Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

kandmise järjekord: esmalt tasuda hüvitis kulutuste katteks OÜ-le Õigusbüroo Faktootum ja seejärel Küllike Mitt*ile ajutise halduri tasu. Saata määrus pankrotihalduri tasu ja kulude väljamaksmiseks riigi vahenditest täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord Määrusele võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi 1, Tartu) Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Pankrotiavaldus AxxxxRxxxxx esitas 29.11.2011. a kohtule avalduse 15.04.2010 a surnud Vxxxx Mxxxxx pärandvara pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse põhjal on Tartu notar Andrus Ruuli poolt 20.06.2011. a välja antud pärimistunnistus, millega on Axxx Rxxxxx tunnistatud Vxxxx Mxxxxx vara pärijaks 1/3 suuruses mõttelises osas. Notari poolt pärandvara inventuuri määramise 08.12.2010. a otsuse alusel viis pärandvara inventuuri läbi Tartu tööpiirkonna kohtutäitur Ivi Kalmet. Inventuurist selgus, et Vxxxx Mxxxxx vara osas üleskutsemenetluse käigus teavet ei saadud. Inventuuri käigus selgitati välja Vxxxx Mxxxxx kohustused järgmiselt (tl 6): Kohustused AS-i Swedbank ees seisuga 27.10.2010 – Laenulepingu nr 08-134078-VL järgi laenujääk 1901,44 krooni, millele lisandub viivis 65,21 krooni ning intressivõlg 204,54 krooni; laenulepingu nr 10-026349-VL järgi laenujääk 6500 krooni, millele lisandub viivis 51,26 krooni ning intresside võlg 1004,30 krooni ja 87,15 krooni; kohustused AS BIGBANK ees 21.04.2009 krediidilepingust 0900083/19sk seisuga 22.12.2010 on 12451,08 krooni. Kohustustele lisandub kohtutäituri tasu kokku summas 43 eurot. (tl 6) AxxxxRxxxxxxpärinud kohustusi kokku summas 1630,89 eurot. Axxx Rxxxxx ei ole nõus päritud kohustuste rahuldamisega oma arvelt. Avaldaja palus kohtul PankrS § 142 lõike 6 alusel välja kuulutada Vxxxx Mxxxxx pärandvara pankrot. Pankrotimenetluse algatamine Kohus algatas 09.01.2012. a määrusega Vxxxx Mxxxxx pärandvara pankrotimenetluse ja määras ajutiseks pankrotihalduriks Küllike Mitt ́i. Ajutise pankrotihalduri aruanne Ajutine pankrotihaldur esitas kohtule Vxxxx Mxxxxx pärandvara kohta aruande: I Võlgniku üldandmed Vxxxx Mxxxxxsuri xxxxxxxxxx. a. Rahvastikuregistrist nähtuvalt oli Vxxxx Mxxxx perekonnaseisult lesk. Tema ja tema endise abikaasa Exxx Mxxxxx (isikukoodxxxxxxxxxxxxx abielu oli sõlmitud xxxxxxxxxx.a. Exxx Mxxxx suri xxxxxxxxxx. Pärandaja ja tema abikaasa varasuhetele kohaldatakse perekonnaseadusest tulenevat ühisvararežiimi. AS Andmevara on edastanud andmed teadaolevate Vxxxx Mxxxxx lähikondsete kohta (ema – Sxxxx Oxxxx, sünd. xxxxxxxxxx., surnud xxxxxxxxxx.; isa – Rxxxxx Oxxxx, sünd. xxxxxxxxxx., surnud xxxxxxxxxx.; abikaasa – ExxxxMxxxx – sünd. xxxxxxxxxx., surnud xxxxxxxxxx.; tütar – Vxxxxxx Rxxxxx, sünd. xxxxxxxxxx; tütar

AxxxxRxxxxx – sünd. xxxxxxxxxx.; poeg – Hxxxx Mxxxx, sünd. xxxxxxxxxx; õde – Hxxxx Lxxxx, sünd. xxxxxxxxxx.). Teadaolevalt ei teinud Vxxxx Mxxxx testamenti. Vastavalt Tartu notar Andrus Ruuli poolt 20.06.2011. väljastatud pärimistunnistusele on Vxxxx Mxxxxxxxvara pärijateks: 1) 1/3 suuruses mõttelises osas Hxxxx Mxxxx, isikukoodxxxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 2) 1/3 suuruses mõttelises osas AxxxxRxxxxx, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 3) 1/3 suuruses mõttelises osas xxxxxxxRxxxxx, isikukoodxxxxxxxxxxxx, elukohxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. II Andmed võlgniku vara kohta:

kindlasti saaks pankrotimenetluses vaidlustada ning seeläbi võlgniku vara suurendada Ajutise halduri poolt kogutud materjalidest nähtub, et Vxxxx Mxxxxx pärandvara ei kata pärandaja kohustusi, mistõttu pärandvara suhtes on kujunenud välja pankrotiseis. Ajutise halduri poolt on tuvastatud, et pärandvarast ei jätku pankrotimenetluse kulude katteks ega võlausaldaja nõuete rahuldamiseks. Juhul, kui võlausaldaja on huvitatud pärandvara pankrotimenetluse läbiviimisest ning pankrotimenetluse käigus pärandvara suurendamisest tagasivõitmise teel, siis peaks võlausaldaja või kolmas isik või võlgnik tasuma kohtu deposiiti pankrotimenetluse kulud (800 eurot). Juhul, kui deposiiti rahalisi vahendeid ei tasuta, siis tuginedes PankrS § 29 lg 1 ja lg 2 sätestatule, teeb ajutine haldur kohtule ettepaneku lõpetada Vxxxx Mxxxxx pärandvara suhtes algatatud pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et Vxxxx Mxxxxx pärandvara pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemisega. Sellise otsustuse tegemiseks ei ole vajalik kohtuistungi pidamine. Kohus tegi kindlaks, et Vxxxx Mxxxxxsuri xxxxxxxxxx. a. Tartu notar Andrus Ruul on 20.06.2011. a välja andnud pärimistunnistuse (tl 4), mis tõendab, et Vxxxx Mxxxxx pärijaks on 1/3 suuruses mõttelises osas Axxx Rxxxxxx Ajutine pankrotihaldur on välja selgitanud, et Vxxxx Mxxxxx pärandvara hulka ei kuulu mingit vara. Pärandvaral on kohustused AS-i Swedbank ees kokku summas 764,40 eurot ja Bigbank AS ees 822,60 eurot, kohtutäitur Ivi Kalmeti ees 43 eurot. Pärandvara suurenemist ei ole ette näha. Ajutise pankrotihalduri hinnangul ei ole otstarbekas esitada ka vara tagasivõitmise nõuet, nõude tulemuslikkus oleks ebatõenäoline. Vxxxx Mxxxxx pärandvara arvel ei ole võimalik rahuldada võlausaldaja nõudeid. Seega võib järeldada, et on tegemist püsiva maksejõuetusega PankrS § 1 lg 2 mõistes. PankrS § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus nõustub ajutise halduri käsitlusega võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta: V.Mxxxxx võlakohustused on tekkinud peamiselt tema poolt sõlmitud väikelaenulepingute alusel. Seejuures on need võlakohustused piirides, mida regulaarset sissetulekut saav inimene suudab mõistliku perioodi jooksul tasuda. Isiku surma tõttu on senised regulaarsed laekumised pensioni näol lakanud. Seega on maksejõuetusele viinud asjade loomulik käik. Kuna sissetulekud on lakanud ja pärandvaras puudub realiseerimiskõlbulik materiaalne vara, ei ole võimalik täita kohustusi, mis V.Mxxxx on oma eluajal võtnud. Vxxxx Mxxxxx pärandvaras puudub vara, mille arvelt oleks võimalik katta pankrotimenetluse kulusid. PankrS § 30 lg.1, lg.2 alusel teatas kohus väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest tasuda kohtu deposiiti vajalik summa pankrotimenetluse raugemise vältimiseks. Personaalse kirja saatis kohus ka avaldajale. Kohtu deposiiti tasumisi ei tehtud, Axxx Rxxxxx teatas suutmatusest pankrotimenetlust finantseerida. Kohus leiab, et antud juhul esineb alus pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu ja menetlus tuleb sel alusel lõpetada. PankrS § 29 lg 1 näeb ette, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning

ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus avaldab teate menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded (PankrS § 29 lg 4). Pankrotimenetluse kulud Ajutine pankrotihaldur esitas kohtule taotluse temale tasu ja kulutuste väljamõistmiseks. Ajutise halduri tasu arvutatud summas 247,65 eurot, väljamakse tegijal tuleb tasuda sotsiaalmaks 81,72 eurot, menetluse kulud 125.81 eurot (koos käibemaksuga). PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Ajutine pankrotihaldur on esitanud enda tasuarvestuse aruande, millest nähtub, et ta on teinud seoses menetluse läbiviimisega tööd 5,5 tundi. Ajutine haldur on arvestanud töötasu ühe tunni eest erinevalt vastavalt tehtava töö keerukusastmele. Kohus toetab sellist tasu arvestamise viisi. Kuna asjas kohtuistungit ei toimunud, kuid tasu arvestus sisaldab kohtuistungist osavõtu aega, vähendab kohus tasu 0,5 tunni võrra. Selle tulemusena on tasu kokku 223,69 eurot. Kulutuste hulgas on arvutatud kulud kohtuistungile ja tagasi sõiduks marsruudil TartuJõgeva-Tartu. Kuna kohtuistungit tegelikult ei toimunud, tuleb selle sõidu kulutuste võrra (14.30 eurot) vähendada kulusid ja hüvitamisele kuuluvad kulud on 108.65 eurot (kulud 90,54 eurot, käibemaks 18.11 eurot). PankrS § 23 lg 4 näeb ette, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Kohus leiab, et ajutise pankrotihalduri tasu ja kulutused kokku summas 332.34 eurot tuleb hüvitada riigi vahenditest.

Ülle Raag Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.