Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

1.5

AS Eesti Krediidipank kinnitab, et poolte vahel 02.03.2012.a sõlmitu ja kohtu poolt kinnitatava kompromissi kohasel täitmisel, sh tasumisele kuuluvate osamaksete tähtaegsel tasumisel hagejale, loobub hageja viivisnõudest 13 123,59 euro ulatuses.

1.6

Pooled lepivad kokku, et tasumisega viivitamisel kohustub AS tasuma ASEesti Krediidipank iga maksetähtpäevast möödunud päeva eest viivist 0,1% põhinõudest päevas kuni kohustuse nõuetekohase täitmiseni.

1.7

Pooled lepivad kokku, et juhul, kui AS hilineb osamaksete tasumisega rohkem kui 30 kalendripäeva, loetakse kõikide osamaksete tähtaeg, saabunuks ning sellisel juhul kaotab nõude vähendamine kehtivuse ja hagejal on õigus nõuda kogu võlgnevuse (36 707,17 eurot) kohest tasumist ja õigus esitada käesoleva määrusega kinnitatava kokkuleppe täitmiseks kohtutäiturile ning taotleda sissenõude pööramist kogu kostja varale. Kostja eelnev informeerimine käesoleva kokkuleppe täitmiseks esitamisest kohtutäiturile ei ole hagejale kohustuslik.

1.8

Pooled lepivad kokku, et AS ́ul on õigus tasuda käesoleva määruse punktis 1.1 märgitud võlgnevuse ennetähtaegselt nii täielikult kui ka osaliselt ning AS Eesti Krediidipank ei nõua sellisel juhul ennetähtaegse tagastamise tasu.

1.9

Pooled lepivad kokku, et 02.03.2012.a hageja ja kostja sõlmitud kompromissi, mille kohus kinnitab, järgselt puuduvad kostjal kohtuvaidluse aluseks olevate asjaolude pinnalt ning kohtuvaidlusega seonduvalt hageja suhtes mistahes nõuded või pretensioonid ning kui sellised nõuded peaksid olemas olema või tekkima, loobub kostja nendest nõuetest käesolevaga ette, tingimusteta ja tagasivõtmatult.

1.10 Pooled kinnitavad, et 02.03.2012.a hageja ja kostja sõlmitud kompromiss ei ole vastuolus ehade kommetega ega seadusega, samuti ei riku kompromiss avalikke huve ning kompromissi on võimalik täita. 1.11 Pooled lepivad kokku, et poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda. Asja läbivaatamise kulud, mis on Eesti Vabariigil tekkinud seoses menetlusdokumentide kättetoimetamise, edastamise ja väljastamisega, jäävad kostja kanda. 1.12 Kostja kinnitab, et hagi tagamisega ei ole talle kahju tekkinud. 1.13 Pooled lepivad kokku, et lühendavad kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise kohta tehtava kohtumääruse kaebetähtaega kolmele (3) päevale.

Menetluskulud jäävad kummagi poole enda kanda.

Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-11-48696.

Tühistada Harju Maakohtu 22.12.2011.a määrus, millega kohus keelas AS ́ule kuuluva OÜ S (registrikood XXX) osaga, nimiväärtusega 93 950 (üheksakümmend kolm tuhat üheksasada viiskümmend) eurot, käsutamisele ja koormamisele suunatud tehingute tegemise ning keelas OÜS tavapärasest majandustegevusest väljuvate maksete tegemise kostja kasuks, va juhul, kui AS ́ule üleandmisele kuuluv raha deponeeritakse kohtu deposiitarvele.

Riigi Tugiteenuste Keskusel tagastada pool AS Eesti Krediidipank tasutud riigilõivust, so

2-11-48696 summas 1 278 (üks tuhat kakssada seitsekümmend kaheksa) eurot ja 21 senti AS Eesti Krediidipank arveldusarvele selgitusega „OÜ SG, tsiviilasi nr 2-11-48696“. AS Eesti Krediidipank tasus 12.10.2011.a hagiavalduselt riigilõivu summas 2 556,46 eurot Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 221023778606 viitenumbriga 2900072123 selgitusega „Riigilõiv AS Eesti Krediidpank hagiavalduselt AS vastu“.

Riigi Tugiteenuste Keskusel tagastada AS Eesti Krediidipank tasutud hagi tagamise tagatis summas 1 835 (üks tuhat kaheksasada kolmkümmend viis) eurot ja 36 senti AS Eesti Krediidipank arveldusarvele selgitusega „OÜ SG, tsiviilasi nr 2-11-48696, hagi tagamine“. AS Eesti Krediidipank tasus 15.12.2011.a hagi tagamise tagatist summas 1 835,36 eurot Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 221023778606 viitenumbriga 3100057358 selgitusega „AS Eesti Krediidipank hagi tagamise tagatis AS vastu“.

Käesolev määrus saata menetlusosalistele ning täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele riigilõivu osalise tagastamise (p 5) osas peale kompromissi kinnitava ja menetlust lõpetava osa jõustumist ja hagi tagamise tagatise (p 6) osas peale 15 päeva möödumist kompromissi kinnitava ja menetlust lõpetava osa jõustumisest.

Edasikaebamise kord Kohtumääruse punktide 1.1-1.13 peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu kolme (3) päeva jooksul arvates kohtumääruse menetlusosalistele kättetoimetamisest. Kohtumääruse punkti 4 peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates kompromissi kinnitava ja menetluse lõpetamise määruse jõustumisest. Kostja võib kohtumääruse punkti 6 peale esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates kompromissi kinnitava ja menetluse lõpetamise määruse jõustumisest. Ülejäänud osas ei saa kohtumääruse peale määruskaebust esitada. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 25,56 eurot Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank AS-s või arvelduskontole nr 10220034796011 AS-s SEB Pank. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2900072686 ning selgitus: „2-11-48696, riigilõiv määruskaebuse esitamisel“. Maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta tuleb esitada kohtule.

MENETLUSE KÄIK

Hageja AS Krediidipank esitas 12.10.2011.a Harju Maakohtule hagiavalduse AS ́u vastu lepingust tuleneva kohustuse täitmise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmis hageja OÜSG (pankrotis) 14.03.2006.a arvelduskrediidi lepingu nr 3289, millega võimaldati OÜSG (pankrotis) arvelduskrediidi limiiti summas 25 564,66 eurot. 05.06.2006.a, 11.10.2006.a, 08.03.2007.a, 14.03.2008.a ja 14.04.2008.a sõlmis hageja OÜSG (pankrotis) lepingu muutmise kokkulepped, millega muudeti arvelduskrediidi limiiti 57 520,48 euroni kuni 13.10.2008.a. OÜ SG (pankrotis) kohustus tasuma hagejale arvelduskrediidi kasutamise eest intressi 8,50% aastas. Lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks sõlmis hageja kostjaga 08.03.2007.a käenduslepingu, mille kohaselt vastutab kostja solidaarselt OÜSG (pankrotis) lepingust tulenevalt kohustuste eest 127 823,30 euro ulatuses.

2-11-48696 OÜ SG (pankrotis) ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi, st hagejale ei tagastatud arvelduskrediidi kasutamise lõpptähtpäevaks (13.10.2008.a). Hageja pöördus OÜ SG (pankrotis) poole võlgnevuse tasumiseks, kuid hageja ees ei ole võlgnevust likvideeritud, mistõttu pöördus hageja kostja poole 36 707,17 euro nõudes (23 583,58 eurot põhinõue ja 13 123,59 eurot sissenõutavaks muutunud viivis). Kohus võttis hagiavalduse 25.10.2011.a määrusega menetlusse ning kohustas kostjat hagile vastama. Kostja vastas hagile 21.11.2011.a. Kostja hagi ei tunnistanud ning palus jätta selle rahuldamata. Hageja esitas 02.12.2011.a Harju Maakohtule hagi tagamise avalduse. Avalduses märgib hageja, et kuna kostja on 26.10.2011.a avaldanud väljaandes Ametlikud Teadaanded teate OÜ S osakapitali vähendamisest 15 000 euroni, on kostja hakanud teostama toiminguid, mis vähendavad kostja varalist seisu. Osakapitali vähendamisega kaasneb osa väärtuse vähenemine. Hageja viitab äriseadustiku § 199 lõikele 3, mille kohaselt võib võlausaldaja nõuda nõude tagamist, kui ta põhistab, et osakapitali vähendamise tõttu on tema nõude rahuldamine ohus. Hageja taotles hagi tagamise abinõuna keelata kostjale kuuluva OÜ S 93 950 euro suuruse nimiväärtusega osaga selle käsutamisele ja koormamisele suunatud tehingute tegemine. Ühtlasi taotles hageja OÜS tavapärasest majandustegevusest väljuvate maksete kostja kasuks tegemise keelamist. Hageja palus avaldada hagi tagamise määruse resolutsioon väljaandes Ametlikud Teadaanded. Hagi tagamise avaldusele oli lisatud väljaande Ametlikud Teadaanded 26.10.2011.a väljavõte osakapitali vähendamise teatest ja hagi tagamise avalduselt tasutud riigilõivu tasumist tõendav maksekorraldus summas 28,76 eurot. Kohus jättis hagi tagamise avalduse 05.12.2011.a määrusega käiguta. Käiguta jätmise määruses märkis kohus, et hageja ei ole piisavalt põhistanud hagi tagamise vajalikkust. Ühtlasi juhtis kohus hageja tähelepanu sellele, et hagi tagamiselt tuleb tasuda tagatist. 16.12.2011.a esitas hageja kohtule täiendatud hagi tagamise avalduse, milles hageja kordas juba 02.12.2011.a avalduses märgitut – hageja nõue kostja vastu on suur; väljaandes Ametlikud Teadaanded on avaldatud teade OÜ S osakapitali vähendamise kohta, mistõttu on hagejal põhjust arvata, et kostja ei suuda kohtuotsust täita. Muuhulgas lisas hageja, et hagejale teadaolevalt on kostja asunud võõrandama OÜ S vallasvara. Avaldusele oli lisatud tagatise tasumist tõendav maksekorraldus. Kohus jättis hagi tagamise avalduse 19.11.2011.a määrusega rahuldamata, kuna leidis, et hageja ei ole piisavalt põhistanud hagi tagamise eeldusi. 21.12.2011.a esitas hageja korduva hagi tagamise avalduse. Avalduses on hageja toonud välja, millele tuginedes on hagi tagamise vajadus põhjendatud: kostjal puudub vara, v.a. OÜ S osa; kostjal puuduvad rahalised vahendid kohtulahendi täitmiseks, st tema majanduslik seis on halb; kostja tunnistas hagejale makseraskustes olekut; kostja on OÜ S juhatuse liikme ja osanikuna alustanud teostama toiminguid, mis vähendavad tema vara (OÜ S osa) väärtust; kostja ainukeseks sissetuleku allikaks on OÜ S saadav juhatuse liikme tasu; hageja nõue kostja vastu on piisavalt suur. Kohus rahuldas 22.12.2011.a määrusega hagi tagamise avalduse keelates AS ́ule kuuluva OÜ S osaga, nimiväärtusega 93 950 eurot käsutamisele ja koormamisele suunatud tehingute tegemise ning OÜSEGOST tavapärasest majandustegevusest väljuvate maksete tegemine kostja kasuks, va juhul, kui AS ́ule üleandmisele kuuluv raha deponeeritakse kohtu deposiitkontole.

2-11-48696

23.12.2011.a hageja seisukohas kostja vastusele jäi hageja hagiavalduses esitatud nõude juurde ja palus hagi täies ulatuses rahuldada ning jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja 24.01.2012.a seisukohas hageja 23.12.2011.a seisukohtadele märkis kostja, et ta ei nõustu hageja seisukohtadega ning jääb varemesitatud seisukohtade ja tõendite juurde. Pooled esitasid 05.03.2012.a Harju Maakohtule kompromissi, milles taotlevad kompromissi kinnitamist määrusega ning tsiviilasja lõpetamist. Lisaks taotleb hageja poole tasutud riigilõivu ning hagi tagamise tagatise tagastamist, edasikaebe tähtaja lühendamist ja hagi tagamise tühistamist. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-s 432 sätestatud kompromissiga menetluse lõpetamise tagajärgedest.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS

TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt TsMS § 430 lõikest 7 võib kompromiss olla tingimuslik. Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Kui kostja vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (TMS § 2 lg 1 p 1). Kohus leiab, et hageja taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks kuulub rahuldamisele osaliselt. TsMS § 150 lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes

2-11-48696 riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja tasus hagiavalduselt riigilõivu summas 2 556,46 eurot. Kuna kohus on pidanud põhjendatuks kinnitada poolte sõlmitud kompromissi, tuleb hagejale peale kompromissi kinnitava osa jõustumist tagastada poolt hagiavalduselt tasutud riigilõivust, so 1 278,23 eurot. TsMS § 168 lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled leppisid kokku, et menetluskulud jäävad poolte enda kanda. TsMS § 386 lg 4 sätestab, et kohus tühistab hagi tagamise määrusega, kui asjas menetlus lõpetatakse. TsMS § 445 lg 2 näeb ette, et kui kohus lõpetab menetluse kompromissi sõlmimisega, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti või kompromisslepingu pooled ei taotle abinõu tühistamist. Antud asjas esitati kohtule taotlus 22.12.2011.a hagi tagamise määruse tühistamiseks, mistõttu tühistab kohus 22.12.2011.a hagi tagamise määruse. TsMS § 195 lg 1 kohaselt tagastab tagatise määranud või selle andmist võimaldanud kohus tagatise andja avalduse alusel tagatise, kui tagatise andmise põhjus on ära langenud. TsMS § 391 lg 1 järgi peab hagi tagamist taotlenud pool hüvitama hagi tagamisega teisele poolele tekitatud kahju, kui: 1) jõustub kohtulahend, millega jäetakse tagatud hagi rahuldamata või läbi vaatamata või kui asjas lõpetatakse menetlus muul alusel kui poolte kompromissi kinnitamisega; 2) ilmneb, et hagi tagamise ajal puudus hagi tagamise nõue või hagi tagamise alus; 3) enne hagi esitamist tehtud hagi tagamise määrus on tühistatud põhjusel, et hagi ei esitatud tähtaegselt. Vastavalt TsMS § 391 lg 2 tagastatakse hagi tagamisega tekkida võiva kahju hüvitamiseks hagi tagamist taotlenud isikult sissenõutud tagatis hagi tagamist taotlenud poolele, kui teine pool ei ole esitanud hagi kahju hüvitamiseks kahe kuu jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ajast alates. Kuivõrd kohus määras kinnitada poolte vahel 002.03.2012.a sõlmitud kompromisslepingu ning pooled taotlesid hagi tagamise määruse tühistamist ning hagi tagamise tagatise tagastamist, kaob ära tagatise andmise põhjus ning võttes arvesse, et asja lõpetamisel kompromissiga puudub õigus kahju hüvitamise nõude esitamiseks TsMS § 391 lg 2 alusel, tuleb hagejatele tagastada viimaste tasutud hagi tagamise tagatis peale kompromissi kinnitava osa jõustumist. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada. Pooled on kokku leppinud määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises kompromissi kinnitava ja menetluslõpetava osa peale kolmele (3) päevale.

Anu Uritam

2-11-48696 Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.