Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

esitab

kolme

(3)

tööpäeva

jooksul

käesoleva

kompromissi

kinnitamisest esimese astme kohtu poolt EJL, XXX, meili XXX teel avalduse: „Olen oma 26.04.2011 avalduses avaldanud Hr. DB suhtes hetkeemotsiooni ajel negatiivseid väiteid, mistõttu minust võidi valesti aru saada. Minu kirja eesmärgiks ei olnud Hr. B suhtes negatiivsete või au teotavate väidete tegemine. Minu kirja ainsaks eesmärgiks oli ajendada MTÜXXX sekkuda klubidevahelisse

2-11-61010 suhtlusse seoses minu poja üleminekuga ühest klubist teise, selleks et klubid lepiksid omavahel kokku, et mu poeg saaks mängida FC L jalgpalliklubi eest 17.05.2011. Tegemist on mitmete asjaolude kokkusattumise tõttu tekkinud arusaamatusega. Oleme Hr. B

kokku saanud ja kõik probleemid

selgeksrääkinud. Mingeid pretensioone mul Hr. B vastu ei ole. Kinnitan Teile igasuguste arusaamatuste vältimiseks, et Hr. B ei ole teinud mulle seksuaalsel eesmärgil lähenemiskatseid, ei ole kasutanud kättemaksu objektiks minu last ning ei ole minult raha välja pressinud“.

kinnitavad

kompromissi

allkirjastamisega,

et neil

puuduvad

igasugused lepingulised ja lepinguvälised nõuded üksteise vastu, mis võiksid otseselt või kaudselt tuleneda kostja 26.04.2011 avaldusest ja tsiviilasjast nr 211-61010 või olla nendega seotud. Hageja, kes on MTÜ XXX juhatuse liige kinnitab, et nimetatud klubil puuduvad nõuded kostja vastu seoses kostja varasemate avaldustega massimeediale ja MTÜ XXX

ei esita seoses

nimetatuga ka tulevikus seoses sellega nõudeid. Kostja omakorda kinnitab, et tal puuduvad igasugused nõuded ja pretensioonid MTÜ XXX vastu ja ta ei

2-11-61010 esita ka tulevikus viimase vastu 26.04.2011 avalduses kirjeldatud asjaoludega seotud nõudeid.

Menetluskulude jaotus Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale ei saa edasi kaevata. Määrus jõustub selle pooltele kättetoimetamisest.

2-11-61010

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud DB (hageja) esitas 12.12.2011 Harju Maakohtule hagi LFH(kostja) vastu au teotavate väidete ümberlükkamise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõudes. 07.03.2012 esitasid pooled kohtule kompromissi, mille paluvad kinnitada ja asjas menetluse lõpetada. Pooled on arvesse võtnud järgmist: (i) Kostja tegi 26.04.2011 e-maili teel hageja suhtes avalduse EJL, milles ta puudutas hageja väidetavat tegevust perioodil kevad 2010 kuni avalduse esitamiseni 26.04.2011. (ii) Hageja leidis, et kostja tegi eelnevaga hageja suhtes mitmeid valeväiteid ja ebakohaseid väärtushinnanguid, sealhulgas kostja au teotavaid avaldusi, taotledes algselt nende kohtuvälist kummutamist. Kuna kohtuvälist kokkulepet ei järgnenud, esitas hageja kostja vastu hagi kohtusse, mida menetleb Harju Maakohus (tsiviilasi 211-61010).Kostja hagi ei tunnistanud. (iii) Kohus tegi juhindudes TsMS § 4 lg 4 pooltele ettepaneku kompromissi sõlmimiseks. Pooled, olles kompromissi suhtes läbirääkinud, asusid pärast põhjalikku kaalutlemist seisukohale, et kõige mõistlikum ja ökonoomsem viis konflikti lahendamiseks on kompromissi sõlmimine ja kohtumenetluse lõpetamine. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud käesoleva kompromissi sõlmimise, kinnitamise ja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest (s.h TsMS § 432) ning ei pea kompromissi kinnitamiseks ja menetluse lõpetamiseks kohtuistungi pidamist vajalikuks. Pooled välistavad kokkuleppel TsMS § 661 lg 4 alusel TsMS § 660 lg 1 sätestatud määruskaebuse esitamise õiguse kompromissi kinnitavate kohtumääruste peale. Pooled paluvad kohtul tagastada pool hageja poolt tasutud riigilõivust TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel. Kohtu põhjendused TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Kohus leiab, et kompromissi on võimalik täita ning tulenevalt TsMS § 430 lg 7 võib kompromiss olla tingimuslik. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele. TsMS § 432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. TsMS § 430 lg 9 järgi saab kompromissi pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada.

2-11-61010 Kui menetlusosaline vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (TMS § 2 lg 1 p 1). Kohus leiab, et hageja taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks kuulub rahuldamisele. TsMS § 150 lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja on tasunud 12.12.2011 (maksekorraldus nr 1084) Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank AS-is, viitenumber 2900072123, hagiavalduse esitamisel riigilõivu 639.10 eurot. Seega tagastamisele kuulub pool menetluses tasutud riigilõivust summas 319.55 eurot. Vastavalt hageja taotlusele tuleb tagastatav riigilõiv kanda tema arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXX Swedbank AS-is. Tulenevalt TsMS § 168 lg 3 kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Antud juhul on pooled palunud kohtul jätta menetluskulud kummagi poole kanda neid vastaspoolelt väljamõistmata. Seega jätab kohus poolte menetluskulud poolte endi kanda. TsMS § 661 lg 4 järgi võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Kohus välistab poolte soovil määruskaebuse esitamise õiguse. Määrus jõustub selle pooltele kättetoimetamisest.

Meeli Kaur kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.