Hageja: AS S (registrikood XXX, asukoht XXX) Hageja lepinguline esindaja Marie Tsine (Julianuse Õigusbüroo OÜ, A.Weizenbergi 20, 10150 Tallinn, e-post: [email protected]); Kostja: JT(isikukood XXX, elukoht XXX).
Hagihind
101,23 eurot
Menetluse liik
Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista JT’ilt AS S kasuks kokku 202,40 eurot, millest põhivõlgnevus 101,23 eurot ja viivis 101,17 eurot.
3.Välja mõista JT’ilt AS S kasuks viivis põhinõudelt, s.o 101,23 eurolt VÕS § 113 sätestatud määras alates 25.08.2010.a. kuni põhinõude kohase täitmiseni, kuid mitte üle põhivõlgnevuse. Menetluskulude jaotus
1.Menetluskulud jätta JT kanda.
2.Välja mõista JT’ilt AS S kasuks menetluskuluna kokku 250,53 eurot.
3.Välja mõista JT’ilt AS S kasuks viivis menetluskulult, s.o 250,53 eurolt VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulu kohase täitmiseni. Edasikaebamise kord Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks.
lg-ga
ei
anna
kohus
Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hageja nõue ja selle põhjendused
1.Hageja esitas 07.12.2009.a. Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse JT vastu kokku 3 916,96 krooni nõudes. 11.08.2010.a. lõpetas Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja maksekäsu kiirmenetluse ja andis nimetatu üle Harju Maakohtule. AS S esitas 25.08.2010.a. kohtule hagiavalduse kostja vastu kokku 3 166,96 krooni saamiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ning kostja 22.04.2005.a. liitumis- ja teenuste osutamise lepingu ja seadme kasutamise lepingu XXX. Lepingu alusel kohustus hageja osutama kostjale telekommunikatsiooniteenuseid ja andma kostjale kasutamiseks modemi (Webster EPX2203). Kostja kohustus tasuma vastavalt esitatud arvetele. Hageja esitas kostjale muuhulgas osutatud teenuste eest järgmised arved, mida kostja ei ole tähtaegselt tasunud: XXX-XXX. Kuivõrd kostja ei ole täitnud lepingust tulenevaid kohustusi kohaselt, nõuab hageja kostjalt kokku 202,40 euro (3 166,96) tasumist, millest nõude põhiosa on eelpoolnimetatud lepingute alusel 101,23 eurot (1 583,98 krooni) ja viivis 101,17 eurot (1 582,98 krooni). Samuti palub hageja kostjalt välja mõista viivise TsMS § 367 alusel alates hagi esitamisest kuni nõude kohase täitmiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja vastuväited ja põhjendused
2.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja palub antud nõude suhtes kohaldada aegumist. Kohtu põhjendused
3.Kohus, tutvunud poolte seisukohtade ja toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Hageja nõuab kostjalt lepingust tekkinud võlgnevuse tasumist. Kostja taotleb esitatud nõuetele aegumise kohaldamist.
4.Käesoleva asja hind on 101,23 eurot. Kohus leiab, et asja võib lahendada lihtmenetluses tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 alusel. TsMS § 405 lg 1 järgi menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2 000 eurole.
5.Vaidlustamata asjaolude kohaselt on pooled sõlminud 22.04.2005.a. tähtajatu liitumis- ja teenuste osutamise lepingu nr. XXX (t/l 31), 22.04.2005.a. seadme kasutamise lepingu XXX (t/l 32) ja seadme üleandmise akti nr. XXX(t/l 33), mille alusel kohustus hageja osutama
kostjale KODU Lahendus teenust ja andis kostja kasutusse modemi Webstar EPX2203. Kostja kohustus tasuma osutatud teenuste eest arvete alusel. Lepingute lahutamatuks osaks on S üldtingimused (t/l 34-42). Pooled ei vaidle ka esitatud arvete (t/l 43-49) suuruse üle. Hageja on kostjale esitanud järgmised arved: XXX summas 99,00 krooni maksetähtajaga 27.02.2006.a. (t/l 49), XXXX summas 99,00 krooni maksetähtajaga 27.03.2006.a. (t/l 48), XXX summas 99,00 krooni maksetähtajaga 25.04.2006.a. (t/l 47), XXX summas 99,00 krooni maksetähtajaga 25.05.2006.a. (t/l 46), XXX summas 99,00 krooni maksetähtajaga 26.06.2006.a. (t/l 45), XXX summas 99,00 krooni maksetähtajaga 25.07.2006.a. (t/l 44) ning NA-1317 summas 990,00 krooni maksetähtajaga 31.07.2006.a. (t/l 43). Kokku on arveid esitatud kostjale summas 1 584 krooni. Hagiavalduse kohaselt on kostjal hageja ees võlgnevus summas 1 583,98 krooni.
6.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 sätestab, et asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Tulenevalt VÕS § 208 lg 3 kohaldatakse asja müügi kohta seaduses sätestatut vastavalt õiguse või muu eseme müügile, muu hulgas energia, vee ja soojuse müügile ühendusvõrgu kaudu, kui seadusest ei tulene teisiti ja see ei ole vastuolus eseme olemusega. 26.04.2005.a. on AS S loonud ka ühenduse kostja poolt soovitud aadressil hageja võrguga (t/l 31), millega on teinud võimalikuks teenuse saamise. Pooled ei vaidle asjaolu üle, et leping on käesolevaks ajaks lõppenud. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.
7.Kostja on esitanud nõude aegumise vastuväite. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 143 kohaselt kohus või muu vaidlust lahendav organ võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Maksekäsu kiirmenetluse avaldus on kohtusse esitatud 07.12.2009.a. (t/l 4) ja hagiavaldus on kohtule esitatud 25.08.2010.a. (t/l 22). Nõude aegumise seisukohalt tuleb analüüsida ja eristada nii erinevaid lepinguid kui ka ühest lepingust tekkivaid erinevaid nõudeid (Riigikohtu lahend nr. 3-2-1-95-08). Liitumis- ja teenuste osutamise lepingust tulenev teenuse kasutamise tasunõue on tehingust tulenev nõue, mille aegumistähtaeg on TsÜS § 146 lg 1 kohaselt kolm aastat. Aegumise algusele tuleb nimetatud nõude korral kohaldada TsÜS § 147 lg 1 ja lg 3 teist lauset. TsÜS § 147 lg 1 esimese lause kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 147 lg 3 (mis reguleerib eelkõige kokkulepitud lepingulise tasu maksmise nõude aegumist) teine lause sätestab, et kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Seega on nõude sissenõutavus seotud arvete esitamisega. Kostja pidi lepingu kohaselt tasuma teenuste eest talle esitatavate arvete alusel. Hageja esitas kostjale arveid osutatud KODU Lahendus teenuse eest 01.02.2006.a.-31.07.2006.a. Seega algas kokkulepitud teenuste kasutamisest tuleneva tasunõude aegumistähtaeg TsÜS § 147 lg 3 teise lause alusel 2006. aasta lõppemisest. Nõude aegumistähtaja alguseks peab TsÜS § 147 lg 3 teise lause kohaselt kalendriaasta olema lõppenud, seega algas hageja liitumislepingust tuleneva teenuse osutamise eest makstava tasu nõude aegumine 01.01.2007.a. kell 00.00. Aegumistähtaeg lõppes 31.12.2010.a. kell 24.00. Seadme ostu-müügilepingust tuleneva nõude korral on tegemist korduvate kohustustega, sest kostjal oli kohustus iga kuu tasuda teatud summa. Seetõttu tuleb kohaldamisele TsÜS § 154. Nimetatud paragrahvi kohaselt on korduvate kohustuste täitmise nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. Hageja on arvestanud viivist 0,2 % päevas ajaliselt viimase tasumata arve maksetähtajale järgnevast päevast ning nõuab kostjalt viivist summas 1 582,98 krooni lähtudes hea usu ja mõistlikkuse
põhimõttest. Viivise korral on tegemist korduvate kohustustega, sest kostjal tekib kohustus tasuda viivist iga viivitatud kalendripäeva eest. Seega tuleb kohaldada TsÜS § 154 ja viivise nõude aegumistähtaeg lõpeb TsÜS § 146 lg 1 järgi 31.12.2010.a. kell 24.00. Kuivõrd maksekäsu kiirmenetluse avaldus on kohtusse esitatud 07.12.2009.a. ning hagi on kohtule esitatud 25.08.2010.a., ei ole eespool nimetatud nõuded aegunud. TsÜS § 160 lg 2 p 3 kohaselt on hagi esitamisega võrdsustatud avalduse esitamine maksekäsu kiirmenetluses või muus hagita menetluses.
8.VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt on hagejal õigus nõuda kostjalt kohustuse täitmist ja täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Tulenevalt üldtingimuste p 4.2.1 kohustus kostja tasuma hagejale osutatud teenuste eest hinnakirja ja esitatud arvete kohaselt, sealhulgas tasumata arvete sissenõudmisega seotud kulutuste eest. Üldtingimuste p 6.7 kohaselt on viivisemääraks kuni 0,2% kalendripäevas laekumata summalt. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise vähendatud ulatuses summas 101,17 eurot (1 582,98 krooni). Vaidlust ei ole selles, et kostja sõlmis lepingud tarbijana. VÕS § 237 lg 1 sätestab, et tarbijalemüügi korral on ostja kahjuks käesolevas jaos ja käesoleva seaduse üldosas lepingu rikkumise puhuks kasutatavate õiguskaitsevahendite kohta sätestatust kõrvalekalduv kokkulepe tühine. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Seega on hagejal õigus nõuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud suuruses. Kuivõrd kostja ei ole viivisenõudele sisulisi vastuväiteid esitanud ning kuna viivise nõue on kooskõlas VÕS § 113 lg 1 sätestatuga ja kostja on oma kohustust rikkunud, siis on kohus seisukohal, et viivis summas 101,17 eurot (1 582,98 krooni) kuulub kostjalt väljamõistmisele.
9.Lisaks taotleb hageja kostjalt tasumata põhinõudelt viivise väljamõistmist alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni 0,2% päevas. TsMS § 367 järgi võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohtu hinnangul on hageja nõue õiguslikult iseenesest põhjendatud, kuid eelmises punktis toodud põhjendustel tuleb see rahuldada VÕS § 113 lg 1 toodud määras.
10.Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus seisukohale, et hagi on osaliselt põhjendatud ning kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus peab põhjendatuks hageja kasuks välja mõista kostjalt lepingutejärgse põhivõlgnevuse summas 101,23 eurot (1 583,98 krooni) ja sissenõutavaks muutunud viivise summas 101,17 eurot (1 582,98 krooni) ning VÕS § 113 määras sätestatud viivise põhinõudelt, s.o 101,23 eurolt alates 25.08.2010.a. kuni põhinõude kohase täitmiseni, kuid mitte üle põhivõlgnevuse. Eesti kroonide ümberarvestamisel eurodesse lähtub kohus euro kasutusele võtmise seaduse §-s 5 sätestatud arvutusreeglitest ja Euroopa Keskpanga ametlikust vahetuskursist.
11.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
12.Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 122 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on hagihind
hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus. TsMS § 133 lg 2 järgi hagihinda arvutades ei arvestata kõrvalnõuetena esitatud intressinõuet, muu hulgas viivisenõuet ja kulude hüvitamise nõuet, vekslist ja tšekist tuleneva nõude puhul lisaks tagasinõudes sisalduvat hüvitisenõuet. Kohus arvestab kõrvalnõudeid hagi hinda arvutades ulatuses, milles hagi esitamiseni arvestatud kõrvalnõuete summa on põhinõudest suurem. Kõrvalnõuet arvestatakse hagi hinda arvutades täies ulatuses, kui kõrvalnõue esitatakse eraldi hagis. Tulenevalt eeltoodust on käesoleva hagi hinnaks 101,23 eurot. Menetluskulude jaotamine
13.TsMS § 163 lg 1 järgi hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Eeltoodu alusel jäävad menetluskulud täies ulatuses kostja kanda, kuivõrd hagi rahuldatakse põhiulatuses. TsMS § 401 lg 1 p 3 kohaselt võib hagi lihtmenetluses menetlemisel näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades menetlusosalistel esitada eelnevalt oma menetluskulude nimekirjad. Hageja on koos hagiavaldusega kohtule esitanud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on tema menetluskulude rahaliseks suuruseks tasutud riigilõiv kokku summas 63,91 eurot (1 000 krooni), kohtutäituri tasu 26,84 eurot (420 krooni) ja õigusabi kulu summas 159,78 eurot (2 500 krooni). Samuti palub hageja kostjalt välja viivise menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Seega tuleb nimetatud summad kostjalt välja mõista, kuivõrd on põhjendatud.
Ann Meriluht Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.