Eesti Vabariigi nimel Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Tiit Kollom (eesistuja), Reet Allikvere ja Kaupo Paal
Otsuse tegemise aeg ja koht
08.03.2012 Tallinnas
Tsiviilasja number
2-11-7953
Tsiviilasi
KÜ Maleva 2h hagi Osaühing Capital Kinnisvara vastu võla ja viivise nõudes
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
2395,12 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 27.05.2011.a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Osaühing Capital Kinnisvara apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Korteriühistu Maleva 2h (registrikood 80252632) Kostja: Osaühing Capital Kinnisvara (registrikood 10938813, Põdrakanepi 4, Tallinn), esindaja Tiina Pill
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Harju Maakohtu 27.05.2011 otsus tsiviilasjas nr. 2-11-7953 muuta, vähendades ühekordselt väljamõistetud viivist 374,84 euroni. Harju Maakohtu 27.05.2011 otsuse resolutsioon sõnastada järgmiselt. Rahuldada KÜ Maleva 2h hagi OÜ Capital Kinnisvara põhivõla ja viivise väljamõistmiseks. Välja mõista OÜlt Capital kinnisvara KÜ Maleva 2h kasuks põhivõlg 1468,96 eurot, alates 01.12.2008 kuni 27.05.2011 sissenõutavaks muutunud viivis 347,84 eurot ja alates 28.05.2011 viivis põhinõudelt 1468,96 eurot 0,07% iga viivitatud päeva eest kuni põhinõude täieliku täitmiseni.
Tsiviilasi nr 2-11-7953
Välja mõista OÜ-lt Capital Kinnisvara menetluskulud 1019,55 eurot KÜ Maleva 2h kasuks. Kostja menetluskulud jätta tema enda kanda. Menetlusosaliste apellatsiooniastmega seotud menetluskulud jätta nende enda kanda. Apellatsioonkaebus osaliselt rahuldada. Edasikaebamise kord Otsusele võivad pooled vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates. Vastust kassatsioonkaebusele ja menetluslikke taotlusi võib menetlusosaline Riigikohtule esitada ilma vandeadvokaadi vahenduseta. Asjaolud Hageja esitas 28.02.2011 hagi kostja vastu võla ja viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on kostja Osaühing Capital Kinnisvara Maleva 2h asuva korteriomandi omanik. Elamu haldamiseks on asutatud korteriühistu. Hageja on esitanud kostjale elamu haldamise eest arveid, mille eest kostja tasunud ei ole. Kostja võlgneb hagejale viimase poolt osutatud ja vahendatud teenuste eest perioodi 13.11.2008 kuni 31.12.2010 eest kokku 1468,96 eurot. Hageja on arvestanud tasumata arvetelt viivist 0,07% päevas ja viivise suuruseks on 31.12.2010 seisuga 282,23 eurot. Hageja on kostjale esitanud meeldetuletusi ja hoiatusi arvete tasumata jätmise kohta. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlg 1468,96 eurot ja viivised alates 01.12.2008 kuni kohtuotsuse kohase täitmiseni. Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb selle vastu. Hageja ei ole tõendanud, et kostja on jätnud arved maksmata. Hageja ei ole esitanud alusarveid ega muid dokumente, mis võimaldaksid kontrollida nõude olemasolu. Kostja on küll korteri omanik, kuid reaalselt seda ei kasuta. Maakohtu otsus Kohus arutas asja lihtmenetluses kohtuistungit pidamata ning leidis, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja on vaidlusaluse korteriomandi omanik ning hageja on isik, kes haldab Maleva 2h elamut ning vahendab ja osutab korteriomandi omanikele teenuseid. Pooled vaidlevad teenuste maksumuse ja majandamiskulude suuruse üle. Kohtule esitatud hageja üldkoosoleku protokollidest nähtub, et ühistu üldkoosolek on vastu võtnud majanduskava, milles on määratud ära hageja kulude suurus, samuti teostatavate remonttööde maht ja kulukus, ühistu liikmetelt sissenõutavad haldusteenuse tariifid jms. Üldkoosolekul on pädevus KÜS § 15 lg 1 järgi otsustada majanduskava vastuvõtmisel ka KÜS § 15 ́lg 1 märgitud majandamiskulude suurus. Hageja kohustuseks on tõendada kohustuse olemasolu ja suurust. Kohtule esitatud hageja raamatupidamise väljavõte on dokumentaalseks tõendiks TsMS § 272 lg 1 mõttes. Kohtule esitatud hageja raamatupidamisväljavõttest nähtub kostjale arvestatud hoolduse ja remondi eest nõutavad summad.
Tsiviilasi nr 2-11-7953
Korteriühistus tekivad kohustused ja õigused liikmelisusest, seega saab pidada korteriühistu õigust nõuda kostjalt kohustuse täitmist lepingulise kohustuse täitmiseks. Lepingu osaks on sellisel juhul ka ühistu põhikiri. Kohtule esitatud hageja põhikirja järgi on kostjal kohustus tasuda majandamiskulude eest. Kostja kohustuseks on tõendada, et ta on oma kohustuse täitnud. Kohtule esitatud alusarvetest nähtub, et hageja on regulaarselt tasunud tema poolt vahendatud teenuste eest, neist nähtub kohustuse suurus, tasumise tähtaeg ja muud tasumiseks vajalikud andmed. Kostja kohustuse kogusuurus on tõendatud hageja raamatupidamise väljavõttega. Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ta oleks oma kohustust täitnud. VÕS § 101 lg 1 p 1 järgi on hageja õigustatud nõudma kostjalt kohustuse täitmist ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlg 1468,96 eurot. KÜS § 7 lg 4 järgi on hageja õigustatud kostjalt nõudma viivist tasumata maksetelt 0,07 % tasumata makselt päevas. Kohtule esitatud arvetest nähtub, et kostja viivisevõlgnevus on kohtuotsuse tegemise seisuga 926,16 eurot (1468,96*0,07*908 päeva), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. TsMS § 367 alusel tuleb kostjalt välja mõista pärast kohtuotsuse tegemist sissenõutavaks muutuv viivis 0,07 % põhinõudelt kuni kohtuotsuse kohase täitmiseni. Kohus märgib, et kostja vastuväide, et talle ei ole hageja põhikiri teada, on kohtu arvates pahatahtlik. Kostja on hageja liige, seega peab hageja põhikiri talle teada olema. Asjaolu, et kostja ei kasuta oma omandit ei ole vaidluses asjakohane. Kostja on asja omanik ja tal on õigus asja kasutada või mitte kasutada, kuid mittekasutamine ei välista asjaga seotud kohustuste täitmist. Samuti ei ole asjakohane kostja väide, et hageja peab kulud ise kandma, sest kostja ei ole vastuhagi esitanud. Apellatsioonkaebus Maakohus on väljunud haginõude piiridest ning rahuldanud hageja viivise nõude suuremas ulatuses kui hageja ise on nõudnud. Hagi kohaselt arvestas hageja ise viivist kuni summas 282,23 eurot. Kohus on arvestanud viivist oma otsuse kohaselt aga seisuga 27.05.2011.a 926,16 eurot. Seega arvestades hageja nõuet ja viivise arvestust kuni 31.12.2010.a, mil hageja arvestatud viivise suuruseks oli 282,23 eurot, siis oleks saanud kohus ise edasi arvestada viivist vastavalt haginõudele ja hagi asjaoludele alates 01.01.2011.a kuni otsuse tegemiseni 27.05.2011.a summas 151,15 eurot (kokku seega 433,38 eurot mitte 926,16 eurot). Kohtuotsuses ei ole põhjendatud muuhulgas, millal on kogu põhinõue summas 1468,96 eurot muutunud sissenõutavaks ehk millisest ajahetkest saab hageja nõuda viivist põhinõudelt 1468,96 eurot. Eeltoodule tuginedes on maakohtu otsus ebaseaduslik ning kohus on rikkunud menetlusnormi. Hageja poolt esitatud nõudest erineva otsuse tegemine vastustaja kasuks on olnud vastustajale üllatuslik ning rikub vastustaja õigusi. Lisaks eeltoodule on hageja haginõue tõendamata. Hageja peab oma nõude tõendamiseks esitama ka KÜ alusarved, millelt nähtub, mille eest kostjalt raha küsitakse ja mille põhjal saab kontrollida kostja ja ka kohus nõude vastavust KÜS § 13 lg 4 nõuetele. Vaatamata sellisele kostja seisukohale ei ole hageja hagis märgitud perioodi eest (võla tekkimise periood) arveid esitanud ja seega ei ole hageja oma nõuet kogu võlaperioodi ulatuses tõendanud. Ainuüksi raamatupidamisdokumentide väljavõte ei tõenda, et kostjale esitatud arve on õiguslik ja põhjendatud.
Tsiviilasi nr 2-11-7953
Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes TsMS § 657 lg 1 p 2 või p 3, palub kostja tühistada Harju Maakohtu 27.05.2011otsus. Vastustaja seisukoht KÜ Maleva 2h vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastustaja nõustub apellatsioonkaebusega selles, et maakohus on viivised välja mõistnud suuremas ulatuses kui nõuti. Hageja KÜ Maleva 2h parandada arvutusviga Harju Maakohtu 27.05.2011.a otsuses ning märkida alates 01.12.2008.a kuni kohtuotsuse tegemiseni 27.05.2011.a sissenõutavaks muutunud viivise summaks 374,84 eurot (926,16 euro asemel), vastavalt käesolevale taotlusele lisatud viivise arvestust tõendavatele dokumentidele. Muus osas palub vastustaja Harju Maakohtu 28.03.2011 kohtuotsuse jätta muutmata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb osaliselt rahuldada, vähendades maakohtu otsusega ühekordselt väljamõistetud viivist 374,84 euroni. Kuna hageja nõudis viivist alates perioodi eest 01.12.2008 kuni kohtuotsus tegemiseni ning selle perioodi eest võlgneb kostja hagejale viivisena viivisemääraga 0,07% põhinõudelt päevas kokku 374,84 eurot, siis on kohus 551,32 euro ulatuses ületanud haginõude piire. Ülejäänud osas puudub apellatsioonkaebuse rahuldamiseks alus. Maakohtu otsuse põhjendused põhivõla väljamõistmise osa rajanevad esitatud tõenditele ja neist järelduvatele asjaoludele, ühistu põhikirjale ning järgitud on TsMS §-de 442 lg. 8 sätteid. Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu otsuse põhjendustega ja TsMS § 654 lg. 6 kohaselt ei pea vajalikuks neid korrata. Olukorra, kus asi vaadatakse läbi lihtmenetluses ning kus ühistu liige ei tasu ühistule hooldusja remondimakseid, kuna tema arvates ei pea ta seda tegema seetõttu, et ta oma korteriomandit ei kasuta, ei olnud kohtul kohustust välja nõuda esitatud arvete aluseks olevaid kuludokumente. Kohus ei ole rikkunud selles osas menetlusõigusnorme. Kuna apellatsioonkaebus osaliselt rahuldatakse, jätab ringkonnakohus kummagi poole apellatsiooniastmega seotud menetluskulud nende enda kanda.
Tiit Kollom
Kaupo Paal
Reet Allikvere
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.