Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Rakvere kohtumaja · 07.03.2012

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
Kohtuasja number: 2-11-31182/22
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 07.03.2012
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 3771

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

Julianus Inkasso OÜ10686553(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Ärakiri

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Irma Külavee

Otsuse tegemise aeg ja koht

07.märtsil 2012, Rakvere kohtumaja, Rohuaia 8, Rakvere

Tsiviilasja number

2-11-31182

Tsiviilasi

Julianus Inkasso OÜ hagi S U`e vastu võlgnevuse ja viivise, kokku 341.41 eurot eurot nõudes.

Menetlusosalised, esindajad

Hageja: Julianus Inkasso OÜ (reg.kood 10686553), asukoht: A.Weizenbergi 20, 10150 Tallinn; e-post: [email protected]; volitatud esindaja – Aljona Melter Kostja: S U (ik xxxx), elukoht: xxxx, volitatud esindaja – Andrus Viilver, OÜ Munga Õigusbüroo, Aia tn 8, 80010 Pärnu; e-post: [email protected] 170.73 eurot (põhivõlgnevus)

Hagihind Kohtuistung toimus

15.02.2012

RESOLUTSIOON:

Jätta Julianus Inkasso OÜ hagi S U` U` vastu esitatud võlgnevuse nõudes täielikult rahuldamata.

Menetluskulude jaotus Jätta kostja kostja S U ́ U ́ menetluskulud täielikult hageja Julianus Inkasso Inkasso OÜ kanda. kanda. Hageja menetluskulud menetluskulud jätta hageja enda kanda. Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks maakohtu kantselei kaudu kaudu 07.märtsil 07.märtsil 2012 kell 16

Edasikaebe kord Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg. 6 § 633 lg. 7).

I. Asjaolud ja hageja nõue.

Sarnased lahendid

Võlaõigus

06.07.2011 hagiavalduses esitatud asjaolud AS Elisa Mobiilsideteenused ja kostja S U sõlmisid 13.08.2007 liitumislepingu nr 1625263, mille alusel AS Elisa Mobiilsideteenused kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud teenuste ja/või kaupade (mobiiltelefon) eest tasuma vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt. Kostja oma allkirjaga lepingul on kohustunud täitma lepingute lahutamatuks lisaks olevaid mobiiltelefoniteenuste kasutamise tingimusi. AS Elisa Mobiilsideteenused esitas kostjale osutatud teenuste ja/või kaupade eest tasumiseks arveid, mille alusel oli kostja kohustatud tasuma arvel märgitud tähtajaks. 30.09.2010 loovutas AS Elisa Mobiilsideteenused kostja vastu nõude põhisummas 170.73 eurot OÜ-le Julianus Inkasso koos õigusega nõuda kõrvalnõuded. Vastavalt kostjaga sõlmitud lepingule ja lepingu lahutamatuks lisaks olevatele mobiiltelefoniteenuste kasutamise tingimustele, kui kostja ei tasu arveid nõuetekohaselt tähtpäevaks, kohustub kostja tasuma tähtajaks tasumata summalt viivist 0,15% iga maksmisega viivitatud päeva eest. Vastavalt lepingus kokkulepitud viivise suurusele on viivisearvestus järgmine: võla põhisumma x viivitatud päevade arv x 0,15%; perioodil 18.12.2007 (alates kostjale saadetud viimase arve tähtajast) kuni 04.07.2011 moodustavad viivised kokku summas 331.39 eurot. Tegutsedes heas usus, vähendas hageja viivise nõuet põhivõla summani ja nõuab hagiavalduses viiviste tasumist summas 170.68 eurot. Hageja on nõudnud kostjalt suuliselt ja kirjalikult lepingust tuleneva nõude tasumist, kuid kostja kohustist ei ole täitnud ega nõuet rahuldanud. Hageja nõuab hagiavalduses kostjalt põhivõlgnevuse hüvitamist summas 170.73 eurot ning viiviste tasumist summas 170.68 eurot, s.o. kokku summas 341.41 eurot väljamõistmist. Hageja tugineb oma nõude õiguslikul põhistamisel võlaõiguseaduse (VÕS) §-dele 76 lg 1, 82 lg 1, 100, 101 lg 1 ja 6 ja § 113 sätestatule. II. Kostja 01.11.2011 esitatud vastus hagile (lk 4545-47). Kostja vaidlustab hagi tervikuna. Kostja ei ole AS-iga Elisa Mobiilsideteenused mistahes lepinguid sõlminud ning AS Elisa Mobiilsideteenused ei saanud 13.08.2007 kostjaga lepingut sõlmida, kuivõrd äriregistri keskandmebaasi andmetel on nimetatud äriühing juba 23.03.2007 registrist kustutatud. Seega ei saanud AS Elisa Mobiilsideteenused esitada ka kostjale arveid ega 30.09.2010 loovutada nõuet kostja vastu. AS Elisa Mobiilsideteenused lepingust ja lepingu lahutamatust lisast tulenev viivise määr 0,15% iga maksmisega viivitatud päeva eest on tõenduseta ja seega alusetu. AS-i Elisa Mobiilsideteenused ega ka hageja ei ole kostjalt ei suuliselt ega kirjalikult nõudnud AS-i Elisa Mobiilsideteenused lepingust tuleneva kohustuse täitmist. Hagiavaldusele lisatud 30.09.2010 teatise nõude loovutamise kohta sai kostja kätte koos hagimaterjalidega. Nimetatud teatisest nõude loovutamise kohta tulenev nõude loovutamine on tühine nii ASil Elisa Mobiilsideteenused kostja vastu nõude puudumise kui ka AS-i Elisa Mobiilsideteenused kui juriidilise isiku õigusvõime puudumise tõttu. TsÜS § 84 lg 1 kohaselt ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi. Eeltoodust tulenevalt puudub Julianus Inkasso OÜ-l hagiavalduses käsitletud nõue ning sellest tulenevalt ka nõudeõigus S U ́e vastu. III. Hageja seisukoht kostja vastuse suhtes ja täpsustatud hagiavaldus 30.11.2011 (lk 5252-56). Hageja vabandab hagiavalduse eksliku sõnastuse pärast ja märgib, et nagu hagiavaldusele lisatud tõenditest nähtub, on kostjaga 13.08.2007 sõlmitud lepingu pooleks tegelikult AS Elisa Eesti, kes loovutas nõude hagejale.

Hageja esitab ka parandatud tekstiga hagiavalduse, samuti lisab täiendava tõendina AS-i Elisa Eesti kinnituskirja nõude loovutamisest hagejale. Hageja leiab, et kuna lepingu pooleks olnud AS Elisa Eesti on nõude loovutanud, siis on hagejal õiguslik alus nõuda kostjalt lepingust tuleneva kohustuse täitmist ehk põhivõla summas 170.73 eurot tasumist ning ka viiviste tasumist lepingus ettenähtud määras, s.o. 0,15% päevas viivitatud summalt. Nii AS Elisa Eesti kui ka hageja on kohtuväliselt nõudnud kostjalt võla tasumist. Elisa Eesti AS-ilt saadud info kohaselt on Elisa Eesti AS saatnud võla kohta kostjale järgmised teated: 18.10.2007 – meeldetuletus võla kohta; 02.11.2007 – võlateade tähtajaga 08.11.2007; 06.11.2007 – meeldetuletus võla kohta; 21.11.2007 – võlateade, maksetähtaeg 05.12.2007; tasumata jätmisel loovutatakse inkassosse. Nimetatud kirjade saatmist kinnitab AS Elisa Eesti oma kirjas. Kuna kirjade saatmine toimub vahendusfirma kaudu, siis kirju säilinud ei ole, säilinud on vaid andmed kirjade kohta. Lisaks eeltoodule on hageja saatnud kostjale kohtueelse menetluse jooksul kaks kirja posti teel kostja lepingus märgitud aadressile. Kuna kirju ei ole hagejale tagastatud, siis ei ole ka alust arvata, et kostja neid kätte ei saanud. Hageja palub hagi rahuldada täies ulatuses ning jätta menetluskulud kostja kanda. 16.01.2012 esitas hageja, hageja, peale 06.01.2012 avaldatud kostja taotlust nõude loovutamise lepingu algdokumendi esitamiseks, täiendavad tõendid ja täpsustas ASAS-il Elisa Eesti kostja vastu olnud olnud nõude hagejale loovutamisega loovutamisega seonduvat järgmisel järgmiselt elt (lk 9191-92): AS Eesti Elisa loovutas 30.09.2010 nõuete loovutamise lepinguga muuhulgas käesoleva vaidluse aluseks oleva nõude OÜ-le Ekspressmaja, kes omakorda loovutas 30.09.2010 AS Elisa Eesti ja OÜ Eksperessmaja vahelisest nõuete loovutamise lepingust tulenevad nõuded 30.09. 2010 lepinguga nr 30.09.2010 (ELISA5) hagejale - OÜ-le Julianus Inkasso. Koos täpsustava avaldusega esitab hageja mõlemad eelnimetatud nõude loovutamise lepingute ärakirjad, milles on kaetud nõuete loovutamisel tasutavate summade osa ja nõuete kogu summa. Samuti lisab hageja nõude loovutamise lepingute lisaks olevast võlgnike nimekirjast väljatrüki kostja vastu oleva nõude kohta, millelt nähtub kliendi number, lepingu number, kostja kohta teada olnud andmed nõude loovutamise hetkel ning nõude aluseks olevad arved ja nende andmed (lk 9395, 96-100, 101).

4.30.11.2011 antud kinnituskirjas avaldab AS Elisa Eesti, et on loovutanud nõude S U vastu 30.09.2011 Julianus Inkasso OÜ-le põhisummas 170.73, koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Loovutatud nõue tuleneb Elisa Eesti AS-ga sõlmitud mobiilsideteenuste kasutamise lepingu(te)st ja lisa(de)na sõlmitud sideseadmete müügilepingu(te)st. Nimetatud kirja on väidetavalt signeerinud AS-i Elisa Eesti Krediidihalduse osakonnajuht Heleri Trobet, kes kinnitab, et andmed on väljavõte Elisa Eesti AS-i arveldussüsteemist ja vastavad tõele. Seega on hageja kohtule esitanud kaks peaasjalikult teineteist välistavat väidet tõendamaks, et OÜl Julianus Inkasso on nõue kostja S U vastu. Vaatamata kohtu korraldusele ei ole hageja 30.09.2010 AS-i Elisa Eesti ja OÜ Julianus Inkasso vahel sõlmitud nõude loovutamise lepingut esitanud. Kostja leiab, et hageja poolt kohtule esitatud nõuete loovutamise lepingud ei ole asjakohased ning hageja on TsMS §-i 200 rikkudes eiranud oma kohustusi kasutamaks menetlusõigusi heauskselt ning viinud kohut jätkuvalt eksiteele. Kostja ei ole senise menetluse käigus esitanud vastuväiteid hageja viivise nõude osas. Juhuks, kui kohus tuvastab hageja nõudeõiguse sh kõrvalnõuete nõudeõiguse kostja vastu, esitab kostja täiendavad vastuväited ka viivise nõude osas. Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja kostjalt viivist perioodi 18.12.2007 – 04.07.2011 summas 170.68 eurot. Kuni 13.10.2011 hagiavalduse saamiseni ei ole aga esialgne võlausaldaja ega ka hageja nõudnud kostjalt 13.08.2007 liitumislepingust tuleneva kohustuse täitmist sh viivise tasumist. Esialgne võlausaldaja ega ka hageja ei ole kostjaga 13.08. 2007 liitumislepingust tulenevalt kontakteerunud ega VÕS § 114 tulenevalt kohustuse täitmiseks mõistlikku tähtaega andnud. Kostja sai viivise nõude enam kui aasta pärast nõudeõiguse väidetavat omandamist hageja poolt ning enam kui kolm ja pool aastat pärast nõude väidetavat sissenõutavaks muutumist. Hageja ei ole kostjat teavitanud (hoiatanud), et põhivõla tasumata jätmise korral hakkab ta tasumata summalt arvestama viivist 0,15% päevas. Kostja leiab, et 13.08.2007 liitumislepingust tuleneva nõude, sh viivisenõude, õigeaegne esitamata jätmine, on käsitletav hea usu põhimõtte rikkumisena ja on aluseks kostja vastutuse määra vähendamisele. Üldisest hea usu põhimõttest tuleneb, et õiguse teostamine ei ole lubatud seaduseastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on teisele isikule kahju tekitamine. Seda väljendab ka VÕS §-st 162 lõike 1 järgne kohtu võimalus tasumisele kuuluvat viivist vähendada, kui see on ebamõistlikult suur. Kohus ei vähenda viivist omal algatusel, vaid üksnes võlgniku taotlusel. Sellisele seisukohale on Riigikohus asunud näiteks 13.03.1997 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-31-97 ja 16.04.2001 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-32-1, mida väljendab ka VÕS § 162 lõikest 1 tulenev, mille kohaselt võib kohus kohustatud poole nõudmisel vähendada viivist mõistliku suuruseni. Samadel seisukohtadel on Riigikohus ka tsiviilasjades nr 3-2-1-95-06 ja nr 3-2-1-66-05. Kostja taotleb lisaks eeltoodule, tuginedes TsÜS §-le 138, VÕS §-le 6 lõigetele 1 ja 2, VÕS §-le 113 lõikele 8 ja §-le 162 lõikele 1, hea usu põhimõttega vastuolus oleva ja ebamõistlikult suure hageja viivisenõude vähendamist mõistliku suuruseni järgmistel kaalutlustel: 13.08.2007 liitumislepingust tuleneva viivise aastamäär ületab 50%, milline on kostja arvates ebamõistlikult suur võrreldes Eesti

Vabariigi kommertspankade keskmise laenuintressi määraga, mis jääb alla 10% aastas kui ka VÕS § - st 113 lg 1 tuleneva viivitusintressi määraga, milline on 8% aastas. Seega taotleb kostja viivise vähendamist mõistliku suuruseni, milleks on 8% -se aastaintressi juures ca 50.00 eurot. 08.02.2012 esitatud kirjalikus seisukohas (lk 112112-115) märgib kostja täiendavalt järgmist: Viru Maakohtu menetluses olevas tsiviilasjas nr 2-10-30093 (Julianus Inkasso OÜ nõue S U vastu) on vaidluse esemeks AS Elisa Eesti ja S U ́e vahel 13.08.2007 sõlmitud järelmaksuga müügileping, mis on käesoleva vaidluse esemeks oleva liitumislepingu nr 1625263 lisaks. Ka tsiviilasjas nr 2-1030093 väitis hageja korduvalt, et on omandanud nõude AS-ilt Elisa Eesti, kuid pärast seisukohtade korduvat korrigeerimisi esitas kohtule kaks 28.12. 2008 sõlmitud nõuete loovutamise lepingut, mille kohaselt on liitumislepingu nr 1625263 lisaks olevast järelmaksuga müügilepingust tulenev nõue väidetavalt omandatud mitte Elisa Eesti AS-lt vaid hoopis OÜ-lt Aktiva Finants. Kostja peab ebaloogiliseks ja ebausaldusväärseks, et AS Elisa Eesti liitumislepingust nr 1625263 ja selle lisaks olevast müügilepingust tulenevad nõuded on loovutatud pea 2 -aastase vahega, kusjuures 2008 on väidetavalt loovutatud liitumislepingu lisast tulenevad nõuded ja 2010 on väidetavalt loovutatud liitumislepingust nr 1625263 (põhilepingust) tulenevad nõuded. Ebausaldusväärsust suurendab nõuete väidetav loovutamine ühel ja samal päeval (28.12.2008 ja 30.09.2010) ning kolmandate juriidiliste isikute (OÜ Aktiva Finants ja OÜ Ekspressmaja) kaasamine nõude loovutamise nö skeemi. Hageja poolt 30.09.2010 nõuete loovutamise lepingute esitamine lisadeta ärakirjadena on otseses vastuolus kohtu 06.01.2012 kohtuistungil antud korraldusega. Kostja juhib tähelepanu ka asjaolule, et 30.09.2010 Elisa Eesti AS ja OÜ Ekspressmaja vahel sõlmitud nõuete loovutamise lepingu on allkirjastanud lepingu pooleks mitteolev OÜ Julianus Inkasso selle juhatuse esimehe Ülar Maapalu isikus. Lepingu p 3.4.2. kohaselt on nõude omandaja kontaktisikuks Ülar Maapalu, kelle e-posti aadressiks on märgitud [email protected]. OÜ Ekspressmaja ja Julianus Inkasso OÜ vahelise nõuete loovutamise lepingu signeerib 30.09.2010 lepingu preambula kohaselt OÜ Ekspressmaja juhatuse liige Ülar Maapalu, kes äriregistri andmetel ei ole OÜ Ekspressmaja juhatuse liige. Hagejaga sõlmitud nõuete loovutamise lepingu punktist 1.1. ei tulene ka sõnaselgelt, millised nõuded loovutaja loovutab ja omandaja omandab. 16.01.2012 hagi täpsustamise avalduses osundab hageja väljatrükile nõuete loovutamise lepingute lisaks olevast võlgnike nimekirjast, kuid väljatrükist ei tulene, millise nõude loovutamise lepingu väidetavaks lisaks see on.

VI. Maakohtu kohtuotsuse kohtuotsuse põhjendused. Kohus, olles ära kuulanud poolte selgitused ja hinnanud asjas esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et hagi ei ole põhjendatud ega tõendatud ning kuulub täielikult rahuldamata jätmisele. Hageja on esitanud kostja vastu nõude tulenevalt AS-i Elisa Eesti ja kostja vahel 13.08.2007 sõlmitud liitumislepingu nr 1625263 alusel AS-i Elisa Eesti poolt kostjale osutatud mobiiltelefoniteenuste kasutamise eest tasumata jätmisega tekkinud võlgnevuse hüvitamiseks. Võlgnevuse tõendamiseks on hageja esitanud kostjaga sõlmitud liitumislepingu ja selle alusel kostjale tasumiseks esitatud mobiiliteenuste arved 01.10.2007 kuni 01.12.2007 (lk 6-14). Kostja AS-iga Elisa Eesti sõlmitud liitumislepinguga võetud kohustusi ei ole vaidlustanud. Pooled vaidlevad hagejal kostja vastu nõudeõiguse olemasolu üle. Hageja väitel on kostja vastu esinev võlanõue koos kõrvalnõuetega Elisa Eesti AS-i poolt loovutatud ning hageja on nimetatud nõude omandanud edasiloovutuse teel. Kostja leiab, et ühegi hageja poolt kostja vastu nõude loovutamise/omandamise kohta esitatud dokumendi alusel ei ole tõendatud selle seotus kostjaga, mistõttu hagejal nõudeõigus puudub. TsMS § 229 lg 1 kohaselt on tõendiks tsiviilasjas igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Vastavalt TsMS § 230 lg 1 sätestatule, peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kostja on TsMS § 376 lg 1 alusel esitanud ka vastuväite hageja poolt 16.01.2012 avalduse täpsustamisel hagi aluseks olnud asjaolude muutmise ja uute asjaolude - nõude omandamine OÜ-lt Ekspressmaja edasiloovutuse teel – lisamisega seoses. Kohtu hinnangul ei saa hagiavalduses esitatud nõude loovutuse osas faktiliste väidete täiendamist ja parandamist käsitleda hagi muutmisena VÕS § 376 lg 1 mõttes. Kuigi hageja on hagiavalduses toodud asjaolusid korduvalt täiendanud ja täpsustanud, on ta jäänud oma nõudes põhilise väite juurde, s.o. selle juurde, et ta on omandanud kostja vastu nõude läbi nõude loovutuse. Vastavalt VÕS § 376 lg 4 p 1 sätestatule ei peeta hagi muutmiseks esitatud faktiliste või õiguslike väidete täiendamist või parandamist, ilma et muudetaks hagi aluseks olevaid põhilisi asjaolusid. Esitatud tõendeid kogumis hinnates leiab aga kohus, et kostja vastuväited hagejal kostja vastu esineva nõudeõiguse omandamise tõendamatusest on põhjendatud. VÕS § 164 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Vastavalt VÕS § 168 lg 1 sätestatule, peab nõude loovutanud võlausaldaja andma uuele võlausaldajale üle nõuet ja kõrvalkohustustest tulenevaid õigusi tõendavad dokumendid, muu hulgas käesoleva seaduse § 167 lõikes 4 nimetatud täitedokumendi, ja andma talle nõude esitamiseks vajalikku teavet. 30.09.2010 koostatud ning allkirjastamata nõude loovutamise teatises (lk 28) teatab AS Elisa Eesti kostja vastu nõude loovutamisest 30.09.2010 vastavalt VÕS §-ile 164 nõude loovutamise lepinguga OÜ-le Julianus Inkasso põhisummas 2671.30 krooni, koos õigusega nõuda viivist, kahjuhüvitist ja muid kõrvalnõudeid. Nimetatud teatise kohaselt on nõude loovutamisest tulenevalt nõude suhtes uueks võlausaldajaks OÜ Julianus Inkasso, registrikood 10686553”/....”, samuti on teatises märgitud, et: “Käesolev dokument on käsitletav loovutamisdokumendina võlaõigusseaduse § 168 lg 2 ja 172 mõttes”. Vastavalt VÕS § 168 lg 2 sätestatule peab senine võlausaldaja andma uuele võlausaldajale tema nõudmisel dokumendi, mis kinnitab nõude loovutamist. VÕS § 172 tulenevalt võib aga võlgnik keel6

duda kohustuse täitmisest uuele võlausaldajale, kui talle ei anta senise võlausaldaja poolt väljastatud dokumenti nõude loovutamise kohta, välja arvatud juhul, kui senine võlausaldaja on talle nõude loovutamisest kirjalikult teatanud. Kostja väitel ei ole ta seniselt võlausaldajalt AS-ilt Elisa Eesti ühtegi teadet nõude loovutamise kohta saanud ning hageja esitatud dokumendid ei tõenda kehtivat loovutust. Kohus on tuvastanud, et 30.09.2010 koostatud nõude loovutamise teatisel märgitud asjaolud ei vasta tegelikkusele, sest AS-i Elisa Eesti poolt hagejale nõude loovutust ei ole toimunud. Samuti ei vasta tegelikkusele ka AS-i Elisa Eesti krediidiasutuse osakonnajuhataja Heleri Dorbet mittekehtiva digitaalallkirjaga varustatud kinnituskiri 30.11.2011 selles, et AS Elisa Eesti on loovutanud kostja vastu esineva nõude OÜ-le Julianus Inkasso (lk 57). Hageja on ka ise kohtumenetluse käigus 16.01.2012 avalduse täpsustamisel tunnistanud, et tegelikult omandas ta 30.09.2010 kostja vastu nõude OÜ-lt Ekspressmaja, kellele esialgselt loovutati vaidluse aluseks olev nõue Elisa Eesti AS-i poolt 30.09.2010 sõlmitud nõude loovutamise lepinguga. Nimetatud väite tõendamiseks esitas hageja kohtule mõlemad 30.09.2010 sõlmitud nõuete loovutamise lepingute ärakirjad ja lepingute lisaks olevast võlgnike nimekirjast väljatrüki kostja suhtes esinevast nõudest. Vastavalt VÕS § 170 sätestatule, kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. TsMS § 273 lg 5 sätestab, et kui dokument on esitatud ärakirjana, on kohtul õigus nõuda algdokumendi esitamist või asjaolude põhistamist, miks algdokumenti ei saa esitada, ning et kui kohtu nõudmist ei täideta, otsustab kohus, missuguse tõendamisjõuga on dokumendi ärakiri. Hageja poolt temal kostja vastu olemasoleva nõudeõiguse tõendamiseks kohtule esitatud dokumendid on vastuolulised ja vigased. Kohus rahuldas kohtu eelistungil 06.01.2012 kostja taotluse, et hageja esitaks temal nõudeõiguse tekkimise aluseks olevad algdokumendid, kuid hageja seda ei teinud. Nõuete loovutamise lepinguid algdokumentidena koos nende juurde kuuluvate lisadega (loovutatud nõuetega) ei ole hageja kohtule esitanud, esitatud on lepingud ärakirjadena ilma juurdekuuluvate lisadeta Kohus nõustub kostja väitega, et lepingu lisana esitatud väljatrükilt kostja vastu olemasoleva nõude osas ei nähtu, millise nõude loovutamise lepingu väidetava lisaga on tegemist (lk 101). Samuti ei ole hageja ja OÜ Ekspressmaja vahel 30.09.2010 sõlmitud nõude loovutamise lepingust nr 30.09.2010 (ELISA5) p 1.1 otseselt tuvastatav, millised nõuded on hagejale edasi loovutatud. Lepingu p.1.1 kohaselt “../omandatud on Ekspressmaja OÜ ja AS-i Elisa Eesti vahel 30.09.2010 punktis 1.1. kirjeldatud rahalised nõuded füüsiliste isikute (edaspidi eraldi nimetatud “Võlgnikud”) vastu vastavalt Lepingu elektroonilises lisas nr 1 fikseeritud nimekirjale ja summale”) (lk 93). AS-i Elisa Eesti ja Ekspressmaja OÜ vahel 30.09.2010 sõlmitud nõuete loovutamise lepingu p 1.1 kohaselt annab nõude loovutaja nõude omandajale 2007-2009 aastatel tekkinud rahalised nõuded (mobiilsideteenuste võlgnevused) füüsiliste isikute vastu tulenevalt lepingu lisaks nr 1 olevale elektroonilisele nimekirjale ja summale. Sama lepingu p 1.4 kohaselt vormistakse lepingu lisaks nr 1 olev elektrooniline nimekiri Excel`I formaadis andmefaili xls laiendiga või CSV-formaadis tekstifail csv laiendiga failina ning kinnitatakse poolte poolt digitaalse allkirjaga (lk 96). Lisaks eelpool nimetatud lepingute lisade (võlgnike nimekirja) esitamata jätmisele on ka ärakirjadena esitatud nõude loovutamise lepingud vigased: lepingud on allkirjastatud lepingu pooleks mitteoleva isiku või siis selleks volitusi mitteomava isiku poolt. Nii on Elisa Eesti AS ja OÜ Ekspressmaja vahel 30.09.2010 sõlmitud nõuete loovutamise leping allkirjastajaks OÜ Julianus Inkasso ning allkirja lepingule on andnud juhatuse esimees Ülar Maapalu, kes sama lepingu preambula kohaselt esindab nimetatud lepingu sõlmimisel OÜ Ekspressmaja volikirja alusel (lk 96100). OÜ Ekspressmaja ja Julianus Inkasso OÜ vahel 30.09.2010 sõlmitud nõuete loovutamise lepingu on sõlminud OÜ Ekspressmaja poolt OÜ Ekspressmaja juhatuse liige Ülar Maapalu, kes on