Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

lk 3 kasutamist. Punkti 4 kohaselt kohustus Kostja tasuma Hagejale teenuste eest vastavalt Hageja poolt esitatavatele arvetele. Kostja rikkus Lepingust ja teenuste lisast tulenevaid kohustusi, jättes nõuetekohaselt tasumata Lepingu ning teenuste lisa alusel tasumisele kuuluvad põhiosa- ja intressimaksed. Kostja 1 poolt on Hagejale tasumata Lepingu ja teenuste lisa alusel Kostjale 1 esitatud arved (debitoorne võlgnevus - põhiosa- ja intressivõlgnevus, teenuste lisa võlgnevus) kokku summas 710,09 eurot (Lisa 5). Hageja arvestas tähtaegselt tasumata põhiosa võlgnevuselt viivist 7% aastas (Lepingu punkt 5.1). Viivisvõlgnevus moodustab 13,29 eurot (Lisa 5).

Seoses Kostja 1 poolse võlgnevusega Hagejale, saatis Hageja Kostjale 05.11.2010, 16.12.2010 ja 03.05.2011 (Lisa 6) teatise Lepingu ülesütlemise kohta. Nimetatud teatises informeeris Hageja Kostjat 1 võlgnevuse suurusest ja palus Kostjal võlgnevus tasuda, andes tasumiseks täiendava tähtaja. Samuti palus Hageja Kostjal võimalike kokkulepete sõlmimiseks viivitamatult Hagejaga ühendust võtta. Kostja võlgnevust ei kustutanud ja Hagejaga kokkulepete sõlmimiseks ühendust ei võtnud, mistõttu luges Hageja tuginedes Lepingu üldtingimuste punktile 7.1.2 Lepingu erakorraliselt võlgnevuse tõttu üles. Lepingu üldtingimuste punkti 7.1.2 kohaselt on Hagejal õigus lugeda Leping ennetähtaegselt lõppenuks (üles öelda) juhul kui Kostja on jätnud kolme üksteisele järgneva liisingu osamakse või kaks viimast või ühe viimase osamakse tasumata või on neid tasunud mittetäielikult. Seoses asjaoluga, et Hageja lõpetas Lepingu ennetähtaegselt, kohustus Kostja 1 tulenevalt Lepingu üldtingimuste punktist 7.5. andma Hagejale üle Lepingu esemeks oleva Vara valduse. Vara valdus taastati 17.01.2011 (Lisa 7). Pärast Vara valduse taastamist andis Hageja Vara võõrandamiseks üle Saksa Auto AS-ile (Lisa 8). Saksa Auto AS esitas Hagejale osutatud teenuse (realiseerimise eest makstav tasu) eest arved kokku summas 150 eurot (käibemaksuta), mis on Hageja poolt tasutud (Lisa 9). Vara realiseerimisest saadu ei katnud Hageja Lepingust tulenevat nõuet Kostja vastu. Kahju koosneb Hageja Lepingust tulenevast nõudest, millest on lahutatud Vara realiseerimisest saadud summa (käibemaksuta): Hageja Lepingust tulenev nõue Kostja vastu oli 3620,09 eurot, mis koosneb Vara jääkmaksumusest summas 2543,38 Eesti krooni (käibemaksuta), debitoorsest võlgnevusest summas 913,42 eurot, Vara tagastamise ja vahendamisega seotud kuludest kokku summas 150,00 eurot (käibemaksuta), viivismaksete võlgnevusest summas 13,29 eurot. Vara realiseeriti hinnaga 2910,00 eurot (käibemaksuta). 3620.09 – 2910,00 = 710,09 Eesti krooni (Lisa10). VÕS § 367 lg-st 1 ja 4 tuleneb, et liisinguvõtjal tuleb hüvitada liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, sh liisinguandjale liisingulepingu ülesütlemisest tekkinud lisakulud (sh Vara valduse üle võtmine või selleks pingutuste tegemine). Sellest tulenevalt Liisinguvõtja kohustub Hagejale hüvitama lisaks võimalikele enne Lepingu ülesütlemist tekkinud võlgnevustele, nagu liisingumaksete (koos

lk 4 intressiga), viiviste ja kindlustusmaksete võlgnevused, ka liisingueseme jääkmaksumuse ehk pärast Lepingu ülesütlemist veel tasuda jäänud liisingumaksete summa (intressita). Juhindudes eeltoodust on Kostjal kohustus hüvitada Hagejale 710,09 eurot. 03.05.2011 saadetud kirjas teatas Hageja Kostjale Lepingu ülesütlemisest (Lisa 6), milles palus tasuda Kostjal 1 kõik Lepingust ja selle ülesütlemisest tulenevad võlgnevused tasuda. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga ei ole Kostja võlgnevusi Hagejale tasunud ega Hagejaga võimalike kokkulepete sõlmimiseks ühendust võtnud. 06.03.2008 sõlmisid hageja ja A B(edaspidi kostja 2 ) käenduslepingu nr 0192705L, mille kohaselt kohustus kostja tagama solidaarselt liisinguvõtjaga hageja ja liisinguvõtja vahel 06.03.2008 sõlmitud liisingulepingust nr 0192705L ja selle tulevikus sõlmitavatest lisadest tulenevate liisinguvõtja kohustuste kohase ja täieliku täitmise (lisa 11). Kostja 2 vastutuse piirmääraks lepiti 6166,54 eurot (käenduslepingu p 1). Käendatava kohustuse täitmise tähtpäevaks on liisingulepingu järgse iga makse tasumise tähtpäev. Liisingulepingu ülesütlemisel on kohustuse täitmise tähtpäevaks päev, milliseks liisinguvõtja kohustub ennetähtaegselt tasuma kõik liisingulepingu alusel võlgnetavad summad (käenduslepingu p 4). Käendusleping on kehtiv kuni liisingulepingust tulenevate kohustuste täieliku täitmiseni.

05.11.2010, 16.12.2010 ja 03.05.2011 saadetud kirjas teatas Hageja Kostjale 2 Lepingu ülesütlemisest (Lisa 12), milles palus tasuda Kostjal kõik Lepingust ja selle ülesütlemisest tulenevad võlgnevused tasuda. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga ei ole Kostja 2 võlgnevusi Hagejale tasunud ega Hagejaga võimalike kokkulepete sõlmimiseks ühendust võtnud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt VÕS §-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kostja on lepingulisi kohustusi rikkunud. Juhul, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 4 alusel nõuda kohustuse täitmist, taganeda lepingust või öelda leping üles. VÕS § 455 lõike 1 kohaselt võib kindlustusvõtja asemel sissenõutavaks muutunud kindlustusmakse või muu kindlustuslepingu järgi tasumisele kuuluva makse tasuda ka kindlustatud või soodustatud isik, samuti pandipidaja, kellele kindlustusvõtja kindlustuslepingust tulenev nõue kindlustusandja vastu on panditud. Kindlustusandja ei või eelnimetatud isikult makse vastuvõtmisest keelduda, isegi kui ta võiks makse vastuvõtmisest keelduda vastavalt käesoleva seaduse üldosa sätetele. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et, kui kindlustusmakse tasub kindlustatud või soodustatud isik või pandipidaja, läheb kindlustusandja kindlustusmakse tasumise nõue kindlustusvõtja vastu tasutud ulatuses makse tasunud isikule üle.

lk 5 Lepingud üldtingimuste punkti 3.7. kohaselt, juhul kui Hageja, tuginedes Lepingute üldtingimuste VII osa punktidele, ütleb Lepingud üles ning võõrandab Vara, on Kostja kohustatud hüvitama Hagejale Vara võõrandamisest tekkinud kahjud (st Vara võõrandamisest saadud summa ja Kostja poolt Hagejale Vara omandamisega tekkinud kulude hüvitamata osa vahe) ja kulud (sh Vara valduse üle võtmine, Vara hoidmine, Vara müügikõlblikuks seadmine). Punkti 7.4. kohaselt Vara võõrandamisest saadud rahasumma arvelt kustutakse esmajärjekorras Lepingute ülesütlemise ja Vara võõrandamisega kaasnenud dokumentaalselt tõestatud põhjendatud kulud, seejärel Kostja poolt Lepingute ülesütlemiseni tasumata osamaksed ja intress ning seejärel kõik sellele järgnevate kalendrikuude eest tasumisele kuuluvad maksed. Punkti 7.4.1. kohaselt juhul, kui Vara võõrandamisest saadav rahasumma ei kata kõiki Kostja poolt Hagejale tasumisele kuuluvaid summasid, on Kostja kohustatud viivitamatult tasuma Hagejale puudu jääva osa. VÕS § 367 lg 1 sätestab, et liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. Sama paragrahvi lg 4 sätestab, et liisinguvõtja peab hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. VÕS § 101 lg 1 p 6 annab hagejale õiguse nõuda rahalise kohustise täitmisega viivitamise korral viivist. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 kohaselt võib viivisnõude esitada koos põhinõudega selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole avalduse esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtule mitte kindla summana, vaid protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. VÕS § 142 lg 1 kohaselt kohustub käenduslepinguga käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse ees. VÕS § 145 lg 1 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ettenähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt vastutab käendaja kohustuse ees täies ulatuses. VÕS § 65 lg 1 kohaselt juhul, kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. TsMS § 147 lg 5 kohaselt tasutakse maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks ülemineku korral hagilt täiendav riigilõiv ulatuses, mis ei ole kaetud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt tasutud riigilõivuga. Maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks ülemineku avalduse esitamisel ei võeta asja hagimenetlusse enne hagilt riigilõivu tasumist. Seega kuivõrd maksekäsu kiirmenetluses tasus hageja riigilõivu 144.49 EUR, siis tuleb hagi esitamisel tasuda täiendavalt riigilõivu 143,8 EUR (191,73 – 47.93 = 143,8). Lähtuvalt TsMS § 363 lg 1 p-st 4 teatab hageja, et on nõus asja kirjaliku menetlemisega. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui Liisinguvõtja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati Liisinguvõtjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited

lk 6 Liisinguvõtja poolt omaksvõetuks. Pidades silmas TsMS § 407 lõikes 1 ja 2 toodud võimalusi, palub hageja kohtul hagi rahuldada tagaseljaotsusega enne eelistungit juhul, kui peaks esinema eelnimetatud paragrahvis sätestatud asjaolu(d). Hagiavalduses toodud väiteid tõendavad avaldusele lisatud dokumentaalsed tõendid. Tõendite originaaleksemplarid on Hageja valmis esitama esimesel sellekohasel nõudmisel. Juhindudes eeltoodust Hageja palub: 1) mõista Kostjatelt Swedbank Liising AS-i kasuks välja 710,09 eurot ning viivis protsendina põhinõudest (696,8 eurot) alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni järelmaksuga müügilepingu nr 0192705L punktis 5.1. sätestatud määras (7 % aastas); 2) jätta kõik menetluskulud (sh maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv 47,93 eurot ning hagimenetluse riigilõiv 143,8 eurot) Kostjate kanda.

KOSTJATE SEISUKOHT

Kostja 1 oma kirjalikus vastuses võttis hagi õigeks. Kostja 2 hagile ei vastanud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, leiab, et asja on võimalik lahendada ilma kohtuistungit pidamata, kuna kostja on eelmenetluses hagi õigeks võtnud. TsMS § 440 järgi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. Kohus on seisukohal, et esitatud hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. VÕS § 8 lg. 1 järgi on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. (2) Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg. 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Pooled on 06. 03. 2008 sõlminud lepingu /t.l. 34/, mille kohaselt kostja 1 sai enda kasutusse sõiduauto Opel Zafira. Kostja kohustus tasuma eseme maksumuse vastavalt maksegraafikule /t.l. 38/ 116,26 € kuus. Samal päeval on kostja 1 sõlminud ka sõiduki liikluskindlustusleppe /t.l. 45/ ja teenuste lisana anti tema kasutusse kütuse krediitkaart. Kostja 1 oma lepingust tulenevaid kohustusi ei täitnud mistõttu hageja on lepingu üles öelnud. Hageja lepingust tulenev nõue kostja vastu oli 3620,09 €. Vara realiseeriti hinnaga 2910 €, seega võla jääk 710,09 €.

lk 7

VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja: p. 1) nõuda kohustuse täitmist; p. 6) rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on taotlenud kostjatelt viivise väljamõistmist protsendina põhinõudest 7 % aastas põhivõlalt, mis kohtu hinnangul on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Menetluskulud TsMS § 162 lg-te 1, 2 ja 4 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 3 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 1 lg 1 kohaselt asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud. Hagiavalduses esitatud kohtukulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks maksekäsu avalduse ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 191,73 e /tl 32/. Vastavalt TsMS §-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostjad peavad kandma hageja menetluskulud, milleks on maksekäsu avalduse ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv kokku 191,73 eurot. Nimetatud summa kuulub väljamõistmisele kostjatelt solidaarselt. Kohus peab vajalikuks selgitada, et TsMS § 430 järgi võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi

lk 8 määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kompromissi sõlmimiseks peavad kostjad pöörduma läbirääkimisteks hageja poole, kusjuures on vaja esitada oma sissetulekut tõendavad dokumendid ja ettepanek võla tasumiseks.

Kohtunik: Külli Mõlder

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.