Tsiviilasi nr 2-11-44709
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Tartu Maakohtu kohtunik Gerty Pau
Otsuse tegemise aeg ja koht
6. märts 2012. a Tartu
Tsiviilasja number
2-11-44709
Tsiviilasi
Julianus Inkasso OÜ hagi Raido Tominga vastu võla väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
816.29 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
•
Hageja OÜ Julianus Inkasso (registrikood 10686553; asukoht A.Weizenbergi
Tallinn, e-post [email protected] )
• •
Hageja esindaja Silver Eensaar ([email protected]) Kostja Raido Toming
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Tartu Maakohtu menetluses on Julianus Inkasso OÜ hagi Raido Tominga vastu põhivõla 816.29 euro ja viivised 816.24 euro väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja AS-iga Elisa Mobiilsideteenused 22.08.2007.a liitumislepingu nr 1626543 ja 12.11.2007.a liitumislepingu nr 1639710. AS Elisa Mobiilsideteenused kohustus kostjale pakkuma telekommunikatsiooniteenust ja kostja kohustus saadud teenuste ja kaupade eest tasuma. AS Elisa Mobiilsideteenused esitas kostjale arveid ning loovutas oma nõude kostja vastu 30.09.2010.a hagejale. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla 816.29 eurot. Hageja vähendab välja nõutavate viiviste summat ja palub kostjalt välja mõista viivised 18.05.2008.a kuni 29.11.2011.a eest summas 816.24 eurot.
Kostja tunnistas hagi põhivõla osas. Kostja teatas 23.01.2012.a, et on nõus põhivõlaga summas 816.29 eurot. Kostja soovis viiviste vähendamist ja leidis, et mõistlik viiviste summa oleks 20% põhivõlast. Kostja selgituste kohaselt on ta alates võlgnevuse tekkimisest 2008.a vangis ning ei ole seetõttu arveid tasunud. Kostjal ei ole alalist töökohta ega kindlat sissetulekut. Vahi alla võtmisel kohaldati tema suhtes suhtlemist piiravaid meetmeid. Kostja püüdis võla tasumiseks kompromissi leida esimesel võimalusel. Võlga saaks ta tasuma hakata alles pärast vabanemist 2021. aastal.
Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude üle: • kostja sõlmis AS-iga Elisa Mobiilsideteenused 22.08.2007.a liitumislepingu nr 1626543 ja 12.11.2007.a liitumislepingu nr 1639710; • AS Elisa Mobiilsideteenused loovutas oma nõude kostja vastu 30.09.2010.a hagejale; • kostja võlgneb hagejale telekommunikatsiooniteenuse osutamise lepingutest tekkinud võlgnevuse 816.29 eurot. TsMS § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks rahuldab kohus hagi. Kohus leiab, et kuna kostja on 23.01.2012.a vastuses põhivõlgnevuse osas hagi õigeks võtnud, tuleb hagiavaldus selles osas rahuldada TsMS § 440 lg 1 alusel. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 816.29 eurot. Kostja vaidleb vastu viiviste väljamõistmisele ja on samas esitanud viiviste vähendamise nõude VÕS § 113 lg 8; 162 alusel. Kostja on esitanud viiviste vähendamise nõude VÕS § 113 lg 8; 162 alusel. VÕS § 162 lg 1 sätestab, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kuna kostja on taotlenud viiviste vähendamist alla põhivõla, tuleb kostjal tõendada viiviste vähendamise eelduseid VÕS § 162 järgi. Kostja ei ole ühtegi vastavat tõendit esitanud ning kohus jätab seega kostja taotluse rahuldamata. Kostja tuleb hageja kasuks välja mõista viivised hageja taotletud ulatuses 816.24 eurot.
Kokku mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 1632.53 eurot. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud kostja kanda. TsMS § 405 lg 1 p 3 kohaselt võib kohus näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades menetlusosalistel esitada eelnevalt oma menetluskulude nimekirjad. Hageja on menetluskuludeks nimetanud õigusabikulud 287.60 eurot ja tasutud riigilõivu 191.73 eurot. Hageja poolt tasutud riigilõivu suurus tuleneb riigilõivuseadusest ning tuleb kostjalt välja mõista. Tulenevalt TsMS § 175 lõikest 1 kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses kostjalt väljamõistmist. Arvestades nõude suurust (hagihinda) ning asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keerukas ega mahukas ja hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud vaid hagiavalduse koostamise ning selle kohtusse esitamisega, peab kohus põhjendatud õigusabi kuluks 50 eurot. Kokku on hageja põhjendatud menetluskuluks 241.73 eurot.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.