2-11-23182/49 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Viru Maakohus Narva kohtumaja - lahend.ee

2-11-23182 Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse ( TsMS § 187 lg 6 ja 442 lg 6) Asjaolud ja hageja nõue 19.05.2011 esitas hageja Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaselts Pärnu Maakohtule maksekäsukiirmenetluse avalduse võlgnikult 893,25 euro saamiseks. Kohus tegi 7.06.2011 võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 8.06.2011. Võlgnik Aleksandr Zemtsov esitas 22.06.2011 nõudele vastuväite. TsMS § 486 lg 1 alusel anti asi üle lahendamiseks Viru Maakkohtule. 04.08.2011 esitas hageja Viru Maakohtule hagi kostja Aleksandr Zemtsov vastu võlgnevuse kokku summas 428,20 eurot (sellest: põhinõue 191,73 eurot, kõrvalnõue 236,47 eurot) nõudes. Hagi on Viru Maakohtus menetlusse võetud 08.08.2011. Viru Maakohtu 07.12.2011 määrusega anti kostjale riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Hagiavalduses esitatud asjaolud Hageja omandas nõude Aleksandr Zemtsov vastu summas 428,20 eurot. Nõude loovutamise aluseks on SMS Laen OÜ ja Era Liisingu Inkassoteenused AS vahel sõlmitud nõude loovutamise leping nr 011210 ( 01.12.2010). SMS Laen OÜ loovutas nõude kostja vastu koos kõigi seadusest ja lepingust nr 158124 p 12 ja nõude loovutamise lepingust nr 011210 tulenevate õigustega. 30.05.2008 sõlmisid SMS Laen OÜ ja Aleksandr Zemtsov interneti vahendusel kiirlaenulepingu nr 158124. Kostja taotles 191,73 eurot 30-päevaks intressiga 44,74 eurot (intress 0,78% päevas). Kostja allkirjastas laenutaotluse digitaalselt. SMS Laen OÜ rahuldas laenutaotluse ning kostja pangakontole kanti laenusmma 191,73 eurot. Kostja kohustus laenusumma ja intressi tagastama hiljemalt 29.06.2008. Kostja ei ole kohustust nõuetekohaselt täitnud. Kostja ei tasunud 29.06.2008 põhinõuet ega intressi. Kiirlaenulepingu p 13 kohaselt õigus nõuda kostjalt viivist 0,5 % kalendripäevast. Hagi esitamise ajaks oli möödunud 1117 päeva. Hageja on arvestanud viivise alates 30.06.2008 tagastamata laenupõhiosalt 191,73 eurot kuni 20.07.2011 ( 191,73 eurot x 1115 p x 0,5% on 1068,89 eurot). Hageja vähendas viivist põhinõude suuruseni 191,73 eurot. Hageja taotles hagi esitamisel põhinõude 191,73 euro, intressi 44,74 euro ja põhinõudelt viivise 191,73 euro väljamõistmist kostjalt. Lisaks taotles hageja menetluskulude väljamõistmist kostjalt. VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik ( laenuandja) andma teisele isikule (laenusaajale) rahasumma või asendatav asja (laen), laenusaaja kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sma liiki asju samas koguses ja sama kvaliteediga.

2-11-23182 VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 108 lg 1 kohaselt on hagejal õigus nõuda raha maksmise kohustuse täitmist. VÕS § 101 lg 1 ja 6 alusel on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustusega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 164 lg 2 kohaselt astub nõude loovutamise korral uus võlausaldaja senise asemele. Hagi tõendamiseks on lisatud kirjalikud tõendid - ärakirjad laenulepingust (tl 18-26), maksekorraldus raha ülekandmise osas (tl 27), võlateatised (tl 29-34), nõude loovutamise leping ja teade nõude loovutamisest (tl 35-36), üldandmed kiirlaenust (tl 37-39) ja maksekorraldus riigilõivu tasumisest (tl 40). Kostja vastus Kostja tunnistas tema vastu esitatud nõudeid osaliselt. Ta ei vaidlusta laenulepingu olemasolu ega vaidle vastu intressile summas 44,74 eurot. Kostja vaidlustab viivise nõude täies ulatuses. Kostja sõnul viivitati talle võlateatiste esitamisega kuni nõude esitamisega Pärnu Maakohtule. Kostja tugineb VÕS § 6 sätestatud hageja hea usu vastasele käitumisele ning Riigikohtu lahenditele 3-2-1-41-07 ja 3-2-1-7-09. Kostja leiab, et viivis 0,5% päevas on ebaproportsionaalselt suur, tegemist on hageja poolt nõude omandamisega, laenu andmine ei ole hageja majandustegevuseks, hageja pole mingit kahju laenu mittetähtaegsel tagastamisel saanud. Kostja esindaja leiab, et tuleks kaaluda ka haginõude vähendamist VÕS § 140 lg 1 alusel. Hagi rahuldamine kostja suhtes oleks äärmiselt ebamõistlik arvestades kostjal rahaliste vahendite puudumist, st majandusliku olukorra võimatust selleks. Hageja on samas esitanud hagi kasu saamiseks. Hageja seisukoht kostja vastusele Hageja ei nõustu kostja arvamusega, et viivised tuleks jätta kostjalt välja mõistmata. Viivis arvestamise õigus on sätestatud lepingu punktis 13, mille kohaselt on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist 0,5 % päevas tähtaegselt tasumata summalt alates laenu tagastamise tähtajast. Hageja on viivise vähendamisel lähtunud seaduses - VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määrast, mistõttu ta ei ole kuritarvitanud oma õigusi, samuti ei ole viivis ebaproportsionaalselt suur, kuna hageja on vähendanud viivist kümnekordselt. Kostja väide, et talle ei ole saadetud võlateatisi on väär, hagimaterjali lisades on vastavad teatised olemas. Kostja ei ole ise teavitanud hagejat kontaktandmete muutmisest. Hageja ei nõustu kostja esindaja arvamusega, et esinevad alused haginõude vähendamiseks. VÕS § 103 lg 2 järgi kohustuse rikkumine on vabandatav kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Hageja leiab, et vääramatuks jõuks ei ole võlgniku enda vastutussfääri kuuluvad sotsiaalsed asjaolud sh vanglasse sattumine. Ostjal on võimalik asuda vanglas tööle ja tasuda võlgnevus osade kaupa. Hageja ei ole kostja arvel rikastunud.

2-11-23182 Maakohtu otsuse põhjendused TsMS § 436 lg 1 kohaselt kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud ja sama paragrahvi lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kohus uurinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses leiab, et hagi tuleb täielikult rahuldada. Vaidlust ei ole selles, et SMS Laen OÜ ja kostja Aleksandr Zemtsov sõlmisid 30.05.2008 interneti vahendusel kiirlaenulepingu nr 158124. Kostja taotles 191,73 eurot 30-päevaks intressiga 44,74 eurot (intress 0,78% päevas). Kostja on vaidlustanud viivise nõude kuna see on vastuolus hea usu põhimõttega. Kostja väidete kohaselt ei ole talle saadetud võlateatisi ning nõue on esitatud alles maksekäsukiirmenetluses. Kostja leiab, et viivis 0,5% päevas on ebaproportsionaalselt suur, tegemist on hageja poolt nõude omandamisega, laenu andmine ei ole hageja majandustegevuseks, hageja pole mingit kahju laenu mittetähtaegsel tagastamisel saanud. Kostja esindaja leiab, et tuleks kaaluda ka haginõude vähendamist VÕS § 140 lg 1 alusel. Hagi rahuldamine kostja suhtes oleks äärmiselt ebamõistlik arvestades kostjal rahaliste vahendite puudumist, st majandusliku olukorra võimatust selleks. Hageja on esitanud hagi kasu saamiseks. Kohus tuvastas, et hageja viivisenõue ei ole hea usu põhimõttega vastuolus. VÕS § 7 lg 1 kohaselt võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Viidatud sättest tulenevalt ei ole hea usu põhimõttega kooskõlas olukord, kus õigustatud isik kuritarvitab oma õigusi. Kohus tuvastas, et hageja ei ole kuritarvitanud oma õigusi. Kostja oli ise isikuks, kes soovis kiirlaenulepingus näidatud tingimustel laenulepingut sõlmida. SMS Laen OÜ ja kostja sõlmisid tavapärase laenuleping, mille tingimused ei olnud kostjale üllatuslikud ning isik on nõustunud intressi ja viivise tasumisega. Kostja on kinnitanud, et ta ei vaidle vastu põhinõudele ega intressile. Samas ei tõendanud kostja, et talle ühtegi võlateatist ei saadetud või et ta teavitas hagejat enda muutunud kontakt- ja viibimiskoha andmetest, et võlateatist oleks talle edastatud talle sobivamal aadressil, mis oleks välistanud viivise suurenemise. Kohus selgitab viivise kohaldamise eesmärki. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral kokku lepitud viivise põhieesmärgiks on rikkumisega võlausaldajale kaasneva kahju sissenõudmise lihtsustamine. Kostja on taotlenud viivise kohaldamata jätmist ning leidnud, et viivis on ebamõistlikult suur. Vastavalt TsMS § 230 lg 1 järgi peab kostja tõendama, et laenulepingu viivise suurus on ebaproportsionaalne, mh et hageja ei ole raha maksmise kohustuse viivitamisest kahju saanud. VÕS § 158 mõttest tuleneb, et leppetrahvi saab eelkõige kohaldada juhul, kui lepingupooled on eelnevalt kokku leppinud hüvitatava kahju summas, mida peab maksma oma kohustust rikkunud lepingupool. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-66-05 selgitanud, et kui hageja peaks tõendama kahju olemasolu iga lepingu korral, kaotaks leppetrahv oma eelnevalt kokku lepitud kahju hüvitise tähenduse. 4(7)

2-11-23182 Riigikohus on selgitanud, et hageja peab tõendama rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel põhivõlast suuremat viivisenõuet kui viivist on arvestatud rohkem kui seadusjärgses suuruses. Riigikohus on samas lahendis selgitanud, et kui kostja ei suuda tõendada, et viivis on hageja kahjuga võrreldes ebaproportsionaalselt suur, tuleb viivise alandamise taotlus jätta rahuldamata. Sama tsiviilasja otsuses leidis kolleegium muu hulgas, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel ei ole üldjuhul põhjendatud viivise vähendamine alla nõude seadusega tagatud ulatuse. Antud juhul ei ole hageja nõudnud põhivõlast suuremat viivist, mistõttu ei pea hageja tõendama kahju tekkimist. Eeltoodud põhjendustel ei kuulu arvestamisele kostja tõendamata vastuväited, et laenu andmine ei ole hageja majandustegevuseks ja et hageja pole mingit kahju laenu mittetähtaegsel tagastamisel saanud. VÕS § 162 lg 1 kohaselt kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kohus leiab, et kuna hageja on viivist vähendanud põhinõude suuruseni ei ole viivis ebamõistlikult suur. Arvestamisele kuulub ka asjaolu, et võlgnik on jätnud oma kohustuse täies ulatuses täitmata, mistõttu ei saa olla viivise väljamõistmata jätmise põhjenduseks kostja võimatus võlgnevust tasuda pikaajalise vanglas viibimise tõttu. Kohus tuvastas, et hageja ja kostja on laenulepingu punktis 13 kokku leppinud viiviste tasumise kohustuses, milleks on viivis 0,5 % päevas iga maksmisega viivitatud päeva eest, lähtuvalt viivise määrast ja maksmisega viivitatud päevade arvust. Hageja ei tõendanud, et see tingimus teda lepingu sõlmimisel ja ka käesoleval ajal ebamõistlikult kahjustab. Samas on hageja ise vabatahtlikult vähendanud viivise nõuet põhivõla suuruseni. Kostja esindaja on taotlenud haginõude vähendamist VÕS § 140 lg 1 alusel. VÕS § 140 lg 1 kohaselt kohus võib kahjuhüvitist vähendada, kui kahju hüvitamine täies ulatuses oleks kohustatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu. Seejuures tuleb arvestada kõiki asjaolusid, eelkõige vastutuse iseloomu, isikutevahelisi suhteid ja nende majanduslikku olukorda, sealhulgas kindlustuse olemasolu. Kostja esindaja leiab, et hagi rahuldamine kostja suhtes oleks äärmiselt ebamõistlik arvestades kostjal rahaliste vahendite puudumist, st majandusliku olukorra võimatust selleks. Hageja on samas esitanud hagi kasu saamiseks. Kohus leiab, et VÕS § 140, mis reguleerib kahju hüvitamise piiramist antud juhul kohaldamisele ei kuulu, kuna hageja ei ole nõudnud kahju hüvitamist. VÕS § 115 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.

2-11-23182 VÕS § 103 lg 1 kohaselt võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. VÕS § 103 lg 2 kohaselt kohustuse rikkumine on vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. Kohus leiab, et kostja reaalne vangistus ei ole käsitatav vääramatu jõuna, mistõttu tuvastas kohus, et kostja kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Vääramatuks jõuks ei ole võlgniku enda vastutussfääri kuuluvad sotsiaalsed asjaolud ehk töö kaotus ja vangistus. Kostja peab ise kandma endale võetud kohustusi. VÕS § 76 lg 1 ja 82 lg 1 kohaselt tuleb leping täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus-või kutsetegevuses antud laenult tasuda intressi. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 164 lg 2 kohaselt astub nõude loovutamise korral uus võlausaldaja senise asemele. Eelpool toodud põhjendustel kuulub hagi rahuldamisele täielikult. Kohus tuvastas, et kostja Aleksandr Zemtsov ei ole täitnud laenulepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt. Kostjalt Aleksandr Zemtsovilt kuulub Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaseltsi kasuks võlgnevuse katteks väljamõistmisele kokku summas 428, 20 (nelisada kakskümmend kaheksa eurot, 20 senti) eurot (sellest: põhinõue 191,73 eurot, intress 44, 74 eurot ja viivis 191,73 eurot). Kohtukulude jaotusest TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi rahuldamisel tuleb asjas esinenud menetluskulud vastavalt hageja taotlusele jätta täielikult kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda. Viru Maakohtu 07.12.2011 määrusega anti kostjale riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. TsMS § 190 lg 2 kohaselt menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti, kannab oma menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on menetluskulude kandmisest vabastatud või kui talle on antud menetlusabi menetluskulude tasumiseks. Seega on kostja kohustatud tasuma hageja menetluskulud.