Harju Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Hannes Olev
Otsuse tegemise aeg ja koht
12. märts 2012. a Tallinn, Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja
Tsiviilasja number
2-10-33260
Tsiviilasi
Swedbank Liising AS hagi OÜ KHvastu nõude tunnustamiseks pankrotimenetluses
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Swedbank Liising AS (registrikood 10434248; Liivalaia 8, Tallinn); hageja lepinguline esindaja BJ; kostja OÜ KH(registrikood XXX; asukoht XXX). Kostja esindaja juhatuse liige JS
Kohtuistungi toimumise aeg
16. veebruar 2012. a
taotleta selle lahendamist kohtuistungil. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hageja palub tunnustada järgnevaid nõudeid võlgniku pankrotimenetluses: I liisinglepingu nr XXX alusel
II faktooringlepingu alusel hagejale loovutatud nõuetest tulenev nõue Hagejale anti BNG OÜ poolt üle arved 7/K, 8/K ja 9/K, mis pidi võlgnik hagejale tasuma, kuid mis on võlgniku poolt siiani tasumata ja nende põhjal on hageja nõue pankroti väljakuulutamise aja seisuga 14 185 624,28 kr (906 626,63 eurot). 30.09.2008 sõlmisid hageja, faktooringu klient ja võlgnik kolmepoolse kokkuleppe, mille punktis 1 lepiti kokku, et võlgnik kohustub faktooringu kliendi poolt võlgnikule esitatud arvete eest tasuma hagejale juhul kui nimetatud arvetele on kantud sellekohane märkus.
Kirjalikes vastuväidetes kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. 16.02.2012 toimunud kohtuistungil on kostja avaldanud, et liisingunõuet on ta nõus tunnistama, seega on tegemist nõude õigeksvõtuga, kuid faktooringust tulenevat nõuet mitte. Kostja vastuväidete kohaselt on hageja jätnud tähelepanuta faktooringulepingu p 11,1, mis sätestab, et kui faktooringuvõlgnik (AS PT) ei ole tasunud F (AS Swedbank Liising) makseid nõuetekohaselt lepingu esilehel toodud tähtaja jooksul, on Faktooringu klient (OÜ BGN ) kohustatud F (AS Swedbank Liising) nõudmisel seda faktooringuvõlglast (AS PT) puudutavad rahalised nõuded tagasi ostma ühe päeva jooksul peale arve tasumise tähtpäeva saabumist. Seega oli faktooringulepingus kokkulepe hageja poolt omandatud nõuete tagasiloovutamise kohta OÜ BGN . Faktooringulepingu p. 11.4. sätestab, et faktooringu kliendi (OÜ BGN ) poolt nõude tagasiostmise kohustuse täitmisel väljastab faktoor (AS Swedbank Liising) faktooringu kliendile (OÜ BGN ) viimase nõudmisel vastavasisulise kinnituse ja arvega seotud dokumendid.
Hageja (faktoor) on 25.03.2009.a. teatanud faktooringu kliendile (OÜ BGN faktooringulepingu p.11.1. ja 11.4. nõuete tagasiloovutamisest.
) kooskõlas
Kuna faktooringulepingust tulenev nõue AS PT (pankrotis) vastu on loovutatud OÜ BGN ei ole AS Swedbank Liising enam nõude omanik ja tal puudub õigus esitada nõuet AS PT (pankrotis) pankrotimenetluses. Nõude tagasiloovutuse tulemusena on AS Swedbank Liising nõue OÜ BGN vastu, mitte aga AS PT (pankrotis) vastu. Asjaolu, et nõudeõigus AS PT (pankrotis) vastu on üle läinud hagejalt OÜ BGN tõendab muuhulgas ka asjaolu, et OÜ BGN on 04.12.2009.a. ja 11.01.2010.a. esitanud samal alusel nõudeavalduse AS PT (pankrotis) pankrotimenetluses.
Vastavalt TsMS § 5 lg 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. Vaidlus puudub alljärgnevate asjaolude osas: -hageja ja võlgniku PT AS vahel on sõlmitud liisingleping ni r XXX, mille alusel andis hageja võlgniku kasutusse sõiduauto Lexus. -08.09.2009.a. lõpetas hageja liisinglepingu. -30.09.2008.a. sõlmisid hageja ja BGN OÜ faktooringlepingu nr XXX . millega loovutas BGN OÜ hagejale nõudeõiguse võlgniku PT AS vastu ja hageja kohustus anda BGN OÜ krediiti. -30.09.2008.a sõlmisid hageja BGN ja võlgnik kolmepoolse kokkuleppe, mille kohaselt kohustus võlgnik tasuma loovutatud nõuete alusel hagejale. Nõuded muutusid sissenõutavaks 03.02.2009.a. -PT AS pankrot kuulutati välja ning 14.06.2010.a. toimunud nõuete kaitsmise koosolekul vaidlustas kostja hageja nõuded täies ulatuses. -kostja tunnistab hageja nõuet liisingulepingust nr XXX tulenevas osas. Kohus, arvestades poolte esitatut, kõiki asjas kogutud tõendeid ning hinnates neid kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Pankrotiseaduse (PankrS) § 106 lg-s 1 on sätestatud, et kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud haldur, on kostjaks võlgnik, keda esindab haldur. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud võlausaldaja, on kostjaks võlausaldaja, kes nõudele, selle rahuldamisjärgule või pandiõigusele vastu vaidles. Hagi võib esitada ühe kuu jooksul, arvates päevast, mil koosolek jättis nõude või pandiõiguse tunnustamata. Hageja palub tunnustada järgnevaid nõudeid võlgniku pankrotimenetluses: I liisinglepingu nr XXX alusel ja II faktooringlepingu alusel hagejale loovutatud nõuetest tulenev nõue.
16.02.2012 toimunud kohtuistungil on kostja avaldanud, et liisingunõuet on ta nõus tunnistama. TsMS § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt hagi õigeksvõtmine kohtuistungil protokollitakse. Kuivõrd antud juhul on kostja tema vastu esitatud liisingulepingust tuleneva nõude õigeks võtnud, ei pea kohus vajalikuks nimetatul pikemalt peatuda ning hagi kuulub selles osas rahuldamisele. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 256 faktooringulepinguga kohustub üks isik (faktooringu klient) loovutama teisele isikule (faktoor) rahalise nõude kolmanda isiku (faktooringuvõlgnik) vastu, mis tuleneb lepingust, mille alusel faktooringu klient müüb faktooringuvõlgnikule oma majandus- või kutsetegevuses eseme või osutab teenuse, faktoor aga kohustub: 1) tasuma nõude eest ja kandma nõude täitmata jätmise riisikot või 2) andma faktooringu kliendile nõude täitmise arvel krediiti, nõuet faktooringu kliendi jaoks valitsema ja teostama sellest tulenevaid õigusi, muu hulgas korraldama nõudest tulenevat raamatupidamist, ja nõude sisse nõudma. Faktooringlepingu alusel esitatud nõude asjaolude kohaselt anti hagejale BNG OÜ poolt üle arved 7/K, 8/K ja 9/K, mis pidi võlgnik hagejale tasuma, kuid mis on võlgniku poolt siiani tasumata ja nende põhjal on hageja nõue pankroti väljakuulutamise aja seisuga 14 185 624,28 kr. 30.09.2008 sõlmisid hageja, faktooringu klient ja võlgnik kolmepoolse kokkuleppe, mille punktis 1 lepiti kokku, et võlgnik kohustub faktooringu kliendi poolt võlgnikule esitatud arvete eest tasuma hagejale juhul kui nimetatud arvetele on kantud sellekohane märkus. Hageja on oma nõude tõendamiseks esitanud faktooringlepingu nr XXX (tl 31-33), mille kohaselt hageja (faktoor) ning BGN OÜ (klient) on sõlminud lepingu faktooringulimiidiga 2 000 000 USD. Pooled on kokku leppinud, et lepinguga seotud kulud kannab ostja vastavalt faktooringu kliendi, faktooringuvõlgniku ja faktoori vahel 25.09.2008 allkirjastatud kolmepoolsele kokkuleppele. Kostja vastuväidete kohaselt on hageja jätnud tähelepanuta faktooringulepingu p 11.1, mis sätestab, et kui faktooringuvõlgnik (AS PT) ei ole tasunud f (AS Swedbank Liising) makseid nõuetekohaselt lepingu esilehel toodud tähtaja jooksul, on Faktooringu klient (OÜ BGN ) kohustatud Faktoori (AS Swedbank Liising) nõudmisel seda faktooringuvõlglast (AS PT) puudutavad rahalised nõuded tagasi ostma ühe päeva jooksul peale arve tasumise tähtpäeva saabumist (tl 33). Faktooringulepingu p. 11.4 (tl 33) kohaselt faktooringu kliendi (OÜ BGN ) poolt nõude tagasiostmise kohustuse täitmisel väljastab faktoor (AS Swedbank Liising) faktooringu kliendile (OÜ BGN ) viimase nõudmisel vastavasisulise kinnituse ja arvega seotud dokumendid. Hageja (faktoor) on 25.03.2009 teatanud faktooringu kliendile (OÜ BGN faktooringulepingu p.11.1 ja 11.4 nõuete tagasiloovutamisest.
) kooskõlas
TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kostja on esitanud kohtule 25.03.2009 tagasiloovutamise teatise nr R1/03/057, mille kohaselt PT AS on jätnud tasumata vaidlusalused arved, mistõttu loovutab faktoor nõuded tagasi ja seda 913 680,24 USD ulatuses. Hageja vastuväited sellele, et lepingus ei ole eraldi välja toodud ega reguleeritud nõude ülemineku hetk, mistõttu tuleb lähtuda seadusest on paljasõnaline. Samuti ei ole õiguslikku alust hageja seisukohal, et kui nõuded on tagasi loovutatud tasu eest ja kuna tasu ei ole makstud, siis ei ole nõuded tagasi läinud. Poolte vahel sõlmitud lepingust tuleneb üheselt, et kui faktooringuvõlgnik ei ole tasunud f makseid nõuetekohaselt lepingu esilehel toodud tähtaja jooksul, on Faktooringu klient kohustatud Faktoori nõudmisel seda faktooringuvõlglast puudutavad rahalised nõuded tagasi ostma, mis on antud juhul ka tõendatud vastavasisulise tõendiga tagasiloovutamise teatisega. Kohus asub seisukohale, et tulenevalt eeltoodust ei ole hageja enam nõude omanik ja tal puudub õigus esitada nõuet AS PT (pankrotis) pankrotimenetluses. Nõude tagasiloovutuse tulemusena on hagejal nõue OÜ-gu BGN vastu, mitte aga AS PT (pankrotis) vastu.
TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus asub seisukohale, et käesolevas asjas on õiglane jaotada menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega, so jätta menetluskuludest 99 % ulatuses hageja ja 1 % ulatuses kostja kanda, kuivõrd hagi rahuldatud osa moodustab ligikaudu 1 %. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.
Hannes Olev Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.