Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates pankrotiteate avaldamisest väljaandes „Ametlikud Teadaanded“.

ASJAOLUD

OÜ Fastling Grupp esitas 10.02.2012 Pärnu Maakohtule pankrotiavalduse. Avalduse, sellele lisatud maksejõuetuse põhjuste seletuse ning võlgade ja varade nimekirja kohaselt on võlgniku maksejõuetuse põhjustanud majanduskeskkonna olulise halvenemise ja majanduskeskkonna arvestatava muutumise tõttu juhtkonnast sõltumatult ebareaalseks osutunud äriplaan. Osaühingu põhitegevusala – pesuteenuste osutamine, sh keemiline puhastus – tegelemiseks üüripindade asemel oma teenuste osutamise keskuse ehitamiseks omandati hoonestamata kinnistu Riia mnt 177 Pärnus, kuid majanduslanguse tõttu ei olnud võimalik keskuse ehitamise plaani ellu viia. Lisaks langesid kinnisvarahinnad, mistõttu ei ole võlgade katteks õnnestunud ka kinnistut müüa. Võlgniku ainsaks varaks ongi nimetatud kinnistu, mille väärtuseks võlgnik hindab 20 000 eurot. Võlgasid on kokku 214 502,31 eurot, sh SEB Pangale erinevate laenutoodete eest kokku 201 528,31 eurot ning Maksu- ja Tolliametile maksuvõlg koos intressidega vähemalt 12 974 eurot. Võlgnik palub pankroti välja kuulutada, peatada täitemenetlus kinnistu suhtes ning viia läbi pankrotimenetlus. 21.02.2012 kohtumäärusega kohus võttis pankrotiavalduse menetlusse ja määras ajutiseks halduriks Andrus Õnniku.

AJUTISE HALDURI ARUANNE

Ajutine pankrotihaldur esitas 12.03.2012 kohtule aruande. Tuginedes tema käsutuses olevatele dokumentidele ja kogutud andmetele, jõudis ajutine haldur seisukohale, et võlgnik on käesoleval ajal maksejõuetu PankrS § 1 mõistes ja maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Võlgnik tunnistab avalikult oma püsivat maksejõuetust. Võlgniku põhitegevusalaks oli keemilise puhastuse ja pesumaja teenuse osutamine. Esialgu osutati teenust äriühingu osaniku ja juhatuse liikme J. B. eramu juureehitises, hiljem üüriti äripind Pärnus Mai Selveis ning alates 2007.a jaanuarist viidi tegevus üle Port Artus II esimesele korrusele. 2007.a. keskel soovis J. B. tegevust laiendada ning koostas äriplaani, mille kohaselt kavatses osta kinnistu ning ehitada sina eraldi puhastuskeskuse. Võlgni ostis 2007 hoonestamata kinnistu hinnaga 1 950 000 krooni, millest 1 800 000 krooni finantseeriti pangalaenuga. 2008 suurendati pangalaenu 350 000 krooni võrra ehitise projekteerimisega seotud kulutuste tasumiseks. Majanduslike näitajate halvenemine tekkis suhteliselt järsult. Põhjuseks ilmselt üldine majanduslangus ning asjaolu, et 2008 kevadel vahetas võlgnik tegevuskohta ja kolis uuele üüripinnale vastvalminud Maximasse Riia mnt-l, millega vähenes turuosa. Samas kinnistu ostmisega seoses kasvasid finantskulud. Lisaks hakkas seoses majanduslangusega vähenema teenuse kasutajate arv. 2008 suveks oli võlgnikul selge, et äriplaani teostada ei õnnestu ning ta sõlmis kinnistu müügilepingu. Kokkulepitud asjaõiguslepingu sõlmimist aga ei toimunud, mõlemad pooled esitasid võlaõiguslikust müügilepingust taganemise avaldused ning vastastikused hagid. 22.09.2009 jõustunud maakohtu otsusega mõisteti võlgnikult välja 200 000 krooni OÜ Foral kasuks ja tuvastati OÜ Foral kohustus teha tahteavaldus kinnistu registriosast eelmärke kustutamiseks. Käesolevaks ajaks on võlgnikul võlgasid varadest rohkem, majandustegevus on lõppenud ja selle taaskäivitamine ei ole võimalik. Võlgnikul on kohustusi vähemalt 229 456,66 euro ulatuses, suurimad võlausaldajad on AS SEB Pank nõuete kogusummaga 202 863,07 eurot, Eesti Vabariik maksunõudega summas 13 226,77 eurot ja Triple Invest AS 12 201,34 euro suuruse

üürinõudega. Lisaks on võlgnikul teisi võlausaldajad alla tuhande euro suuruste nõuetega. Võlgniku varaks on raha pangas 0,86 eurot ja 853 m2 suurune ärimaasihtotstarbega kinnistu, mille väärtuseks võlgnik hindab 20 000 eurot. Kinnistu on koormatud isikliku kasutusõigusega tehnovõrgu ja rajatise seadmiseks OÜ Jaotusvõrk kasuks, eelmärkega omandiõiguse üleandmise nõude tagamiseks OÜ Foral kasuks (vastavalt 21.08.2009 kohtuotsusele kuulub kustutamisele), kinnisasja käsutamise keelumärkega Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse kaudu) kasuks; kohtutäitur R. Liitmaa avalduse alusel keelumärkega AS SEB Pank kasuks, hüpoteegiga summas 2 860 000 krooni AS SEB Pank kasuks. Maanteeameti andmetel võlgniku omandis/kasutuses sõidukeid registreeritud ei ole, samuti ei ole viimase 3 aasta jooksul sõidukeid võõrandatud. Käesolevaks ajaks ei ole ajutine haldur tuvastanud, et võlgnik oleks teostanud PankrS §-des 110114 märgitud tehinguid ja seetõttu ei näe ajutine haldur vara tagasivõitmise võimalusi. Võlgniku 2007.a majandusaasta aruande kohaselt olid võlgniku bilansis kajastatud seadmed ja masinad kokku summas 476 934 krooni. Põhivara asukoha ja seisundi kohta praegusel juhatuse liikmel andmed puuduvad. Pankrotimenetluses tuleb välja selgitada, mis on saanud ettevõtte põhivarast, mis asjaoludel ja tingimustel ning kellele on need üle antud. Tuleb täpsustada, kas võlgniku põhivahendite võõrandamise puhul võiks olla tegemist tagasivõidetava tehinguga. Maksejõuetuse põhjuseks on ajutise halduri aruande kohaselt majanduskeskkonna halvenemisest tingitud võlgniku suutmatus äriplaani teostada. Ajutisel halduril puuduvad andmed selle kohta, et maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu. Kuigi OÜ Fastling Grupp juhatuse liige ei ole täitnud ÄS § 180 lg 51 sätestatud pankrotiavalduse esitamise kohustust, ei nähtu käesolevaks ajaks pankrotihaldurile esitatud dokumentidest asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et pankrotiavalduse esitamata jätmine oleks olnud võlgniku maksejõuetuse põhjuseks. Eeltoodu alusel on ajutine haldur seisukohal, et OÜ Fastling Grupp maksejõuetuse põhjuseks on PankrS § 22 lõikes 5 nimetatud muu asjaolu. Ajutise halduri hinnangul kujunes maksejõuetus välja hiljemalt 2010.a lõpuks. Võlgnik ei ole esitanud 2007. aastast uuemaid finantsnäitajaid, kuid kinnistu enampakkumise alghinnad olid juba 2011 jooksul väiksemad, kui äriühingu kohustused. Ajutine haldur palub pankroti välja kuulutada, nimetada teda pankrotihalduriks ning kinnitada ja mõista võlgnikult välja ajutise pankrotihalduri tasu xeurot, tasule lisandub sotsiaalmakse 33 % summas x eurot.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Tulenevalt sama paragrahvi lg-st 5 kohus kuulutab pankroti välja määrusega. Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri nimetamise (PankrS § 31 lg 6). Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele (PankrS § 31 lg 7). Kohtuistungil jäi ajutine haldur oma aruandes esitatud arvamuse juurde, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Haldur teatas, et pärast aruande kohtule esitamist sai ta võlgniku 2009-2010 bilansid, kuid need andmed ei muuda ajutise halduri aruandes esitatud seisukohti. Võlgniku esindaja kohtuistungil kinnitas, et OÜ Fastling Grupp on püsivalt maksejõuetu. Võlgniku esindaja sõnul ei esitanud ta pankrotiavaldust varem, kuna lootis kohustuste täitmiseks saada vahendeid täitemenetluse käigus kinnistu müümisest.

Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga ning see kujunes välja hiljemalt 2010.a lõpuks. Seega pankrotiavaldus tuleb rahuldada ja OÜ Fastling Grupp pankrot tuleb välja kuulutada. Olemasolevate tõendite alusel on põhjendatud ajutise halduri hinnang, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on majanduskeskkonna halvenemisest tingitud suutmatus äriplaani ellu viia. Samuti mõjutas maksejõuetuse tekkimist kinnistu ebaõnnestunud müügitehing. Ajutine haldur ei ole tuvastanud kuriteo tunnustega tegu ega rasket juhtimisviga, seega on maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse mõttes. Ajutise pankrotihalduri aruandest nähtuvalt ületavad võlgniku kohustused vara väärtust kordades, vara tagasivõitmise võimalusi ei ole ajutine haldur tuvastanud. Seega on võlgnik püsivalt maksejõuetu ning PankrS § 31 lg 1 alusel tuleb välja kuulutada võlgniku pankrot. Vastavalt PankrS § 35 lg-le 2 ja § 85 lõikele 1 on võlgnik kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Pankrotimäärusega kohus nimetab pankrotihalduri. Ajutine pankrotihaldur A. Õnnik on andnud nõusoleku jätkama selles menetluses ka pankrotihaldurina. Võlgniku esindaja ei esitanud vastuväiteid A. Õnniku pankrotihalduriks nimetamisele. Kohus leiab, et A. Õnnik vastab pankrotihaldurile esitatavatele nõuetele ning nimetab ta OÜ Fastling Grupp pankrotihalduriks. Ajutine pankrotihaldur taotleb võlgnikult välja mõista ajutise halduri tasu x eurot (lisandub sotsiaalmaks). PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks x tundi, tasu on arvestatud x eurot tunnis. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu suurus on mõistlik ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. Võlgnik oli ajutise halduri tasu suurusega nõus. PankrS § 150 lg 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu ja tehtud vajalikud kulutused pankrotivarast.

Heli Käpp Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.