võlausaldajad: I AS SEB Pank (rk 10004252; asukoht Tornimäe 2, 15010 Tallinn; e-post [email protected]) II Swedbank AS (rk 10060701; asukoht Liivalaia 8, 15040 Tallinn; e-post [email protected]) III AS SEB Liising (rk 10281767; asukoht Tornimäe 2, 15010 Tallinn; e-post [email protected]) IV P. U. (ik XXX; e-post XXX) Kohtuistungi toimumise aeg
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Vabastada Ain Uiga (isikukood XXX) pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotivõlausaldajate nõuded Ain Uiga vastu lõpevad, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. Võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu. Kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda.
Lõpetada Ain Uiga kohustustest vabastamise menetlus.
3.Määrus saata menetlusosalistele. Avaldada teade Ain Uiga kohustustest vabastamise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
4.Määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest.
Tsiviilasi 2-12-11325
MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Maakohtu 08.05.2012 määrusega kuulutati välja Ain Uiga pankrot ning pankrotihalduriks nimetati Urmas Tross. 10.06.2014 määrusega lõpetati Ain Uiga pankrotimenetlus lõpparuande kinnitamisega ning algatati Ain Uiga suhtes kohustustest vabastamise menetlus. Kohus kohustas Ain Uigat ennast täitma usaldusisiku ülesandeid. Kohtumääruse kohaselt pidi usaldusisik esitama kohtule aruandeid iga aasta 20. detsembril ning 20. juunil ja tegema kord aastas, iga aasta 1. mail, pankrotimenetluses tunnustatud nõuete katteks võlausaldajatele väljamakseid. Kohtumäärus jõustus 27.06.2014. Pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete summa oli 28 400,96 eurot. Nõuded tulenevad AS-ga SEB Pank sõlmitud laenulepingutest nr XXX (krediitkaardileping) ning nr XXX (eluaseme laenuleping) kokku summas 10 864,30 eurot; AS-ga Swedbank sõlmitud laenulepingust summas 1393,74 eurot; Feldiga OÜ ja AS SEB Liising vahel sõlmitud liisingulepingu XXX täitmise tagamiseks sõlmitud käenduslepingust summas 4794,97 eurot. P. U. nõue tuleneb XXX kohustusest summas 11 347,95 eurot.
2.Usaldusisik on esitanud kohtule aruandeid järgnevalt: 19.12.2014, 20.05.2015, 19.12.2015, 20.05.2016, 20.12.2016, 20.05.2017, 19.12.2017, 18.05.2018, 20.12.2018, 20.05.2019. Aruannete kohaselt on olnud perioode, mil võlgnik on olnud töötu ning perioode, mil võlgnik on töötanud. Menetluse kestel on võlgnik töötanud: L. OÜ (detsember 2015 kuni oktoober 2016), OÜ L. C. (november 2016 kuni aprill 2017) ning G. S. OÜ (mai 2018 kuni oktoober 2018). Töölepingud on lõpetatud tähtaja möödumise tõttu või võlgniku tervislikust seisundist tulenevalt. Võlgnik oli 20.01.2017 kuni 19.01.2019 XXX. Käesoleval ajal on võlgnik XXX, kestusega 20.01.2019 – 19.01.2023. Võlgniku sissetulekud ei ole ületanud arestitavat miinimummäära. Võlgniku sissetulekuks on menetluse kestel olnud XXX ja XXX. Lisaks on võlgnik töötuse perioodil saanud Töötukassalt stipendiume ja töötuskindlustushüvitist.
3.15.01.2020 esitas võlausaldaja Swedbank AS kohtule taotluse Ain Uiga kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ning võlgniku kohustustest vabastamata jätmiseks. Taotluse kohaselt ei ole võlgnik teinud menetluse kestel võlausaldajale ühtegi väljamakset. Võlausaldaja on seisukohal, et võlgnik on rikkunud PankrS § 173 lg-st 1 tulenevat kohustust tegeleda tulutoova tegevusega. Võlgnik on terve menetluse kestel aegajalt töötanud osalise tööajaga ning töötasuga XXX eurot kuus, mis on ca kolmandik Eesti Vabariigis kehtivast töötasu miinimummäärast. Harju Maakohus on tsiviilasjas 2-13-41547 märkinud, et aastaid samal töökohal madala palga eest töötamist ei saa pidada tulutoova tegevusega tegelemiseks. Võlausaldaja on seisukohal, et tulutoova tegevusega tegelemiseks ei saa pidada ka mitme töökoha omamist, siiski madalat töötasu teenides. Võlgnik on aruannetes kajastanud töökohtadele kandideerimisi, mis on olnud ebaedukad. Siiski nähtub, et võlgnik on kandideerinud vaid sellistele töökohtadele, mis vastavad tema erialale. Vaid ühel korral on võlgnik kandideerinud klienditeenindaja ametikohale. Sellisest käitumisest nähtub, et võlgnik soovib töötada vaid oma erialasel positsioonil, mis võlgniku sõnul on tippjuht, ekspert või konsultant. Tallinna Ringkonnakohus on tsiviilasjas 2-1451423 sedastanud, et olukorras, kus võlgnikul on teiste isikute ees kohustused, ei saa võlgnik vabalt valida, millisel töökohal tulu teenida. Seega on võlausaldaja seisukohal, et võlgnik on soovinud leida tööd vaid enda valitud erialal, mis ei ole kohustustest vabastamise menetluses lubatav, kuivõrd võlgnikul lasub kohustus tasuda võlausaldajate nõudeid. Ka kohtupraktikas on sedastatud, et kui võlgnik erialast tööd ei leia, peab ta vastu võtma mis tahes töö. Praegusel juhul ei ole võlgnik isegi tegelenud muus valdkonnas töö otsimisega, mis on selgelt kahjustanud võlausaldajate huve.
2/5
Tsiviilasi 2-12-11325
Võlgnik on põhjendanud tulu teenimise kohustuse rikkumist XXX. Menetluse kestel ei ole võlgnik esitanud tõendeid XXX määramise kohta. Võlausaldajale teadaolevalt ei ole võlgnik esitanud tõendeid tuvastamaks, milline on tema XXX, kas võlgnik on XXX. Harju Maakohtu tsiviilasjas nr 2-12-3576 on kohus nentinud, et kui võlgnik ei ole esitanud tõendeid töövõime piiramisel, ei ole see asjaolu, mis takistaks võlgnikul objektiivselt töö otsimist. Kohus on märkinud, et mõistlikult tulutoova tegevusega tegelemise kohustus võib tähendada ka seda, et võlgnik peab leidma uue töökoha. Võlausaldaja arvates ei ole võlgniku põhjendused tulutoova tegevusega mittetegelemisel piisavad. Võlausaldaja peab oluliseks märkida ka seda, et võlgniku aruanded on väga üldised ning ei tõenda miskit konkreetset. Töölepingud on võlgniku sõnul lõpetatud tervislikel põhjustel, ka seda ei ole võlgnik millegagi tõendanud. Võlgnik ei ole esitanud töölepinguid ega tõendeid töösuhete lõpetamise kohta.
4.17.02.2020 esitas võlgnik kohtule taotluse, milles palus otsustada tema kohustustest vabastamise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse. Taotluse kohaselt on võlgnik täitnud menetluse kestel oma kohustusi nõuetekohaselt, võlgnik on XXX (menetluse alguses XXX). Võlgnik on töötanud piirides, mida lubab tema tervislik olukord. Töötamised ning töö otsimised on välja toodud kohtule esitatud aruannetes. Võlgnik on esitanud kõik vajalikud andmed oma sissetulekute ning vara kohta. Võlgnikul oli soov koguda võlausaldajatele väljamakseteks raha, kuid suurenenud tervisekulude tõttu ei olnud see võimalik. Võlgnik ei ole menetluse jooksul midagi pärinud. Võlgnik on teinud võlausaldajatele Swedbank AS-le (summas 5,25 eurot) ning P. U. le väljamakse.
KOHTU SEISUKOHT
Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine
5.PankrS § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse.
6.PankrS § 2 teise lause kohaselt antakse füüsilisest isikust võlgnikule pankrotimenetluse kaudu võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest on möödunud viis aastat. Kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
7.Võlgnikku ei ole süüdi tunnistatud pankrotikuriteos. Seega puudub PankrS § 175 lg 2 p 1 nimetatud alus kohustustest vabastamisest keeldumiseks.
8.PankrS § 173 lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Menetluse kestel on võlgnik töötanud kolmes kohas: L. OÜ (detsember 2015 kuni oktoober 2016), OÜ L. C. (november 2016 kuni aprill 2017) ning G. S. OÜ (mai 2018 kuni oktoober 2018). Võlgnik on töötanud ainult osalise tööajaga. Töölepingud on lõpetatud tähtaja möödumisel või seoses võlgniku tervisliku seisundiga. Ülejäänud aja kohustustest vabastamise menetluses ei ole võlgnik olnud tööga hõivatud. Võlgnik on igas aruandes välja toonud oma tööotsingud perioodil, mil võlgnik oli tervislikust seisundist tulenevalt võimeline tööd tegema. Võlgnik oli alates 20.01.2017 XXX ja alates 20.01.2019 XXX. Võlausaldaja toob oma taotluses välja, et aruannetest nähtub, et võlgnik on kandideerinud vaid sellistele töökohtadele, mis vastavad tema erialale. Võlausaldaja on seisukohal, et võlgnik on rikkunud ka PankrS § 173 lg-st 1 tulenevat kohustust tegeleda tulutoova tegevusega, kuna võlgnik on terve menetluse kestel aegajalt töötanud osalise tööajaga ning 3/5
Tsiviilasi 2-12-11325
töötasuga vahemikus XXX eurot kuus, mis on ca kolmandik Eesti Vabariigis kehtivast töötasu miinimummäärast. Riigikohus on muuhulgas leidnud, et üldjuhul on pankrotivõlgnik kohustustest vabastamise menetluse ajal kohustatud töötama täistööajaga, kuid tulutoova tegevuse mõistlikkuse hindamisel tuleb arvestada konkreetse juhtumi asjaoludega. Nii võib täistööajaga töötamise kohustuse välistada nt perekondlike kohustuste täitmine või seadusest tulenevad piirangud, mis takistavad võlgnikul töötada täistööajaga. Kui võlgnikul on mõistlik töö olemas, ei pruugi paremini tasustatava töökoha otsimine võlgniku elukorraldust, võimeid jms asjaolusid arvestades siiski olla mõistlik ja võlgnikule jõukohane (vt RKTKm 2-11-24696, p-d 18 ja 19). Arvestades võlgniku osalist ja puuduvat töövõimet ning asjaolu, et ta on teinud jõukohast tööd ajal, mil ta oli selleks võimeline, leiab kohus, et võlgnik on täitnud PankrS § 173 lõikes 1 nimetatud kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevuse või selle otsimisega. Võlgnik on andnud endast parima ning teinud tööd, mida tema tervislik seisund on võimaldanud teha.
9.PankrS § 173 lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Kohtu hinnangul on võlgnik teavitanud oma tegevusest ja sissetulekutest piisaval määral ja puuduvad andmed, et ta varjanuks oma vara. Avalikest vararegistritest ei nähtu ka, et võlgnik oleks menetluse kestel omandanud registrisse kantavat vara.
10.PankrS § 173 lg 3 sätestab võlgniku loovutuskohustuse. Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel teeninud tulu ja sissetulekut ulatuses, millele ei ole täitemenetluse seadustiku järgi saanud pöörata sissenõuet ega pankrotiseaduse järgi üle anda usaldusisikule võlausaldajatele väljamaksete tegemiseks. Võlgnikul oli menetluse esimeses pooles XXX ja tema mittearestitavat summat oleks TMS § 132 lg 2 järgi saanud veelgi suurendada. Võlgnik ei ole teinud menetluse jooksul võlausaldajatele vabatahtlikke eraldisi. Võlgnik on selgitanud, et tema toimetulek on laekuvate sissetulekutega vaevaline ja raha võlausaldajatele ei ole jäänud. Nimetatud asjaolu nähtub võlgniku esitatud aruannetele lisatud konto väljavõtetest. Olukorras, kus võlgnikul on jagunud vahendeid üksnes oma esmavajaduste rahuldamiseks ja tervislikust seisundist tingitud lisakulude katmiseks, ei saa käsitada võlausaldajatele eraldiste tegemata jätmist võlgniku kohustuste süülise rikkumisena. Täitemenetluse registrist ei nähtu, et võlgniku suhtes viidaks läbi uusi täitemenetlusi ning kohtule ei ole teada, et võlgnik oleks võtnud uusi üle jõu käivaid kohustusi.
11.Võlgnik on täitnud PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi. Kohus ei ole tuvastanud PankrS § 175 lõikes 2 sätestatud aluseid võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumiseks. Neil asjaoludel kohus leiab, et Ain Uiga tuleb pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada.
12.PankrS § 176 sätestab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise tagajärjed: 1) kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud; 2) võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused; 3) võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku 4/5
Tsiviilasi 2-12-11325
vastu; 4) kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine
13.PankrS § 175 lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud Ain Uiga pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada, lõpetab kohus ka Ain Uiga pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse.
14.PankrS § 172 lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Ain Uiga usaldusisiku ülesannetes on kohtule esitanud 17.02.2020 aruande ja kohus loeb PankrS § 172 lõikes 4 toodud kohustuse täidetuks. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik
5/5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.