Tühistada otsuse jõustumisel käesolevas tsiviilasjas Harju Maakohtu poolt 31. mail 2011.a tehtud kohtumääruse alusel kohaldatud hagi tagamine. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud hageja PP kanda.
Edasikaebamise kord Käesoleva
kohtuotsuse
peale
on
õigus
esitada
apellatsioonkaebus
Tallinna
Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest 12. märtsil 2012.a. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist 1(5)
2-11-23227 istungil. Kohtu selgitus menetlusabi taotlemise kohta Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.PP(edaspidi hageja) esitas 19. mail 2011.a Harju Maakohtule hagi MS’i (edaspidi kostja) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr XXX. Koos hagiavaldusega esitas hageja taotluse hagi tagamise korras täitemenetluse peatamiseks täiteasjas nr XXX ning kohtutäituril täitetoimingute tegemise keelamiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt on kohtutäitur Veiko Kaasik alustanud kostja 10. mai 2011.a avalduse alusel täitemenetluse Tallinna Linnakohtu 22. novemrbri 2005.a kohtuotsuse (edaspidi ka täitedokument) sundtäitmiseks (täiteasja nr XXX). Kohtuotsusega mõisteti hagejalt kostja kasuks välja elatis nende ühise alaealise tütre ülalpidamiseks igakuiselt summas 1345 krooni kuus kuni tütre täisealiseks saamiseni. Tütar sai täisealiseks XXX.a ning täitemenetluses nõutakse elatist 25 kalendrikuu ulatuses ehk kokku 2235 eurot. Hageja leiab, et ta on faktiliselt ülalpidamiskohustust täitnud rahausmmade igakuise tasumisega poolte ühisele tütrele. Seda tõendab muu hulgas tütre kirjalik kinnitus. Samuti on ta teinud kulutusi tütre koolitamiseks autojuhilubade saamisel ning kandnud kulusid seoses tütre täisealiseks saamise peoga ja tema reisiga Austraaliasse. Hageja on seisukohal, et kuna kohtuotsuse resolutsioon ei näinud ette kohtuotsuse täitmise korda, oli hagejal õigus täita oma ülalpidamiskohustust ka eelkirjeldatud viisil.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
3.Kostja hagi ei tunnista. Hageja ei ole täiteasjas nr XXX täitedokumendiks olevast kohtuotsusest tulenevat elatise maksmise kohustust vabatahtlikult täitnud. Elatise maksmise kohustus ning ulatus on kindlaks määratud jõustunud kohtuotsusega, kohustus on jätkuvalt sissenõutav. Ühtegi sellist asjaolu, mis teeks täitmise lubamatuks, ei esine. Perekonnaseaduse ükski varasem ega ka praegu kehtiv redaktsioon ei pane kohtule kohustust määrata elatise tasumise täitmise korda ega anna samuti valikuõigust täitmise viisi suhtes kohustatud isikule. Nii kehtivast kui varem kehtinud õigusest tuleneb elatise igakuise maksmise kohustus. Ekslik on hageja seisukoht selles, et tal oli kõnealuse kohustuse täitmisel valikuõigus või -võimalus asendada kohustuse täitmine mingite teiste tegudega. Hageja poolt hagiavalduses märgitud kulutused poolte ühisele tütrele on kostja arvates mittetäielikud kohustused võlaõigusseaduse (VÕS) § 4 mõttes – täidetud kõlbelise 2(5)
2-11-23227 kohustusena. Kostja hinnangul on normaalne, kui vanemad võimaldavad oma lastele enamat sellest, mis kohus on igakuise elatisena välja mõistnud. Selliste ühekordsete kõlbelisest kohustusest kantud kulutuste tegemine ei saa olla aluseks ega põhjenduseks igakuise elatise, mis on olnud ette nähtud regulaarseks ülalpidamiseks, maksmata jätmiseks. Vastavalt VÕS § 4 lg-le 3 ei saa mittetaieliku kohustusena üle antut tagasi nõuda. Vastavalt leiab kostja ka seda, et mittetaieliku kohustusena üle antu arvelt ei saa teha tasaarveldusi tunnustatud täilike kohustustega, mis on käesolevaks ajaks muutunud sissenõutavateks. Hagi kohaselt hageja sisuliselt taotleb tasaarvestust tema poolt tehtud kingituste ja ülalpidamiskohustusest tuleneva nõude vahel. VÕS § 200 lg 1 p 1 kohaselt on ülalpidamisnõude tasaarvestamine välistatud, mistõttu üksnes seetõttu tuleb hagi jätta rahuldamata isegi juhul, kui selline tasaarvestuse sooritamine oleks muul viisil mõeldav.
MENETLUSE KÄIK
4.31. mai 2011.a määrusega rahuldas Harju Maakohus hageja taotluse hagi tagamiseks ning peatas esialgse õiguskaitse korras kohtutäituri Veiko Kaasik poolt läbiviidava täitemenetluse täiteasjas nr XXX ning keelas selles täiteasjas täitetoimingute tegemise kuni käesolevas tsiviilasjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni (vt toimik, lk 111-113).
2.juunil 2011.a tehtud otsusega on kohtutäitur täitemenetluse täiteasjas nr XXX peatanud (vt toimik, lk 122).
5.3. jaanuari 2012.a määrusega otsustas kohus vastavalt TsMS § 403 lg-le 1 lahendada asja kirjalikus menetluses seda kohtuistungil arutamata. Nimetatud määrusega andis kohus pooltele võimaluse esitada asja lahendamise seisukohast tähtsust omavaid dokumente ja avaldusi kuni 20. veebruarini 2012.a. Samas teatas kohus, et kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja kantselei kaudu 12. märtsil 2012.a kell 15:00 (vt toimik, lk 158-159). Pooled ühtegi täiendavat dokumenti ega avaldust kohtule pärast 3. jaanuari 2012.a esitanud ei ole.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
6.Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
7.Vastavalt täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg-le 1 võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Sama paragrahvi teisest lõikest tulenevalt on esimeses lõikes nimetatud vastuväited kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist.
8.Pooltel puudub vaidlus selles, et kohtutäitur Veiko Kaasik on alustanud kostja 10. mai 2011.a avalduse alusel täitemenetlust täiteasjas nr XXX. Täitemenetluses on täitedokumendiks jõustunud Tallinna Linnakohtu 22. novemrbri 2005.a kohtuotsus (tsiviilasjas nr 2/29-6412/05), millega mõisteti hagejalt kostja kasuks välja elatis poolte üheise tütre ülalpidamiseks summas 1345 krooni kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni. Tütar sai täisealiseks XXX.a. Samuti puudub vaidlus, et täitemenetluses nõuab hageja kostjalt elatise tasumist ajaperioodi 01.01.2005-07.03.2006 eest, kokku summas 2235 eurot.
9.Pooltel on õiguslik vaidlus selle üle, kas täitedokumendist tulenevad kohustused on hageja poolt täidetud. Hageja hinnangul on ta kohustuse täitnud, kuna on andnud tütrele piisavalt ja regulaarselt ülalpidamiseks raha, mh kulutusteks, mis seonduvad tütre poolt autojuhilubade taotlemisega. Eelnenut kinnitab tütre poolt 13. oktoobril 2005.a allkirjastatud kinnitus. Autojuhilubade taotlemisega seoses on hageja ajavahemikul 3(5)
2-11-23227 01.10.2005-14.01.2006 kandnud kulutusi enda väidete kohaselt kokku 13 200 krooni, s.o 843,63 eurot. Lisaks eeltoodule maksis hageja kinni oma tütre 2008.a septembris toimunud Austraalia reisi piletid, millega seoses tegi kulutusi summas 12 889,98 krooni, s.o 823,82 eurot. Reis toimus küll ajal, mil tütar oli juba täisealine, kuid kõnealuse kohustuse võtmine hageja poolt toimus 2007. aasta alguses. Samuti on hageja võtnud enda kanda ka kulutused seonduvalt oma tütre täisealiseks saamise puhuks korraldatud peoga. Need kulutused kokku moodustasid 4 800 krooni, s.o 306,77 eurot.
10.Kohtu hinnangul võib lugeda nimetatud kulutuste tegemist hageja poolt hagiavaldusele lisatud ning 27. jaanuaril 2012.a täiendavalt esitatud dokumentaalsete tõendite põhjal tõendatuks (vt toimik, lk 15-21 ja 156). Kostja ei ole neid faktilisi asjaolusid selgesõnaliselt vaidlustanud ning menetluse käigus esitatud kirjalike avalduste põhjal võib pigem eeldada omaksvõttu (TsMS § 231 lg 4). Samas ei saa ülalkirjeldatud kulude kandmist pidada täitedokumendist tulenevate kohustuste kohaseks täitmiseks. Vastavalt VÕS § 76 lg-le 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 76 lg-s 3 sätestatu kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Ekslik on hageja seisukoht nagu ei tuleneks täitedokumendiks oleva kohtuotsuse resolutsioonist kohtuotsuse täitmise korda. Otsuse resolutsiooni järgi on igakuiselt tasutav elatis summas 1345 krooni välja mõistetud hagejalt kostja kasuks (vt toimik, lk 34-36). Perioodil 01.01.1995-30.06.2010 kehtinud perekonnaseaduse § 61 lg-test 1 ja 2 tulenevalt määrati elatis lapsele kohtu poolt kindlaks igakuise elatusrahana ning mõisteti välja nõude esitanud vanema või eestkostja või isiku kasuks, kelle huvides oli eestkosteasutus nõude esitanud. Seega tuli hagejal kohtuotsuse resolutsioonis märgitud elatis summas 1345 krooni tasuda igakuiselt hagejale. Kohustuse täitmise muud viisid kohtuotsuse resolutsiooni järgi võimalikud ei ole. Asja materjalide hulgas olevatest tõenditest ei nähtu, et hageja oleks tasunud kostjale elatist vastavalt täitedokumendi resolutsioonis märgitule. Hageja ei ole isegi väitnud, et ta oleks maksnud tütre ülalpidamiseks raha kostjale. Kohus märgib, et hageja poolt otse tütrele makstud rahasummasid ja muid ülalkäsitletud kulutusi võiks põhimõtteliselt lugeda kohtuotsuse resolutsioonist tulenevate kohustuste täitmiseks, kui hageja ja kostja oleks ülalpidamiskohustuse taolises täitmises kokku leppinud või kui kostja oleks kohustuse täitmise otse tütrele tagantjärgi heaks kiitnud (VÕS § 79 lg-d 1 ja 2) (vt nt: Riigikohtu 21. märtsi 2007.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-3-07, p 12). Käesoleval juhul on kostja hageja väidetele taoliste kokkulepete olemasolu kohta vastu vaielnud ning asja materjalid hageja seisukohti ei kinnita.
11.Lisaks omab hageja nõude lahendamisel tähtsust see, et osad hageja poolt esile toodud kulutused, eeskätt tütre ülalmainitud 13. oktoobri 2005.a kinnituses (vt toimik, lk 15) kajastatud kulutused, on tehtud enne täitedokumendiks oleva Tallinna Linnakohtu otsuse jõustumist. Taoliste kulude kandmisele ei saa hageja ülalviidatud TMS § 221 lgst 2 lähtuva piirangu tõttu käesoleval juhul sundtäitmise lubamatuks tunnistamisel tugineda. Siinkohal ei oma iseseisvat õiguslikku tähtsust hageja poolt esitatud asjaolu, et elatis on kohtuotsusega välja mõistetud alates 1. jaanuarist 2005.a (st tagasiulatuvalt). Liiatigi on Tallinna Linnakohus tütre osundatud kinnituses märgitud kulutusi otsuse põhjendavast osast nähtuvalt elatise väljamõistmisel arvestanud.
12.Lähtudes eeltoodud kaalutlustest, jätab kohus hagi rahuldamata.
4(5)
2-11-23227
13.Kohus lisab, et kostja poolt esitatud käsitlus nõuete tasaarvestusest ei oma asjas tähtsust, kuna nõuete võimalikule tasaarvestusele (VÕS § 197 lg 1) ei ole hageja tuginenud. Iseenesest õige on küll kostja seisukoht, et ülalpidamisnõude tasaarvestamine on VÕS § 200 lg 1 p 1 kohaselt välistatud.
14.Vastavalt TsMS § 442 lg 5 esimesele lausele lahendab kohus otsuse resolutsiooniga ka menetlusosaliste seni lahendamata taotlused ning rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Lähtudes TsMS § 386 lg-s 4 sätestatust, tühistab kohus käesoleva otsusega 31. mai 2011.a kohtumäärusega kohaldatud hagi tagamise.
15.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus jätab hagi rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta asjas hageja kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest (TsMS § 174 lg 1). Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega (TsMS § 174 lg 3).
Indrek Parrest kohtunik
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.