Võlaõigus › Võõrandamislepingud

tuleb

tasuda

päeva

jooksul

otsuse

jõustumisest

alates

Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 AS-is SEB Pank või 221023778606 Swedbank AS-is, viitenumber 2900078444.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud PJH(hageja) esitas 14.06.2010.a Harju Maakohtule hagi DTOÜ (kostja I) ja TR(kostja II) vastu. Hagiavalduse kohaselt oli hageja AS-i KK aktsionär. Kostja II tegevuse tõttu tekkis hagejal nõudeõigus AS KK ja kostja II vastu, kuna hagejale jäeti tagastamata aktsiakapitali vähendamisega saadavad dividendid. Hageja nõude rahuldamiseks pakkus kostja II välja, et kostja I ostab hagejalt AS KK aktsiad ja nõuded aktsiaseltsi vastu. 17.11.2008.a sõlmisid hageja ja kostja I lepingu, millega hageja müüs kostjale I AS KK aktsiad ja loovutas kostjale I kõik oma nõuded AS KK vastu, mis tulenesid varasematest laenulepingutest ning AS KK aktsionäri õigustest. Kostja I kohustus selle eest tasuma viie aasta pikkuse maksegraafiku alusel. Pooled leppisid kokku ka intressi maksmises suuruses 12 kuu Euribor, millele lisandub 2 % aastas. Viivise suuruseks leppisid pooled kokku 12 kuu Euribor + 8 % aastas. Kostja I väide, et 17.11.2008.a tehing on ähvarduse tõttu tühine, on alusetu. Kostja I seadis ostetavatele AS KK7 aktsiale pandi hageja kasuks. Kostja I lepinguliste kohustuste täitmise tagamiseks seadis ka AS D temale kuuluvatele AS KK20 aktsiale pandi hageja kasuks. Poolte kokkuleppel kanti 15.06.2009.a AS-ile D kuuluvatele aktsiatele seatud

pant üle kostjale I kuuluvatele AS KK aktsiatele. Hageja ei saa oma nõuet pandi arvelt rahuldada, kuna AS KK aktsiatel puudub väärtus. Kostja II andis kostja I kohustuste täitmise tagamiseks käenduse. Tegemist ei ole tarbijakäendusega, kuna kostja II tegutses käenduslepingut sõlmides oma majandus- või kutsetegevuses. Kostja I osa kuulub kostja II ja tema abikaasa ühisvara hulka. Kostja I on täitnud oma lepingulisi kohustusi üksnes osaliselt ega ole pidanud kinni maksegraafikust. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjatelt solidaarselt välja mõista 29.02.2012.a seisuga põhivõla 38 315,53 eurot, intressi 3 913,63 eurot ja viivise 4726,11 eurot. Kostjate vastuväited Kostja I vaidles hagile vastu. 2007.a – 2008.a esines hageja korduvalt psüühilise ja füüsilise vägivalla ähvardusega (sealhulgas tapmisähvardusega) kostja II aadressil. Seetõttu sõlmis kostja I kostja II palvel ning enda ja oma lähedaste julgeoleku tagamiseks vaidlusaluse lepingu. Hageja poolne survestamine on jätkuv, mistõttu ei ole hageja õigusvastase tegevuse mõju lõppenud. Kostja I palub kohtul hinnata, kas tal on õigus esitada lepingu tühistamise avaldus. Vastava õiguse olemasolu korral palub kostja I lugeda see esitatuks. Kostja II vaidles samuti hagile vastu. Kostja II nõustub kostja I seisukohtadega. Kuna kostja I on esitanud lepingu tühistamise avalduse, siis puudub hagejal alus nõuda kostjalt II kohustuse täitmist. Samuti on kostjal II õigus keelduda võlaõigusseaduse (VÕS) § 149 lg 5 alusel käenduskohustuse täitmisest, kuna hageja nõue on tagatud pandiga. Lisaks on käendusleping tühine, kuna käenduslepingus puudub vastutuse maksimummäär. Kohtu põhjendused Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt sõlmisid hageja, kostja I (endise ärinimega E OÜ), kostja II ja AS D 17.11.2008.a aktsiate müügilepingu, käenduslepingu, nõude loovutamise lepingu ja aktsiate pandilepingu. Lepingu p 1.1 kohaselt hageja müüs kostjale I AS KK7 lihtaktsiat, mis moodustasid 17,5 % ettevõtte aktsiatest. Lepingu p 1.3 kohaselt loovutas hageja kostjale I kõik nõuded AS KK vastu, mis tulenevad laenulepingutest ja aktsionäri õigustest. Lepingu p

Kostja I on oma vastuses esitanud lepingu tühistamisavalduse, kuna hageja esines kostja II aadressil vägivalla ähvardusega. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 96 lg 1 sätestab, et isik, kes tegi tehingu õigusvastase ähvarduse või vägivalla mõjul, võib tehingu tühistada, kui ähvardus või vägivald oli vastavalt asjaoludele nii vahetu ja tõsine, et ei jätnud tehingu teinud isikule mingit mõistlikku valikut. Eelkõige tuleb arvestada ähvardaja või vägivalla kasutaja ja tehingu teise poole isikut ning olukorda, milles ähvardus või vägivald aset leidis. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja ja kostja II sõlminud 12.06.2008.a lepingu, mille kohaselt maksab hageja kostjale II 11.04.2008.a tehtud tapmisähvarduse eest 1000 eurot, mille võrra vähendatakse hagejale maksmisele kuuluvat summat. Kohtu hinnangul puudub tühistamisavalduse tegemiseks õiguslik alus. Hageja esindaja selgituse kohaselt oli tegemist emotsionaalse sõnavahetusega ning ähvardus ei olnud reaalne. Kohtu hinnangul kinnitab hageja väidet kostja II enda käitumine, kes ei pöördunud ähvardusega seoses politsei poole. Tulenevalt TsÜS § 96 lg 1 peab ähvardus olema nii vahetu ja tõsine, et ei jäta tehingu tegemiseks mingit mõistlikku valikut. Ähvardamine toimus 11.04.2008.a. Leping sõlmiti 17.11.2008.a, s.o rohkem kui seitse kuud pärast ähvardamist. Sellest tulenevalt ei ole loogiline kostja I väide, et 17.11.2008.a leping sõlmiti ähvarduse mõjul. Kostja I väide, et hagejapoolne õigusvastane tegevus on olnud jätkuv, on tõendamata. Tsiviilasja materjalides on hageja ja tema esindaja kirjad, millises sisalduvad nõuded lepingu täitmiseks. Kohtu hinnangul ei saa neid nõudeid pidada õigusvastasteks ähvardusteks. Isegi, kui kostja I oleks vaidlusaluse lepingu sõlminud õigusvastase ähvarduse mõjul, on ta kaotanud selle tühistamisõiguse. TsÜS § 99 lg 1 p 1 sätestab, et ähvarduse korral võib tehingu tühistada kuue kuu jooksul, arvates ajast, mil vastava asjaolu mõju lakkas. Puuduvad tõendid, et pärast lepingu sõlmimist oleks hageja kostjat I või kostjat II õigusvastaselt ähvardanud. Seega on ka tehingu tühistamise tähtaeg möödunud. Kuna 17.11.2008.a sõlmitud aktsiate ostu-müügileping ja nõude loovutamise leping kehtib, siis on kostja I kohustatud hagejale maksegraafiku järgi tasuma. 15.12.2011 esitatud hagiavalduse täienduses palus hageja tuvastada, et kostjatel on kohustus jätkata lepingu täitmist kuni kogu võla tasumiseni. 13.02.2012.a istungil täpsustas hageja nõuet ja palus välja mõista võla 29.02.2012.a seisuga. Kostja I ei ole nõude arvestuslikule küljele vastuväiteid esitanud. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostja I vastu esitatud hagi rahuldada. Kostjalt I tuleb hageja kasuks välja mõista 29.02.2012.a seisuga põhivõlg 38 315,53 eurot, intress 3913,63 eurot ja viivis 4726,11 eurot, kõik kokku 46 955,27 eurot. Mis puudutab kostjaga II 17.11.2008.a sõlmitud käenduslepingut, siis see on kohtu hinnangul tühine. Kostja I registrikaardist selgub, et kostja I osanik on LR . Hageja väitel on LR TR abikaasa ning kostja I osa on nende ühisvara. Kostja II ei ole seda vaidlustanud. VÕS § 143 lg 1 (17.11.2008.a kehtinud redaktsioonis) sätestas, et tarbijakäendusleping on käendusleping, kus käendajaks on tarbija. VÕS § 34 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Tulenevalt VÕS § 143 lg 2, tarbijakäendusleping on tühine, kui ei ole kokku lepitud käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas. Käesoleval juhul käendas kostja II kostja I majandustegevusega seotud kohustusi, mitte enda majandustegevusega seotud kohustusi. Ka asjaolu, et kostja I osa on kostja II ja LR e ühisvara, ei anna alust asuda seisukohale, et kostja II sõlmis käenduslepingu oma majandus- või kutsetegevuses. Äriseadustiku § 165 lg 1 sätestab, et kui osa kuulub mitmele isikule ühiselt, võivad need isikud teostada osaga seotud õigusi üksnes ühiselt. Sellest tulenevalt ei saa väita, et kostjal II ainuisikuliselt oleks valitsev mõju kostja I majandustegevuse üle. Sellele, et tegemist ei ole

majandus- või kutsetegevuses sõlmitud käenduslepinguga, viitab samuti asjaolu, et kostja II ei ole, ega ole ka kunagi olnud, kostja I juhatuse liige. Ülaltoodule tuginedes asub kohus seisukohale, et kostja II poolt sõlmitud leping on tarbijakäendusleping. Kuna tegemist on tarbijakäenduslepinguga, siis pidi selle kehtimiseks olema kokku lepitud ka käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas. Käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas kokkulepitud ei ole. Hageja on väitnud, et kostja II teadis, milline võib olla tema vastu esitatava nõude suurus. Kohus sellega ei nõustu. Käendaja peab vastutama ka viivise tasumise kohustuse eest. Viivise maksimaalne suurus ei ole lepingust tuletatav. Samuti tuleb VÕS § 143 lg 2 mõtte kohaselt fikseerida käendaja vastutuse maksimumsumma käenduslepingus konkreetse numbrina. Eeltoodule tuginedes on käendusleping VÕS § 143 lg 2 alusel tühine. Kuna käendusleping on tühine, siis puudub vajadus hinnata, kas kostja II saaks kohustuse täitmisest keelduda VÕS § 149 lg 5 alusel. Ülaltoodust lähtuvalt tuleb hagi kostja II vastu jätta rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Eeltoodust tulenevalt tuleb hageja menetluskulud, mida ta kandis seoses hagi esitamisega kostja I vastu, jätta kostja I kanda. Hageja menetluskulud, mida ta kandis seoses hagi esitamisega kostja II vastu, tuleb jätta hageja enda kanda. Kostja I menetluskulud tuleb jätta tema enda kanda. Kostja II menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Käesoleva tsiviilasja hind on 38 315,53 eurot. Sellelt tuli tasuda riigilõivu 55 000 krooni (3515,14 eurot). Hageja on tasunud riigilõivu 30 000 krooni. Seega on hageja tasunud riigilõivu 25 000 krooni (1597,79 eurot) vähem. TsMS § 179 lg 1 sätestab, et menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Seega tuleb kostjalt I riigituludesse välja mõista riigilõiv 1597,79 eurot. TsMS § 179 lg 5 sätestab, et kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. Seega tuleb kostjal I tasuda riigilõiv riigituludesse 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. TsMS § 179 lg 9 sätestab, et menetluskulude maksmise nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus märgib seda ka menetluskulude väljamõistmise lahendis.

Indrek Soots kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.