ASS hagi MG’i vastu võlgnevuse 111.09 euro, viivise 111.04 euro ja lisanduva viivise nõudes
Tsiviilasja hind
111.09 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja ASS (registrikood XXX, asukoht XXX)
esindajad
Hageja lepingulised esindajad Silver Eensaar ja Ene Solovjev (Julianuse Õigusbüroo OÜ, A. Weizenbergi 20, 10150 Tallinn, elektronpost [email protected]) Kostja MG (isikukood XXX, elukoht XXX)
Asja läbivaatamine
Kirjalik lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista MG’ilt võlgnevus 151.86 eurot, millest põhivõlg (põhinõue) on 75.93 eurot ja viivis 75.93 eurot, ASS kasuks.
3.Välja mõista MG’ilt viivis 0.2 % põhinõudelt (75.93 eurolt) päevas alates hagi esitamisest, s.o 15.12.2011, kuni põhinõude täitmiseni ASS kasuks. Menetluskulude jaotus Hageja menetluskulud 68 % ulatuses jätta kostja kanda. Kostja meneltuskulud 32 % ulatuses jätta hageja kanda. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (09.03.2012). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.
2-11-61625 Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks. TsMS § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtu selgitus seoses menetlusabi taotlemisega Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavaldus ja selles sisalduvad asjaolud
1.ASS(hageja) esitas 15.12.2011 Harju Maakohtule hagi MG’i (kostja) vastu võlgnevuse 111.09 euro, viivise 111.04 euro ja lisanduva viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 04.12.2007 liitumis- ja teenuse osutamise ning seadme kasutamise lepingud nr XXX, millega hageja võttis endale kohustuse osutada kostjale telekommunikatsiooni teenuseid ja anda kostjale kasutamiseks seadmed. Kostja kohustus osutatud teenuste eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt tasuma. Kostja jättis teenuste eest tasumata. Hagejal on tasumata järgmised arved: 31.07.2008 arve nr XXX summas 63.27 eurot, 01.07.2008 arve nr XXX summas 6.33 eurot; 01.06.2008 arve nr XXX summas 6.33 eurot, 01.04.2008 arve nr XXX summas 25.50 eurot, 01.03.2008 arve nr XXX summas 9.66 eurot. Üldtingimuste p 8.1. järgi on poolte vahel viiviseks kokku lepitud 0.2 % tasumata summalt päevas. Hageja on arvestanud viiviseid alates iga arve sissenõutavaks muutumisest kokku summas 280.72 eurot, kuid tegutsedes heas usus vähendab hageja viivise nõuet põhivõla summani ning nõuab kostjalt viivise tasumist summas 111.04 eurot. Samuti nõuab hageja kostjalt viivist TsMS § 367 tuginedes alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni 0.2 % päevas tasumata võlasummalt. Hageja nõude aluseks on 04.12.2007 sõlmitud lepingud, mis lõpetati 03.04.2008 aktiga. 04.12.2007 seadme kasutamise lepingus nimetatud seadet ei ole kostja hagejale tagastanud. Hageja on seisukohal, et nõue ei ole aegunud. Aegumist reguleerib tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 147 lg 3 teine lause, mis tähendab, et aegumise kulgemine algab alates arve esitamise aasta lõppemisest, so käesoleval juhul alates 01.01.2009 kell 00:00 ning nõue oleks aegunud 31.12.2011 kell 24:00. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja vastu esitatud nõue on alusetu. Kostja ei ole hagejale võlgu ning on tagastanud hagejale modemi. Ühegi väidetava nõude olemasolust pole hageja kostjat varem teavitanud. 2011.a detsembris sai kostja teada, et maksehäireregistris on registreeritud teade tema suhtes. Tegemist oli hageja poolt inkassofirmale antud nõude menetlemisega. Hageja tuvastas, et nõue on alusetu ning andis välja 16.02.2011 teatise, millega kinnitas, et pretensioonid kostja vastu puuduvad. Hagiavaldusele lisatud arved on väljastatud peale poolte vahel sõlmitud lepingute lõpetamist.
2-11-61625
Kostja leiab, et hagi on aegunud, kuna arvete maksetähtaegadest on hagiavalduse esitamise hetkel möödas üle kolme aasta ja TsÜS § 146 lg 1 alusel on nõue aegunud. Maakohtu põhjendused
3.Kohus leiab, et hagi kuulub osaliselt rahuldamisele.
4.Käesolevas asjas puudub vaidlus järgmiste asjaolude osas: • Poolte vahel oli 12.09.2007 sõlmitud liitumis- ja teenuste osutamise ning seadme kasutamise lepingud nr XXX, mis lõpetati 04.12.2007 aktiga (t lk 4, 8, 10); • Pooled sõlmisid 04.12.2007 uue ühenduspunkti osas liitumis- ja teenuste osutamise ning seadme kasutamise lepingud nr XXX, mis lõpetati 03.04.2008 aktiga (t lk 5-6, 9, 57) Käesoleva nõude aluseks on 04.12.2007 sõlmitud lepingud. Lepingute tingimused tulenevad AS S Üldtingimustest, mis on lepingute lahutamatuks osaks (t lk 11-16).
5.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 sätestatu annab võlausaldajale õiguse nõuda võlgnikult raha maksmise kohustuse täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 6 annab võlausaldajale õiguse nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Hageja väidete kohaselt jättis kostja 04.12.2007 sõlmitud lepingute alusel hagejale teenuse eest maksmata, mistõttu lõpetas hageja lepingud. Hageja väite kohaselt ei ole kostja 04.12.2007 seadme kasutamise lepingu nr XXX alusel saadud modemit hagejale tagastanud. Üldtingimuste p 5.2.1 sätestab kostja kohustuse tasuda hagejale liitumise, osutatud teenuste, teostatud tööde ja paigaldatud materjalide eest S i hinnakirja ja esitatud arvete kohaselt. Seadme kasutamise lepingu nr XXX p 8 sätestab hageja õiguse nõuda seadme väärtust nõude esitamise ajal, kui klient ei ole tagastanud seadet hageja esindusse.
6.Kohus käsitleb esmalt kostja poolt esitatud aegumise vastuväidet. Selleks tuleb välja selgitada, millised nõuded on hageja esitanud ja milliseid tsiviilseadustiku üldosa seaduse sätteid tuleb nende nõuete aegumise analüüsimiseks kohaldada, sh tuleb välja selgitada aegumise algusele kohaldatavad sätted. Erinevate nõuete aegumisele võivad nende nõuete iseloomust lähtuvalt kohalduda erinevad TsÜS-i sätted. Hagiavalduse kohaselt võlgneb kostja hagejale: KODU kolmikpaketi teenuse ja kaabelmodemi rendi kuumaksed ning kuna modemit ei ole tagastatud, siis modemi väärtuse maksumuse. Kohus leiab, et hageja nõuded ei ole aegunud. Õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub TsÜS § 142 lg 1 järgi seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul ja pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Liitumis- ja teenuse osutamise ning seadme kasutamise lepingutes kokku lepitud telekommunikatsiooniteenuste kasutamisest tulenev tasunõue on tehingust tulenev nõue, mille aegumistähtaeg on TsÜS § 146 lg 1 kohaselt kolm aastat. KODU kolmikpaketi tasu ja modemi väärtuse nõuete aegumise alguse määratlemisel tuleb käesoleval juhul lähtuda TsÜS § 147 lg 3 teisest lausest. TsÜS § 147 lg 3 (mis reguleerib eelkõige kokkulepitud lepingulise tasu maksmise nõude aegumist) teisest lausest tuleneb, et kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võis arve esitada. Kohtu arvates tuleb nimetatud
2-11-61625 teise lause osa „muutub sissenõutavaks arve esitamisega“ mõista nii, et nõude sissenõutavus peab olema seotud arvete esitamisega (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-95-08 p 11). AS S Üldtingimuste p 7.6. kohaselt pidi kostja hageja poolt osutatud teenuste eest tasuma arvel näidatud tähtajaks. Vastavalt AS S Üldtingimuste p 10.4 teise lause kohaselt seadme või kiipkaardi mittetagastamisel kohustub kostja tasuma hagejale selle maksumuse hageja poolt esitatava arve alusel vastavuses hinnakirjaga või seadme üürilepinguga. AS S Üldtingimuste p 10.5. kohaselt esitab hageja hiljemalt kahe kuu jooksul pärast lepingu lõppemist kliendile lõpparve osutatud teenuste eest kuni lepingu lõppemiseni ja vajadusel kliendi poolt tagastamata hagejale kuuluvate seadmete ja kiipkaardi eest. Asja materjalidest nähtuvalt esitati vaidlusalused arved kostjale ajavahemikus 01.03.2008-31.07.2008 (t lk 17-21). Seega algas lepingutes kokku lepitud telekommunikatsiooni kasutamisest tuleneva tasunõude ja seadmete väärtuse hüvitamise nõude aegumistähtaeg TsÜS § 147 lg 3 teise lause alusel 2008.a lõppemisest. Nõude aegumistähtaja alguseks peab kalendriaasta vastavalt TsÜS § 147 lg 3 teisele lausele olema lõppenud, seega algas kõigi hagis nimetatud arvete osas tasu nõude aegumine 01.01.2009 kell 00:00. Aegumistähtaeg oleks lõppenud TsÜS § 146 lg 1 arvestades 31.12.2011 kell 24:00, kuid hagi esitati 15.12.2011.
7.Tulenevalt seadme kasutamise lepingu p 5.3 on klient kohustatud tasuma hagejale seadme üüri hinnakirja või pooltevahelise kokkuleppe kohaselt vastavuses hageja poolt esitatud arvetega. Selle kohustuse osas on tegemist korduvate kohustustega (kostjal oli kohustus iga kuu tasuda teatud summa) ning seetõttu tuleb aegumistähtaja ja selle alguse leidmisel analüüsida TsÜS § 154. Nimetatud paragrahvi kohaselt on korduvate kohustuste täitmise nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-95-08 p 11). Seega algas seadmete üüritasu nõude aegumine 01.01.2009 kell 00:00. Aegumistähtaeg oleks lõppenud TsÜS § 146 lg 1 arvestades 31.12.2011 kell 24:00.
8.Viivise korral on praegusel juhul tegemist korduvate kohustustega, sest kostjal oli kohustus tasuda viivist iga viivitatud kalendripäeva eest. Sellest johtuvalt tuleb nõude aegumistähtaja algust arvestada TsÜS § 154 sätestatu kohaselt (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-95-08 p 12). Viivisenõude aegumistähtaeg algas seega samuti 01.01.2009 kell 00:00 ning oleks lõppenud TsÜS § 146 lg 1 järgi 31.12.2011 kell 24:00. Kohus märgib, et kõrvalkohustusest tuleneva nõudena aeguks viivisenõue TsÜS § 144 kohaselt igal juhul hiljemalt koos põhinõudega.
9.Järgnevalt hindab kohus kostja väiteid, et tal puuduvad võlgnevused hageja ees. Kostja on selleks esitanud inkassofirma Julianus Inkasso OÜ 16.02.2011 teatise nr XXX, mille kohaselt Julianus Inkasso OÜ ei oma 16.02.2011 seisuga kostja vastu pretensioone vastavalt lepingule nr XXX(t lk 37). Kostja on selleks esitanud inkassofirma Julianus Inkasso OÜ 16.02.2011 teatise nr XXX, mille kohaselt Julianus Inkasso OÜ ei oma 16.02.2011 seisuga kostja vastu pretensioone vastavalt lepingule nr XXX(t lk 37). Hageja on selgitanud, et inkassofirma ei menetlenud kostja vastu nõuet 16.02.2011 seisuga, mistõttu sellise sisuga teatis välja anti. See aga ei tähenda, et hagejal ei olnud kostja vastu seisuga 16.02.2011 nõuet. Hagejal on kostja vastu nõue alates esimesest maksmata arvest, so alates 31.03.2008. Kohtu hinnangul ei tõenda inkassofirma 16.02.2011 teatis nr XXX, et kostja on teenuste eest hagejale nõuetekohaselt tasunud. Nimetatud teatisest nähtub üksnes, et
2-11-61625 võlgnevuse menetlus on lõpetatud, kuid sellest ei nähtu, et lõpetamise põhjuseks oli võlgnevuse puudumine või võlgnevuse tasumine. Kohtu hinnangul ei ole kostja tõendanud, et ta on arves nr XXX osutatud teenuste ja modemi rendi eest tasunud. Kostja ei ole vaidlustanud, et nimetatud perioodil ta teenuseid tarbis ja modemit rentis. Nimetatud arve alusel nõuab hageja kostjalt 9.66 eurot. Järgmiste kuude osas esitatud arvete osas tuleb arvestada asjaoluga, et 03.04.2008 on poolte vahel sõlmitud lepingu lõpetamise akt nr XXX, millega on lõpetatud lepingud nr XXX. Hageja on selgitanud, miks on järgnevates arvetes nõutud modemi eest renti, kuid selgitustes puudub viide lepingu(te) sättele, millest hageja juhindub. Seadme kasutamise lepingu p-de 7 ja 8 alusel tuleb pärast lepingu lõpetamist seade tagastad ning selle tagastamata jätmisel on hagejal õigus nõuda seadme väärtust nõude esitamise ajal. Kui leping lõpetati aktiga 03.04.2008, siis kohtu hinnangul ei olnud hagejal õigust nõuda modemi eest renti, vaid tulenevalt AS S Üldtingimustest p-dest 10.4 ja 10.5 on hagejal õigus nõuda tagastamata modemi väärtuse hüvitamist. Seda on ka hageja 01.07.2008 arve nr XXX esitamisega teinud (t lk 21). Hagejal on õigus nõuda aprilli 2008.a eest KODU kolmikpaketi eest teenustasu kolme päeva eest tulenevalt AS S Üldtingimuste p 10.4, mille kohaselt peab kostja maksma tasu hageja poolt osutatud teenuste eest kuni teenuse osutamise lõppemiseni. Kolme päeva eest on teenuse tasu (3x0.85+käibemaks) 3 eurot. Kohtu hinnangul ei ole alust kostjalt nõuda modemi renti juuni ja juuli 2008.a eest (arved nr XXX, XXX, t lk 19-20).
10.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on tagastanud pärast seadme kasutamise lepingu nr XXX lõppemist modemi. TsÜS § 65 kohaselt eseme väärtuseks loetakse selle harilik väärtus, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). Seega saab lugeda modemi väärtuseks 990 krooni (koos käibemaksuga), kuna see hind on märgitud seadme kasutamise lepingus. Kohtu hinnangul tuleb tõendamiskoormis jagada selliselt, et kuna hageja ei saa negatiivset asjaolu tõendada, siis on kostja kohustus tõendada, et ta on selle kohustuse nõuetekohaselt täitnud. Selleks on hageja esitanud tunnistajate DV’i ja P Š ’i kirjalikud ütlused (t lk 62, 64). Tegemist on lubatava tõendiga TsMS § 405 lg 1 p 5 tulenevalt. Nimetatud kirjalikes ütlustes DV ja P Š kinnitavad, et olid koos kostjaga modemi tagastamise ajal kui modem viidi hageja esindusse. Kohustuse täitmise tõendamise üldpõhimõtte kohaselt peaks võlgnik end ise varustama tõendiga kohustuse täitmise kohta (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-24-02 p 16). Kohtu hinnangul ei saa lugeda tõendatuks modemi tagastamist hageja esindusse eeltoodud kirjalike tunnistajate ütluste alusel. Nimetatud ütlused on väga üldised ning nendesse tuleb suhtuda kriitiliselt, kuna tegemist on kostja sõpradega, kes võivad olla huvitatud asja lahendamisest kostja kasuks. Kuna modemi tagastamist ei ole usaldusväärselt tõendatud, siis on hagejal õigus nõuda modemi väärtuses hüvitist summas 990 krooni (koos käibemaksuga), e 63.27 eurot. Eeltoodust tulenevalt on kohus tuvastanud, et kostja võlgneb hagejale (9.66+3+63.27) 75.93 eurot. Käesolevas asjas ei oma tähtsust, kas hageja on kostjale enne kohtumenetlust pretensioone võlgnevuse kohta esitanud või mitte, kuna see ei mõjuta kostja kohustuste täitmist. Hagejal on õigus nõue maksma panna aegumistähtaja jooksul ning seadusest tulenevalt ei ole hagejal kohustust kostjat kohtuväliselt nõudest teavitada.
11.Hageja arvestuste kohaselt oleks tal õigus nõuda viivist alates iga arve sissenõutavaks muutumisest kokku summas 280.72 eurot. Viivise nõudeõigus tuleneb VÕS § 113 lg 1. Poolte vahel sõlmitud seadme kasutamise lepingu p 9 ja AS S Üldtingimuste p 8.1. on pooled kokku leppinud viivisemääras 0.2 % tähtaegselt laekumata summalt kalendripäevas. Hageja on hagis
2-11-61625 esitanud viivisenõude vähendatud kujul, paludes kostjalt välja mõista viivis põhinõude ulatuses 111.04 eurot TsMS § 6 lg 1 alusel.
12.Hageja põhinõue kuulub rahuldamisele summas 75.93 eurot. Hageja nõuab viivist põhinõude ulatuseni ning kuna põhjendatud on põhinõue summas 75.93 eurot, siis kohus rahuldab viivisenõude samas ulatuses, 75.93 eurot. Samuti rahuldab kohus TsMS § 367 lähtudes hageja nõude viivise väljamõistmiseks 0.2 % põhinõudelt päevas alates hagi esitamisest, s.o 15.12.2011, kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud
13.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna hagi kuulub rahuldamisele 68 % ulatuses, siis hageja menetluskulud jäävad 68 % ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 32 % ulatuses hageja kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest (TsMS § 174 lg 1). Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega (TsMS § 174 lg 3).
Meeli Kaur kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.