2-11-43400/24 - Võlaõigus - Sideteenuste osutamise lepingud - Tartu Maakohus Valga kohtumaja - lahend.ee

Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalidega, leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja piisavalt tõendatud ning hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses. Hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt on kostja ja AS xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx sõlminud liitumislepingud nr xxxxxxx 28.09.2006.a ja nr xxxxxxx 30.07.2007.a. Kohus on otsust tehes uurinud ja hinnanud järgmisi ärakirjadena esitatud tõendeid – xxxxxxxxxxx teatis kostjale nõude loovutamise kohta 30.09.2010.a (tl 23); AS xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 28.09.2006.a kostjaga sõlmitud liitumisleping nr xxxxxxx, millele on lisatud koopia kostja passist (tl 24-25); AS xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 30.07.2007.a kostjaga sõlmitud liitumisleping nr xxxxxxx, millele on lisatud koopia kostja passist (tl 26-27); 01.10.2007.a arve nr 0019339601 summas 3905,73 krooni s.o 249.62 eurot koos teenuste arve alajaotusega (tl 28-29); 01.11.2007.a arve nr 0019506185 summas 173,18 krooni s.o 11,07 eurot koos teenuste arve alajaotusega (tl 30-31); 01.12.2007.a arve nr 0019671434 summas 150 krooni s.o 9,59 eurot koos teenuste arve alajaotusega (tl 32-33); 01.01.2008.a arve nr 0019837161 summas 150 krooni s.o 9,59 eurot koos teenuste arve alajaotusega (tl 34-35); 01.02.2008.a arve nr 0013003490 summas 2150 krooni s.o 137.41 eurot koos teenuste arve alajaotusega (tl 36-37); AS xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx teenuste kasutamise üldtingimused (tl 38-49); xxxxxxxxxxx AS ja kostja vahel 30.07.07.a sõlmitud liitumislepingu nr xxxxxxx lisaks olev järelmaksuga müügileping viimase maksetähtajaga 18.01.2009.a, mille on lisatud 30.07.2007.a arve nr M0700241347 summas 5219 krooni (tl 72-73); xxxxxxxxxxx AS ja kostja vahel 29.09.06.a sõlmitud liitumislepingu nr xxxxxxx lisaks olev järelmaksuga müügileping viimase maksetähtajaga 18.03.2008.a, mille on lisatud 29.09.2006.a arve nr M0600302904 summas 4269 krooni (tl 75-76); I. N. sünnitunnistus xxxxxxxxxx, millest nähtuvalt on kostja alaealise I. N. isa (tl 83). Poolte vahel puudub vaidlus järgnevas: 1) AS xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ja kostja sõlmisid liitumislepingud nr xxxxxxx 28.09.2006.a (tl 24) ja nr xxxxxxx 30.07.2007.a (tl 26), millega AS xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx võttis endale kohustuse osutada kostjale

telekommunikatsiooni teenuseid ning kostja kohustus osutatud teenuste eest tasuma õigeaegselt, vastavalt esitatud arvetele; 2) xxxxxxxxxxx AS ja kostja vahel on 30.07.07.a sõlmitud liitumislepingu nr xxxxxxx lisaks olev järelmaksuga müügileping viimase maksetähtajaga 18.01.2009.a, mille alusel kohustus xxxxxxxxxxx AS andma kostjale üle mobiiltelefoni Sony Ericsson K810i Blue ning kostja kohustus tasuma järelmaksuga osamakseid summas 240 krooni kalendrikuus alates 18.08.2007 kuni 18.01.2009.a (tl 72-73); 3) xxxxxxxxxxx AS ja kostja vahel on 29.09.06.a sõlmitud liitumislepingu nr xxxxxxx lisaks olev järelmaksuga müügileping viimase maksetähtajaga 18.03.2008.a, mille alusel kohustus xxxxxxxxxxx AS andma kostjale üle mobiiltelefoni Nokia 6233 Classic Black ning kostja kohustus tasuma järelmaksuga osamakseid summas 215 krooni kalendrikuus alates 18.10.2006 kuni 18.03.2008.a (tl 75-76); 4) AS xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx on endale võetud kohustusi täitnud ja esitanud kostjale igakuiselt arveid teenuste kasutamise eest (tl 28-37); 5) Kostja rikkus lepingutest tulenevaid kohustusi jättes xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx AS-le nõuetekohaselt tasumata esitatud arvete eest (tl 28-37). Poolte vahel on vaidlus nõude aegumise ning 01.02.2008.a arve nr 0013003490 summas 2150 krooni s.o 137.41 eurot käsitlustasu summa (2000 krooni s.o 127,82, tl 36-37) nõudeõiguse üle. Kostja on palunud vähendada hageja viivisnõuet. Kohus on esitatud tõendite alusel tuvastanud, et 30.09.2010.a loovutas AS xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx võlanõuded X OÜ –le (hagejale) R. N. ( kostja) vastu täies ulatuses, s.h õigusega nõuda kõrvalnõudeid. VÕS § 164 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja sõltumata võlgniku nõusolekust anda oma nõude lepingu alusel üle tervikuna või osaliselt teisele isikule. VÕS § 164 lg 2 kohaselt nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Kohtule nähtuvalt on kostjale esitatud teated nõude loovutamise kohta 30.09.2010.a (tl 23). VÕS § 171 lg 1 kohaselt võib võlgnik uue võlausaldaja nõude vastu lisaks vastuväidetele, mis tal on uue võlausaldaja vastu, esitada kõiki vastuväiteid, mis tal olid senise võlausaldaja vastu nõude loovutamise ajal. Kohtu hinnangul on esitatud hagi lubatud ja õiguslikult põhjendatud. VÕS § 3 p 1 kohaselt võib võlasuhe tekkida lepingust. VÕS § 8 lg 1 kohaselt on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Poolte vahel puudub vaidlus liitumislepingute ja järelmaksuga müügilepingute sõlmimise fakti osas. Seega on poolte vahel lepingust tulenev võlasuhe. Kostja on seisukohal, et hageja nõue on aegunud. Erinevate nõuete aegumisele võivad nende nõuete iseloomust lähtuvalt kohalduda erinevad TsÜS-i sätted. Toimiku materjalide kohaselt (tl 24 ja 26) on AS xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ja kostja sõlminud kokku neli lepingut: 28.09.2006.a liitumislepingu nr xxxxxxx ja 30.07.2007.a liitumislepingu nr xxxxxxx mobiilsideteenuste kasutamiseks, mille lisaks on teenuste kasutamise üldtingimused (tl 38-49) ning 29.09.06.a sõlmitud liitumislepingu nr xxxxxxx lisaks oleva järelmaksuga müügilepingu, samuti 30.07.07.a sõlmitud liitumislepingu nr xxxxxxx lisaks oleva järelmaksuga müügilepingu, mille kohaselt ostis kostja AS-lt xxxxxxxxxxx mobiiltelefonid ja kohustus nende hinna tasuma igakuiste maksetena, millest viimane tuli teha vastavalt kas liitumislepingu nr xxxxxxx lisaks olevale müügilepingule 18.03.2008.a ning vastavalt liitumislepingu nr xxxxxxx lisaks olevale müügilepingule 18.01.2009.a. Ka järelmaksu müügilepingute osaks olid teenuste kasutamise üldtingimused. Viidatud teenuste kasutamise

tingimuste p 5.2.2 kohaselt pidi kostja tasuma telefoniteenuste kasutamise eest talle esitatavate arvete alusel. Liitumislepingus kokku lepitud telefoniteenuste kasutamisest tulenev tasunõue on tehingust tulenev nõue, mille aegumistähtaeg on TsÜS § 146 lg 1 kohaselt kolm aastat. Kohus on seisukohal, et aegumise algusele tuleb nimetatud nõude korral kohaldada TsÜS § 147 lg-t 1 ja lg 3 teist lauset. TsÜS § 147 lg 1 esimese lause kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 147 lg 3 (mis reguleerib eelkõige kokkulepitud lepingulise tasu maksmise nõude aegumist) teise lause kohaselt, kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Kohtule tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on arved kostjale esitatud perioodil 01.10.2007-01.02.2008.a. Nimetatud arvetest tuleneva nõude aegumise kulgemise osas tuleb kohaldada TsÜS § 146 lg-s 1 ning § 147 lg 3 teises lauses sätestatud. Seega algas nõuete aegumise kulgemine vastavalt 01.01.2008 kell 00.00 ja 01.01.2009 kell 00.00 ning nõue oleks aegunud vastavalt 31.12.2010 kell 24.00 ja 31.12.2011 kell 24.00. Kuna aga kostja on teinud võla katteks 20.12.2010 makse summas 142.- krooni ning 10.03.2011 makse summas 30.- eurot, siis TsÜS § 158 kohaselt katkes nõude aegumise kulgemine. Kuna hageja on pöördunud oma nõude kaitseks kohtusse maksekäsu kiirmenetluse avaldusega 14.09.2011, siis TsÜS § 160 lg 1 ja lg 2 p 3 koostoimes peatus aegumise kulgemine, seega ei ole hageja nõue aegunud. Kostja kohustus osutatud teenuste eest tasuma õigeaegselt, vastavalt esitatud arvetele. Seega tuleneb kostja kohustus lepingutest. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Samuti sätestab VÕS § 82 lg 1, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine, on VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine. VÕS § 101 lg 2 alusel võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 103 lg 1 kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. VÕS § 103 lg 2 kohaselt on kohustuse rikkumine vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Kostja ja hageja vahel puudub vaidlus asjaolus, et kostja jättis vaidlusalused arved AS-le xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx õigeaegselt tasumata, seega rikkus kostja lepingut. Kohtule nähtuval on kostja esitanud vastuväite käsitlustasule summas 2000 krooni s.o 127.82 eurot. Kohus nõustub kostjaga, et tegemist on leppetrahviga. Samas on kohtule nähtuvalt tegemist tähtajalise järelmaksuga müügilepinguga, mille kestvus oli fikseeritud vastavalt kuni 18.03.2008.a ja 18.01.2009.a. Kostja rikkus lepingut, mistõttu esitas AS xxxxxxxxxxx järelmaksuga müügilepingu sätestatud tingimuste alusel (tl 72, 75) nõude käsitlustasule summas 1000.- krooni kummagi lepingu kohta. Oma sisult on käsitlustasu näol tegemist soodushinnaga müüdud telefoni hinnavahe hüvitamise nõudega. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 159 lg 2 kohaselt kaotab kahjustatud pool õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. VÕS § 159 lg 2 kohaldamise eelduseks on muu hulgas ka kohustuse rikkumise avastamise aja tuvastamine. Sellest hetkest hakkab kulgema mõistlik aeg leppetrahvi nõudest teatamiseks. Seda on Riigikohus rõhutanud 20. märtsi 2008. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-15-08. Praeguses asjas on AS xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx esitanud kostjale leppetrahvi nõude 01.02.2008.a arves nr 0013003490, kusjuures viimane arve teenuse osutamise eest esitati

kostjale tasumiseks 01.01.2008.a, seega teatati kostjale leppetrahvi nõudest mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist. Lisaks peab kohus vajalikuks koostajale selgitada, et leppetrahvi võib kahjustatud pool võlgnikult VÕS § 161 lg 1 alusel nõuda tegelikust kahjust sõltumata. Kohus on seisukohal, et hageja on antud juhul õigustatud nõudma kostjalt leppetrahvi kohustuse rikkumise tõttu kogusummas 2000 krooni s.o 127,82 eurot. VÕS § 94 lg 1 kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Liitumislepingute tingimustes on sätestatud AS xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx õigus nõuda kohustuse rikkumise korral viivst määras 0,15% võlasummast iga viivitatud päeva eest (tl 24, 26). Samas on kostja palunud kohtul vähendada viiviseid. Kohus selgitab, et viivis on leppetrahvi alaliigiks, mida võlgnik on kohustatud tasuma kohustuse mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise, eriti täitmisega viivitamise korral. Leppetrahvi nõude kaudu saab võlausaldaja esmajoones lihtsama võimaluse kohustuse rikkumisest tuleneva eeldatava kahju hüvitamise nõude realiseerimiseks kokkulepitud suuruses. Viivis on leppetrahv eelkõige rahalise kohustuse täitmisega viivitamise eest, mida arvestatakse protsendina põhivõlalt (intressina). Vaidluse all ei ole, et kostja oma maksekohustust rikkus. Vastavalt VÕS § 162 lg 1 kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kohtu õigused viivise vähendamisel ei ole piiramatud. Kohtulahendist peavad nähtuma ja kontrollitavad olema kohtu motiivid, miks viivist vähendati. Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-66-05 selgitanud, et kohus vähendab viivist üksnes võlgniku taotlusel. Leppetrahvi alandamine on kohtu diskretsiooniotsus, mille kohus teeb võlgniku ja võlausaldaja huve kaaludes. Kohus selgitab kostjale, et kohtul on võimalik võlgniku taotlusel vähendada viivismäära, kui see on ebamõistlikult suur. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Vastavalt TsMS § 436 lg-le 2 rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kohus arvestab antud taotluse lahendamisel järgmist: 1) liitumislepingutest nähtub osapoolte kokkulepe viivise nõudeõigusele määras 0,15% päevas võlasummalt iga viivitatud päeva eest; 2) kostja ei ole esitanud kohtule enda sissetulekuid tõendavaid dokumente, millest nähtuks kostja halb majanduslik olukord; 4) kostja selgitus alaealise lapse ülalpidamiskohustuse kohta ei ole kohustuse täitmisest vabastavaks asjaoluks. Kohtule nähtuvalt ei ole tegemist ebamõistlikult suure viivisnõudega. Antud juhul puudub vaidlus asjaolus, et kostja rikkus maksekohustust, samas ei ole kostja kohtule esitanud veenvaid tõendeid viivismäära vähendamiseks. Eeltoodust juhindudes ei pea kohus põhjendatuks vabastada kostjat viiviste tasumise kohustusest. Hageja on arvestanud viivist alates 18.02.2008 kuni 24.11.2011.a, viiviste kogusummaks on 662,91 eurot, mida hageja tegutsedes heas usus vähendas summani 282,28 eurot, mis tuleb kohtu hinnangul hagejale välja mõista.