JVhagi OÜ K vastu töölepingu tähtajatult sõlmituks tuvastamine, töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, töötasu, lähetusrahade, sõidukulude ja hüvitise saamiseks
Tsiviilasja hind
Kohtuistung
8 230,77 eurot Hageja JV(isikukood XXX, elukoht XXX), hageja nõustaja Vladislav S Kostja OÜ K (registrikood XXX asukoht XXX), lepinguline esindaja Aleksander Laus (OÜ Võlaabi, Tondi 27, 11316 Tallinn, e-post [email protected]) 22.02.2012
Kohtuistungil osalenud isikud
Hageja JV Hageja nõustaja Vladislav S
Menetlusosalised ja nende esindajad
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Tunnistada JV ja OÜ K vahel 10.05.2010 sõlmitud tööleping JV 05/04 sõlmituks tähtajatuna.
3.Tunnistada OÜ K poolt 14.06.2010 töölepingu ülesütlemise avaldus, TLS § 86 lg 1 alusel, tühiseks.
4.Lugeda JV ja OÜ K vahel 10.05.2010 sõlmitud tööleping JV 05/04 üles öelduks JV poolt TLS § 91 lg 2 alusel alates 16.08.2011.
Välja mõista OÜ K JV’e kasuks töötasu maikuu 2010 eest summas 1 607,07 (üks tuhat kuussada seitse eurot ja 07 senti) eurot.
6.Välja mõista OÜ K JV’e kasuks lähetuskulud summas 402,66 (nelisada kaks eurot ja 66 senti) eurot ja sõidukulud summas 77,73 (seitsekümmend seitse eurot ja 73 senti) eurot
7.Välja mõista OÜ K JV kasuks TLS § 100 lg 4 alusel hüvitis kahe nädala keskmise töötasu ulatuses summas 847,20 (kaheksasada nelikümmend seitse eurot ja 20 senti) eurot.
8.Tühistada Harju Maakohtu 21.11.2011 kohtumäärusega seatud hagi tagamise abinõu, millega kohus peatas Harju tööpiirkonna Tallinna kohtutäitur Katrin Vellet’i täitemenetluse täiteasjas nr XXX kuni antud asjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni. Menetluskulude jaotus
Poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada põhjendatud apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Menetluse käik
1.Töötaja JV esitas Põhja Inspektsiooni Töövaidluskomisjonile (edaspidi TVK) avalduse tööandja OÜ K vastu töölepingu tähtajatult sõlmituks tuvastamine, töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, töötasu 1493,19 euro, välislähetuse päevaraha 402 euro, sõidukulude 77,73 euro ja TLS § 100 lg. 4 järgi hüvitise 5337,36 euro saamiseks.
2.TVK 18.10.2011 otsusega töövaidlusasjas nr 4.4-2/2096 rahuldas JV’e avalduse osaliselt ning luges 10.05.2010 sõlmitud töölepingu nr IM 05/05 tähtajatuks, luges töölepingu ülesöelduks 16.08.2011 TLS § 91 lg 2 alusel, luges tühiseks töölepingu ülesütlemise TLS § 86 lg 1 järgi alates 29.07.2010, mõistis OÜ K välja töötasu 2010 maikuu eest summas 1 493,19 eurot, päevarahad summas 402,66 eurot, lähetuse sõidukulud 77,73 eurot ja hüvitise kahe nädala keskmise töötasu ulatuses 847,20 eurot.
3.OÜ K ei nõustunud TVK 18.10.2011 otsusega ja esitas kohtule 18.11.2011 taotluse töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluse korras. Hageja nõue ja selle põhjendused
4.Hageja palub tunnistada poolte vahel 10.05.2010 sõlmitud tööleping nr JV 05/04 sõlmitud tähtajatuna, tunnistada tühiseks kostjapoolte töölepingu nr JV 05/04 14.06.2010 ülesütlemine TLS § 86 lg 1 alusel alates 29.06.2010, tunnistada poolte vahel 10.05.2010 sõlmitud tööleping nr JV 05/04 lõppenuks TLS § 91 lg 2 alusel alates 16.08.2011, välja mõista kostjalt hageja kasuks välislähetuse päevaraha summas 402,66 eurot, sõidukulud Soome Vabariiki summas 77,73 eurot, saamata jäänud töötasu summas 1 650,53 eurot ja TLS § 100 lg 4 järgne hüvitis 6 099,85 eurot.
5.10.05.2010 sõlmisid pooled töölepingu nr JV 05/04, mille alusel hageja asus kostja juures tööle viimistleja ametikohal täistööajaga, katseajaga neli kuud. Töö tegemiskohaks oli kostja objektid, s.h ka välisriigis, põhipalgaga 4 250 krooni kuus, millele lisandus tunnitasu 165,72 krooni neto, mis kuulus välja maksmisele iga kuu 28 ja 10 kuupäeval pangaülekandega hageja arveldusarvele XXXXXXXXXXX. Lisaks kohustus kostja tasuma hagejale üks kord kuus edasitagasi sõidu lähetuskohta.
6.11.05.2010 asus hageja tööle kostja objektil Soome Vabariigis Vantaas, XXX, kus hageja töötas kuni 27.05.2010, kokku 141 tundi enda poolt peetud arvestuse alusel. Kostja ei ole hagejale käesoleva ajani töötatud aja eest töötasu maksnud.
7.Kuna 2011 augustis oli hagejal jätkuvalt saamata 2010 maikuu palk, siis edastas hageja kostjale tähitud kirjaga töölepingu ülesütlemise avalduse TLS § 91 lg 2 alusel tööandjapoolse kohustuste olulise rikkumise tõttu alates 16.08.2011, millist kostja ei ole vaidlustanud, kuna kostja hinnangul lõpetati tööleping juba varasemalt TLS § 86 lg 1 alusel alates 29.06.2010.
8.Hageja sai 05.10.2011 kätte hageja 14.06.2010 töölepingu ülesütlemisavalduse TLS § 86 p 1 alusel alates 29.06.2010, kuna hageja puudus töölt alates 25.05.2010. Väidetavalt keeldus hageja 15.06.2010 ülesütlemisavaldus vastu võtmast, mille kohta on andnud allkirja tunnistaja VP. Hageja märgib, et kostja ei ole hagejale tutvustanud 15.06.2010 töölepingu ülesütlemis-avaldust, kuna kostja juhatuse liige VO ei viibinud Soomes ei 14.06.2010 ega ka 15.06.2010, samuti on hagejale tundmatu isik VP. Lisaks on objekti peatöövõtja Soome Vabariigis Vantaas, XXX kinnitanud, et hageja töötas nimetatud objektil 11.05.2010-27.07.2010. Kostja ei ole esitanud
hagejale ühtegi pretensiooni töö kvaliteedi kohta ega trahvide osas, millede osas ei ole hageja andnud ka tasaarveldamise nõusolekut. Kostja vastuväited ja nende põhjendused
9.Kostja ei tunnista hagi ja palub jätta hagi rahuldamata.
10.Poolte vahel sõlmiti 10.05.2010 tööleping nr JV 05/05, mille alusel pidi hageja asuma teostama kostja objektidel viimistlustöid. Seoses vajadusega teostada töid kostja objektil Soomes Vantaas, XXX, sõitis hageja töölähetusse Soome Vabariiki ja asus täitma kostja juhendamise all tööülesandeid. Hageja suhtus tööülesannete täitmisesse hooletult, ei võtnud objektil järelvalvet teostavalt omaniku esindajalt kinnitust tööaja arvestuse lehele, mille tõttu tekkisid probleemid ja vaidlused töötasu arvestamisega. Kostjapoolsele korraldusele likvideerida puudused ja kooskõlastada tellija esindajaga tööaja arvestus, keeldus hageja kostja korraldusi täitmast ja peale 24.05.2010 kostja poolt majutuskulude kompensatsiooni saamist lahkus hageja kostja juurest töölt ja asus samal objektil tööle kostja konkurendi OÜ A alluvuses, millega hageja rikkus lojaalsuskohustust ja asus tööle samal objektil kostja konkurendi juures, kus hageja töötas kostjale teadaolevalt kuni juuni keskpaigani 2010, misjärel asus otse tööle peatöövõtja UO, kus töötas kuni juuli 2010 keskpaigani. Peale seda hakkas hageja kostjale teadaolevalt teostama töid otse korteriühistule. Sisuliselt töötas hageja kostja juures 11.05.2010-24.05.2010, so 14 päeva. Hageja tegelik soov oli kostjat ära kasutades saada otse tööle Soome vabariiki Soome ettevõtja juurde. Hageja on rikkunud tööandjaga sõlmitud töölepingu punkte 5.3 ja 5.4 millega võttis endale kohustuse mitte töötada kostja konkurentide juures ja mitte teostama töid otse kostja klientidele, mistõttu on hageja tekitanud kostjale kahju 18 750 eurot ja mille eest on kostja esitanud hagejale leppetrahvi nõude 1 629,75 euro ulatuses, mistõttu peab kostja hageja nõudeid välislähetuse päevarahade osas summas 402,66 eurot ja sõidukulude osas summas 77,73 eurot tasaarveldatuks kahju ja leppetrahvi nõudega 20 379,75 eurot. Põhjendamata on ka töötasu nõue, kuna hageja ei ole esitanud kostjale tellija poolt kinnitatud tööaja arvestust ja, kui asuda seisukohale, et töötasu nõue on põhjendatud, siis on ka töötasu nõue tasaarveldatud leppetrahvi ja kahju nõudega.
11.Põhjendamata on hageja nõue tunnistada tööleping lõppenuks TLS § 91 lg 2 alusel alates 16.08.2011, kuna kostja lõpetas hagejaga töösuhte katseaja eesmärgi mittesaavutamise tõttu TLS § 86 lg 1 alusel 29.06.2010, mille kohta esitas hagejale kirjaliku ülesütlemisavalduse 14.06.2010. Hageja keeldus avalduse allkirjastamisest ja vastu võtmisest, mille kohta võttis kostja töölepingu ülesütlemisavaldusele tunnistaja kinnituse. Kostja on samuti seisukohal, et töölepingu tunnistamine tähtajatuks ei ole võimalik, kuna lepingu ülesütlemise alust ei ole tähtaegselt hageja poolt vaidlustatud. Eeltoodust tulenevalt on põhjendamatu ka hüvitise nõue, kuna kostja on lepingu lõpetanud hagejaga TLS § 86 p 1 alusel ja seejuures ei näe TLS ette hüvitise määramist. Kohtu põhjendused
12.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 410 ja juhindudes hageja taotlusest lahendab kohus antud asja sisuliselt ilma kostja osavõtuta, kuna kostja ei ilmunud 22.02.2012 kell 15.00 toimunud istungile ega teavitanud kohut mitteilmumise põhjustest.
13.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub osaliselt rahuldamisele alljärgnevatel põhjendustel.
14.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.
15.Riigikohus selgitab lahendi tsiviilasjas 3-2-1-6-11 punktis 13, et „Praeguses asjas pöördus avaldusega töövaidluskomisjoni hageja. Töövaidluskomisjon hageja avalduse ka rahuldas. Töövaidluskomisjonis kaotanud kostja esitas ITVS § 24 lg 4 alusel kohtule taotluse, et kohus
vaataks töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina. Sellest sättest tuleneb, et kohus ei kontrolli mitte töövaidluskomisjoni otsust, vaid lahendab töövaidluskomisjonile esitatud avalduse hagimenetluses algusest peale. Seda kinnitab ka ITVS § 24 lg 2, mille kohaselt on kohtusse pöördumise vormiks hagiavaldus, mitte kaebus töövaidluskomisjoni otsuse peale.“ Riigikohus lahendi punktis 14 teises lõikes tsiviilasjas nr 3-2-1-48-08 selgitab, et eelkõige võib hageja töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel muuta kohtumenetluses hagi mitteolulises osas viisil, mida ei saa lugeda hagi muutmiseks TsMS § 376 lg 1 mõttes. TsMS § 376 lg 5 järgi ei loeta hagi muutmiseks esitatud faktiliste või õiguslike väidete täiendamist või parandamist, ilma et muudetaks hagi aluseks olevaid põhilisi asjaolusid; hageja põhinõude või kõrvalnõuete suurendamist, vähendamist, laiendamist või kitsendamist; samuti esialgselt nõutud eseme asemel hilisema asjaolude muutuse tõttu teise eseme või muu hüve nõudmist. Kuigi TsMS § 376 lg 5 p 2 järgi ei loeta hagi muutmiseks nõude suurendamist ega laiendamist, on kolleegiumi arvates selle sätte mõtteks lubada siiski üksnes ebaolulisi muudatusi nõude suuruse ja hagi aluseks olevate asjaolude osas. Nõude olulise suurendamise ja laiendamise korral on tegemist hagi muutmisega TsMS § 376 lg 1 mõttes. Siiski võib hageja kuni asjas tehtud otsuse jõustumiseni TsMS § 376 lg 7 järgi muuta kõrvalnõudena esitatud intressi-, viivise- ja leppetrahvi nõuet või loodus- või õigusviljanõuet või vähendada põhinõuet, samuti nõuda esialgses nõudes nimetatud eseme asemel eset asendavat hüvitist rahas ka hagiavaldusele vastavas vormis avaldust esitamata, muu hulgas suuliselt kohtuistungil. Seega kohtu hinnangul tuleb läbi vaadata kogu hageja nõue, mille hageja on esitanud töövaidluskomisjonile.
16.Eeltoodust tulenevalt on hageja nõuded: a) Tunnistada poolte vahel 10.05.2010 sõlmitud tööleping nr JV 05/04 sõlmitud tähtajatuna, b) Tunnistada tühiseks kostjapoolte töölepingu nr JV 05/04 14.06.2010 ülesütlemine TLS § 86 lg 1 alusel alates 29.06.2010, c) Tunnistada poolte vahel 10.05.2010 sõlmitud tööleping nr JV 05/04 lõppenuks TLS § 91 lg 2 alusel alates 16.08.2011, d) Välja mõista kostjalt hageja kasuks välislähetuse päevaraha summas 402,66 eurot, e) Välja mõista kostjalt hageja kasuks sõidukulude Soome Vabariiki summas 77,73 eurot, f) Välja mõista kostjalt hageja kasuks saamata jäänud töötasu summas 1 650,53 eurot, g) Välja mõista kostjalt hageja kasuks TLS § 100 lg 4 järgne hüvitis 6 099,85 eurot.
17.Kohus on tuvastanud, et poolte vahel on 10.05.2010 sõlmitud töölepingu nr JV 05/04, mille alusel hageja asus kostja juures tööle viimistleja ametikohal täistööajaga, katseajaga neli kuud, põhipalgaga 4 250 krooni kuus bruto, millele lisandus tunnitasu 165,72 krooni neto, mis kuulus välja maksmisele iga kuu 28 ja 10 kuupäeval pangaülekandega hageja arveldusarvele XXXXXXXXXXX. Töö tegemiskohaks oli kostja objektid, s.h ka välisriigis. Kostja kohustus tasuma hagejale üks kord kuus edasi-tagasi sõidu lähetuskohta (TVK tlk 18-21). 11.05.2010 asus hageja tööle kostja objektil, XXX, Vantaas, Soome Vabariigis. 14.06.2010 esitas kostja hagejale töölepingu ülesütlemise avalduse TLS § 86 lg 1 alusel alates 29.06.2010 (tlk 11). 16.08.2011 esitas hageja kostjale avalduse töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks TLS § 91 lg 2 alusel alates 16.08.2011 (TVK tlk 24).
18.Poolte vahel on vaidlus kumb lepingu ülesütlemine on kehtiv ning, kas kostja on kohustatud hagejale tasuma saamata jäänud töötasu, lähetuskulud, sõidukulud ja hüvitise TLS § 100 lg 4 alusel.
19.Kuivõrd kostja ülesütlemine oli ajaliselt esimene, annab kohus esmalt hinnangu sellele, kas kostja ülesütlemisavaldus on kehtiv. TLS § 86 lg 1 alusel tööandja ja töötaja võib tähtajalise ja tähtajatu töölepingu üles öelda neljakuulise katseaja jooksul töötaja tööle asumise päevast arvates. 14.06.2010 töölepingu ülesütlemise avaldusest (tlk 11) nähtub, et kostja ütles hagejaga 10.05.2010 sõlmitud töölepingu nr JV 05/04 üles seoses kostja poolt katseaja eesmärgi mittetäitmisega TLS § 86 lg 1 alusel alates 29.06.2010. Kostja heitis hagejale ette, et hageja on
asunud tööle kostja konkurentide juurde ja ei ole ilmunud tööle alates 24.05.2010 ega allunud kostja korraldustele, mistõttu ei vasta hageja isikuomadused eetilisuse ja aususe osas kostja nõudmistele. Samuti teavitas kostja, et nõuab hagejalt leppetrahvi 25 500 krooni ja kahu hüvitamist 18 750 eurot. Avaldusest nähtuvalt keeldus hageja 15.06.2010 töölepingu ülesütlemise avalduse vastuvõtmisest, mille kohta on andnud allkirja tunnistajana VP. Avalduse on allkirjastanud tööandja esindaja VO. Hageja väitel sai hageja 14.06.2010 ülesütlemise avalduse kätte 05.10.2011. Tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) § 69 lg 1 alusel kindlale isikule (tahteavalduse saaja) suunatud tahteavaldus tuleb tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. Sama § lg 2 järgi tahteavaldus on kätte saadud, kui see on tahteavalduse saajale isiklikult teatavaks tehtud. Eemalviibijale tehtud tahteavaldus loetakse kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Hageja ja tunnistaja NI’i ütlustega (TVK tl 11-12) on tõendatud, et kostja juhatuse liige VO ei viibinud 14.06.2010 ega 15.06.2010 Soome Vabariigis, vaid viibis Tallinnas, seega ei saanud VO tutvustada tunnistaja VP juuresolekul hagejale 14.06.2010 töölepingu ülesütlemise avaldust ega võtta tunnistajalt allkirja selle kohta, et hageja keeldus ülesütlemise avalduse vastu võtmisest. Kohtule ei ole esitatud ka tõendeid, et kostja on edastanud töölepingu ülesütlemise avalduse hageja elu- või asukohta. Seega tuleb lugeda, et hageja on 14.06.2010 ülesütlemise avalduse saanud kätte 05.10.2011 ning on seega vaidlustanud ülesütlemise tähtaegselt. Kohus leiab, et ülesütlemise põhjused on põhjendamata ja tõendamata. Kostja on tunnistanud, et kostjal on hagejale tasumata maikuu 2010 töötasu, lähetusraha ja sõidukulud (TVK tlk 11). Tõendamata on, et hageja ei teostanud enam kostja objektil töid alates 25.05.2010. Peatöövõtja kirjaliku selgituse kohaselt töötas hageja objektil Soome Vabariigis Vantaas, XXX kuni 27.07.2010. Kostja ei ole kohtule esitanud ka tõendeid, et kostja on teinud hagejale etteheiteid hageja töö kohta või töötamise kohta konkurentide juures. Seega leiab kohus, et 14.06.2010 töölepingu ülesütlemine TLS § 86 lg 1 alusel on tühine vastavalt TLS § 104 lg 1.
20.Järgmiseks annab kohus hinnangu, kas hageja ülesütlemisavaldus on kehtiv. TLS § 91 lg 2 p 2 järgi töötaja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumise tõttu, eelkõige kui tööandja on oluliselt viivitanud töötasu maksmisega. 16.08.2011 hageja avaldusest töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks (tlk 28) nähtub, et hageja on töölepingu erakorraliselt üles öelnud TLS § 91 lg 2 alusel alates 16.08.2011, kuna kostja ei ole tasunud 2010 maikuu töötasu. Kuna kostja on tunnistanud töötasu maksmata jätmist ning kuna kostja ei ole vaidlustanud 16.08.2011 ülesütlemisavaldust, on kohus seisukohal, et poolte vahel 10.05.2010 sõlmitud tööleping JV 05/04 on lõppenud TLS § 91 lg 2 alusel alates 16.08.2011 juhindudes TLS § 105 lg 2, mistõttu tuleb lugeda leping sõlmituks tähtajatuna.
21.TLS § 100 lg 4 kohaselt, kui töötaja ütleb töölepingu erakorraliselt üles põhjusel, et tööandja on lepingut oluliselt rikkunud, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huvisid. Hageja palub kostjalt välja mõista hüvitise 6 099,85 eurot. Kohus, arvestades hageja väga lühikest töötatud aega kostja juures, on seisukohal, et põhjendatud ei ole kostjalt välja mõista hüvitist hageja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kuna hageja töötas kostja juures reaalselt vaid 2010 aasta maikuus, siis peab kohus põhjendatuks rahuldada hüvitise nõue kahe nädala keskmise kuupalga ulatuses, summas 847,20 eurot, mis kuulub kostjalt väljamõistmisele.
22.TLS § 84 lg 1 järgi töölepingu lõppemisega muutuvad kõik töösuhtest tulenevad nõuded sissenõutavaks. TLS § 78 lg 1 alusel kohtuväliselt võib tööandja oma nõudeid töötaja töötasu nõudega tasaarvestada töötaja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Hageja konto nr XXXXXXXXXXX Swedbankis väljavõttega 01.05.2010-10.10.2011 (TVK tlk 31-34) on tõendatud, et kostja ei ole hagejale tasunud 2010 maikuu töötasu, lähetuskulusid ega sõidukulusid, mida kostja on ka tunnistanud (TVK tlk 11). Kostja ei ole vastu vaielnud
lähetuskuludele summas 402,66 eurot ja sõidukuludele summas 77,73 eurot, kuid leiab, et nimetatud summad on tasaarveldatud kostja leppetrahvi ja kahju nõudega summas 20 379,75 eurot hageja vastu. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et hageja tunnistab nimetatud nõudeid ega hageja kirjalikku nõusolekut, et hageja on nõus tasaarvestamisega, mistõttu on põhjendamata ja tõendamata kostja väide, et kostja on oma nõuded tasaarvestanud. Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele lähetusraha summas 402,66 eurot ja sõidukulud summas 77,73 eurot. Kostja ei nõustu töötasu nõudega, kuna hageja ei ole esitanud tööandja tellija poolt kinnitatud tööaja arvestust. Poolte vahel sõlmitud töölepingust ei nähtu, et hageja peab esitama kostjale tööandja tellija poolt kinnitatud tööaja arvestus tunnitasu saamise kohta. Hageja on kohtule esitanud tööaja arvestuse, mille kohaselt on hageja töötanud perioodil 11.05.2010-27.05.2010 objektil XXX, Vantaas, Soome Vabariigis 141 (ükssada nelikümmend üks) tundi, kostja ei ole esitanud nimetatule vastuväiteid, seega kuulub kostjalt hageja kasuks välja-mõistmisele töötatud tundide eest tasu 1 493,19 eurot neto (141 x 10,59 eurot (165,75 krooni)). Lisaks on pooled kokku leppinud, et kostja tasub hagejale töötasu 4 250 krooni bruto kuus. Hageja palub välja mõista kuupalga 13 päeva eest summas 168,15 eurot ((4250 krooni / 21 tööpäeva) = 12,39 eurot (202,38 krooni) x 13 päeva). Vastavalt Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määruse nr 91 Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord (edaspidi kord) § 2 lg 3 alusel, kui töötaja on tööandja juures töötanud vähem kui kuus kalendrikuud, kuid vähemalt ühe terve kalendrikuu, võetakse keskmise töötasu arvutamisel aluseks eelnenud kalendrikuudel teenitud töötasu. Kui töötaja ei ole tööandja juures töötanud ühte tervet kalendrikuud, võetakse keskmise töötasu arvutamisel aluseks töötasu alates tööle asumise päevast kuni päevani, mil on vaja arvutada keskmist töötasu. Korra § 3 lg 2 järgi keskmise tööpäevatasu arvutamiseks liidetakse § 2 lõikes 2 või 3 nimetatud ajavahemiku töötasud ja jagatakse sama ajavahemiku kalendaarse tööpäevade arvuga. Kuna hageja on töötanud kostja juures 13 tööpäeva mais 2010 ja kohtule ei ole teada hageja eelnev töötasu, siis leiab kohus, et päevatasu arvutamiseks tuleb kokku lepitud kuutasu summas 4 250 krooni jagada maikuu 2010 kalendripäevade arvuga ehk 31 päevaga. 4 250 / 31 = 8,76 eurot (137,10 krooni), seega on päevatasuks 8,76 eurot ning, kuna kostja töötas 13 tööpäeva, siis kuulub kostjalt väljamõistmisele kuutasu 8,76 eurot x 13 päeva = 113,88 eurot bruto. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 2010 aasta maikuu töötasu summas 1 607,07 eurot (1 439,19 +113,88). Eeltoodust tulenevalt kuulub kostjalt välja mõistmisele lähetustasu 402,66 eurot, sõidukulud 77,73 eurot ja 2010 aasta maikuu töötasu 1 607,07 eurot
23.Juhindudes TsMS § 386 lg 4 kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kohus on seisukohal, et kuna kohus on seadnud hagi tagamise taotluse esitaja OÜ K avalduse alusel ning, kuna kohus rahuldab hagi ehk teeb otsuse OÜ K kahjus, siis kuulub Harju Maakohtu 21.11.2011 kohtumäärusega seatud hagi tagamise abinõu tühistamisele. Menetluskulude jaotus
24.Menetluskulud jätab kohus TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kjanda. Menetlusosaline võib taotleda Harju Maakohtult tulenevalt TsMS § 174 kohtukulude rahalist kindlaksmääramist 30 päeva jooksul pärast kohtulahendi jõustumist. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1 ja § 134 lg 3 on antud asja tsiviilasja hinnaks 8 230,77 eurot (402,66 eurot + 77,73 eurot + 1 650,53 eurot + 6 099,85 eurot). Taimi Kollom Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.