei saa võlausaldaja hinnangul ega ka eelviidatud Riigikohtu ja Ringkonnakohtu praktika kohaselt mingil juhul pidada arvestatavaks ulatuseks PankrS § 175 lg 11 tähenduses. Arvestades võlgnevuste tasumist kuue aasta jooksul, siis võlgniku poolt kohustuste täitmine jääb alla 60 %, mida ei saa lugeda nõude arvestatavaks rahuldamise ulatuseks PankrS § 175 lg 11 mõttes.
17.07.11.2019 toimunud ärakuulamisel tõi võlgnik esile, et võlgnikul on jäänud võlgnevusi tasuda ca 20 000 euro ulatuses, kuid võlgade tasumiseks ei ole tal sellist raha kusagilt võtta, et tasuda kohustused enne 7. aasta tähtaja saabumist. Võlgnik on kohtule selgitanud, et seoses oma terviseseisundiga ei ole tal võimalik tasuvamat tööd leida või teha, võlgnik põeb radikuliiti. Kohus ei saa võlgniku väitega arvestada, sest võlgnik tõendeid tervisliku seisundi kohta, millest nähtuks mõistlikult tulutoova tegevusega tegelemise takistus, kohtule esitanud ei ole. Seega ei esine kohtu hinnangul võlgniku poolt nimetatud eriline asjaolu, mis takistab objektiivselt tasuvama töö leidmist ja tegemist. PankrS § 173 lg 1 mõtte kohaselt peab võlgnik ise olema aktiivne ning otsima tööd, mille eest saadav sissetulek võimaldaks lisaks enda igapäevavajaduste katmise ka tasuda võlausaldajate nõudeid. Võlgnik ei ole esitanud ühtegi tõendit ka selle kohta, mida ta on teinud tasuvama töökoha otsimiseks. Samas võib võlgniku kohustuste rikkumiseks pidada seda, kui võlgnik oma sissetulekuid põhjendamatult vähendab või neid varjab. Olenevalt asjaoludest võib mõistlikult tulutoova tegevusega tegelemise kohustus siiski tähendada ka seda, et võlgnik peab leidma uue töökoha. Kohus leiab, et võlgnik ei ole teinud endast kõik oleneva mõistlikult tasustava ametikoha leidmiseks ning on rikkunud sellekohast pankrotiseadusest tulenevat kohustust.
18.PankrS 175 lg 2 p 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Riigikohus on otsuses nr 3-2-1-19-16 selgitanud, et füüsilisest isikust võlgniku saab kohustustest vabastamise menetluse võimalusest ilma jätta, kui tema käitumises on PankrS § 175 lg 2 p-des 1 või 2 või lg-s 4 silmas peetud raskelt süülise käitumise tunnuseid. Seega on Riigikohus täpsustanud, et pelgalt hooletust käitumisest ei piisa ja võlgniku kohustuste rikkumine peab olema toimunud vähemalt raskelt hooletult. Kohtu hinnangul on võlgnik oma eelpool viidatud kohustuste rikkumisel käitunud süüliselt, jättes täitmata kohustuse tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ning kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsida. Võlgnik ei ole usutavalt põhistanud oma kohustuste rikkumise vabandatavust tervislikel põhjustel ning asjas tõendamist leidnud asjaoludest nähtuvalt on võlgnik oma pankrotiseadusest tulenevate kohustuste täitmisel tegutsenud vähemalt raske hooletusega.
4(2)
19.Kuivõrd võlgnik ei ole andnud endast parimat võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja PankrS § 175 lg 51 sätestatud maksimumtähtaeg saabub juba 27.09.2020 ning võlgnikul puuduvad kohustuste edasiseks täitmiseks rahalised vahendid, siis tuleb O. R. kohustustest vabastamise menetlus lõpetada. Kohus keeldub võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisest.
20.Vastavalt PankrS § 175 lg 2 p-le 2 tuleb keelduda füüsilisest isikust võlgnikku O. R. tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast, kuna võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
21.Kohus jätab TsMS § 172 lg 7 teise lause alusel kohustustest vabastamise menetluse kulud võlgniku kanda. PankrS § 175 lg 7 järgi avaldab kohus teate O. R. (pankrotis) kohustustest vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
/allkirjastatud digitaalselt/ Fred Fisker Kohtunik
5(2)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.