Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

2-11-61625 Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks. TsMS § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtu selgitus seoses menetlusabi taotlemisega Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavaldus ja selles sisalduvad asjaolud

2-11-61625

Kostja leiab, et hagi on aegunud, kuna arvete maksetähtaegadest on hagiavalduse esitamise hetkel möödas üle kolme aasta ja TsÜS § 146 lg 1 alusel on nõue aegunud. Maakohtu põhjendused

2-11-61625 teise lause osa „muutub sissenõutavaks arve esitamisega“ mõista nii, et nõude sissenõutavus peab olema seotud arvete esitamisega (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-95-08 p 11). AS S Üldtingimuste p 7.6. kohaselt pidi kostja hageja poolt osutatud teenuste eest tasuma arvel näidatud tähtajaks. Vastavalt AS S Üldtingimuste p 10.4 teise lause kohaselt seadme või kiipkaardi mittetagastamisel kohustub kostja tasuma hagejale selle maksumuse hageja poolt esitatava arve alusel vastavuses hinnakirjaga või seadme üürilepinguga. AS S Üldtingimuste p 10.5. kohaselt esitab hageja hiljemalt kahe kuu jooksul pärast lepingu lõppemist kliendile lõpparve osutatud teenuste eest kuni lepingu lõppemiseni ja vajadusel kliendi poolt tagastamata hagejale kuuluvate seadmete ja kiipkaardi eest. Asja materjalidest nähtuvalt esitati vaidlusalused arved kostjale ajavahemikus 01.03.2008-31.07.2008 (t lk 17-21). Seega algas lepingutes kokku lepitud telekommunikatsiooni kasutamisest tuleneva tasunõude ja seadmete väärtuse hüvitamise nõude aegumistähtaeg TsÜS § 147 lg 3 teise lause alusel 2008.a lõppemisest. Nõude aegumistähtaja alguseks peab kalendriaasta vastavalt TsÜS § 147 lg 3 teisele lausele olema lõppenud, seega algas kõigi hagis nimetatud arvete osas tasu nõude aegumine 01.01.2009 kell 00:00. Aegumistähtaeg oleks lõppenud TsÜS § 146 lg 1 arvestades 31.12.2011 kell 24:00, kuid hagi esitati 15.12.2011.

2-11-61625 võlgnevuse menetlus on lõpetatud, kuid sellest ei nähtu, et lõpetamise põhjuseks oli võlgnevuse puudumine või võlgnevuse tasumine. Kohtu hinnangul ei ole kostja tõendanud, et ta on arves nr XXX osutatud teenuste ja modemi rendi eest tasunud. Kostja ei ole vaidlustanud, et nimetatud perioodil ta teenuseid tarbis ja modemit rentis. Nimetatud arve alusel nõuab hageja kostjalt 9.66 eurot. Järgmiste kuude osas esitatud arvete osas tuleb arvestada asjaoluga, et 03.04.2008 on poolte vahel sõlmitud lepingu lõpetamise akt nr XXX, millega on lõpetatud lepingud nr XXX. Hageja on selgitanud, miks on järgnevates arvetes nõutud modemi eest renti, kuid selgitustes puudub viide lepingu(te) sättele, millest hageja juhindub. Seadme kasutamise lepingu p-de 7 ja 8 alusel tuleb pärast lepingu lõpetamist seade tagastad ning selle tagastamata jätmisel on hagejal õigus nõuda seadme väärtust nõude esitamise ajal. Kui leping lõpetati aktiga 03.04.2008, siis kohtu hinnangul ei olnud hagejal õigust nõuda modemi eest renti, vaid tulenevalt AS S Üldtingimustest p-dest 10.4 ja 10.5 on hagejal õigus nõuda tagastamata modemi väärtuse hüvitamist. Seda on ka hageja 01.07.2008 arve nr XXX esitamisega teinud (t lk 21). Hagejal on õigus nõuda aprilli 2008.a eest KODU kolmikpaketi eest teenustasu kolme päeva eest tulenevalt AS S Üldtingimuste p 10.4, mille kohaselt peab kostja maksma tasu hageja poolt osutatud teenuste eest kuni teenuse osutamise lõppemiseni. Kolme päeva eest on teenuse tasu (3x0.85+käibemaks) 3 eurot. Kohtu hinnangul ei ole alust kostjalt nõuda modemi renti juuni ja juuli 2008.a eest (arved nr XXX, XXX, t lk 19-20).

2-11-61625 esitanud viivisenõude vähendatud kujul, paludes kostjalt välja mõista viivis põhinõude ulatuses 111.04 eurot TsMS § 6 lg 1 alusel.

Meeli Kaur kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.