lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-10-41004/31

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 05.03.2012

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-10-41004/31
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
05.03.2012
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2056
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Agu Timmi, Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks

Otsuse tegemise aeg ja koht

5. märts 2012 Tartu

Tsiviilasja number

2-10-41004

Tsiviilasi

Artur Sinipalu hagi Aleksander Tšepurov vastu 92 000 krooni (5 879,87 eurot) välja mõistmiseks

Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses

5 879,87 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 12. aprilli 2011 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Artur Sinipalu apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Apellant (hageja): Artur Sinipalu (IK: XXXXXXXXXXX), esindaja advokaat Andres Veski Vastustaja (kostja): Aleksander Tšepurov

(IK: XXXXXXXXXXX)

RESOLUTSIOON

Jätta Tartu Maakohtu 12. aprilli 2011 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud ringkonnakohtus Artur Sinipalu kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kassatsioonkaebuse Riigikohtusse võib menetlusosaline esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED 1.Artur Sinipalu (hageja) esitas Aleksander Tšepurovi (kostja) vastu 25. augustil 2010 hagi, milles palus kostjalt välja mõista põhivõla 92 000 krooni (5879,87 eurot) ja viivised 92 000 krooni (5879,87 eurot). Hagiavalduse järgi allkirjastas kostja 13. aprillil 2007 võlakirja, mille kohaselt võlgneb hagejale 92 000 krooni. Võlakirjaga kohustus kostja võlgnevuse kustutamiseks tasuma 3000 krooni kuus iga järgneva kuu 10. kuupäevaks kuni võlgnevuse lõpliku tasumise ning maksegraafiku rikkumisel tasuma leppetrahvi 10 000 krooni ning viivist 0.5% päevas viivitatud summalt. Hagi esitamise ajaks on kostja viivituses olnud üle 1000 päeva, kuid lähtudes väljakujunenud praktikast nõuab hageja viiviste väljamõistmist põhisumma ulatuses. Hageja ei käsitle kostja 4. oktoobri 2007 avaldust tehingu tühistamise avaldusena. Avaldusest nähtub küll, et kostja võlga ei tunnista, kuid sellest ei tulene soovi öelda tehing üles. Samuti eitab hageja kostja ähvardamist. Võlakirja aluseks on poolte ühise ettevõtte Reload Garage OÜ tegevus. Ettevõtte käivitamiseks ja arendamiseks võeti laenu Hansapangast ja eraisikult, laenu tagatiseks oli hagejale kuuluv korter. Hageja tasus laenud ja selleks, et kostjalt tema osa sisse nõuda, koostatigi võlakiri.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
2.Kostja tema vastu esitatud nõuet ei tunnistanud. Kostja vastuväidete ja selgituste kohaselt andis ta võlakirjale allkirja ähvarduste tõttu. Hageja isa E.S. tuli 13. aprillil 2007 koos oma tuttavatega kostja töökohta. Tuttavaid esitleti Tartu vangla ülemusena ja inkassofirma omanikuna, nad ähvardasid kostjat vangla ja ebameeldivustega. Ruumist lahkuda ei lubatud. Kostja suhtes oli sellel hetkel menetluses kriminaalasi, ta oli noor ja kartis, mistõttu ei näinud muud võimalust kui võlakirjale alla kirjutada. Kostja pole hagejalt võlakirjas näidatud summat saanud. Allkirja nõuti ilmselt firma võlgade katteks, kuna hagejal ja kostjal oli ühine ettevõte, mis hetkel ei tegutse. Kostja kirjutas hagejat võla sissenõudmisel esindanud OÜ-le Raidman 4. oktoobril 2007 avalduse, et tema võlga ei tunnista ega nõustu maksma, kuna nõude aluseks olev võlakiri on välja pressitud ja allkiri on antud ähvarduste tulemusena.

MAAKOHTU LAHEND

3.Tartu Maakohtu 12. aprilli 2011 otsusega jäeti hagi täies ulatuses rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Otsuse põhjenduste kohaselt leidis kohus, et kostja on esitanud nõuetekohase tehingu tühistamise avalduse. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 90 lg 1 kohaselt võib tehingu, mis on tehtud olulise eksimuse, pettuse, ähvarduse või vägivalla mõjul, seaduses sätestatud korras tühistada. TsÜS § 98 lg 1 kohaselt tühistatakse tehing avaldusega teisele poolele. Kostja on esitanud 4. oktoobril 2007 OÜ-le Raidman kui hageja esindajale kirjablanketil avalduse, mille kohaselt on võlakiri temalt välja pressitud. Tühistamisavaldus on tehingut tühistada sooviva tehingu pooleks oleva isiku tahteavaldus, millest järeldub avalduse teinud isiku tahe tehing tühistada. Juriidiliste teadmisteta isik ei pea oskama selgesõnaliselt öelda, et ta soovib lepingut tühistada ja esitab tühistamise avalduse. Esitatud avaldusest peab olema näha vähemalt

kohustatud isiku tahe seda lepingut mitte täita ning selline seisukoht on kostja esitatud avalduses olemas. Seega tuli kostja poolt esitatud avaldust käsitleda lepingu tühistamise avaldusena. Hagiavaldusele lisatud dokumentide kohaselt andis hageja 11. mail 2007 OÜ-le Raidman volikirja esindamaks hageja huve kostja ja hageja vahelistest õigussuhetest tulenevates kõikides juriidilistes asjaajamistes. Seega tuli OÜ-d Raidman alates 11. maist 2007 käsitelda juriidilistes küsimustes hageja esindajana ning kostja esitas tehingu tühistamise avalduse kohasele isikule, s.t teise poole esindajale. Seega on kostja esitanud hagejale nõuetekohase tehingu tühistamise avalduse. TsÜS § 96 lg 1 kohaselt võib isik, kes tegi tehingu õigusvastase ähvarduse või vägivalla mõjul, tehingu tühistada, kui ähvardus või vägivald oli vastavalt asjaoludele nii vahetu ja tõsine, et ei jätnud tehingu teinud isikule mingit mõistlikku valikut. Eelkõige tuleb arvestada ähvardaja või vägivalla kasutaja ja tehingu teise poole isikut ning olukorda, milles ähvardus või vägivald aset leidis. Sama paragrahvi lõige 2 p 3 sätestab, et ähvardus on õigusvastane juhul, kui õigusvastane on teo või tegevusetuse, millega ähvardati, kasutamine tehingu tegemisele kallutamiseks. Maakohus leidis, et tunnistajate M.T. ja E.S. ütlustega on tõendatud, et võlakirja allkirjastamise ajaks saabusid garaaži E.S. ning tema kaks tuttavat. E.S. ei mäleta, kas ja kellena tema tuttavad ennast tutvustasid ja seega loeb kohus M.T. ütlustega tõendatuks, et neid tutvustati kui vangla esindajat ja inkasso esindajat. Kuna tunnistaja E.S. ütluste kohaselt olid nad kaasas raskemate asjade tassimiseks, on tõendatud ka M.T. väide, et tegemist oli turske kehaehitusega meestega. Tunnistaja E.S. ei mäleta, kas ta enne võlakirja allkirjastamist sellest rääkis ja ta ei mäleta, et temaga kaasa olnud mehed oleksid allkirja andmisel kostjat ähvardanud. Samuti on tunnistaja M.T. ütlustega tõendatud, et E.S. rääkis kostjaga enne võlakirja allkirjastamist ning ähvardas kostjat vangipanekuga, kui ta allkirja ei anna. Maakohus luges tunnistaja M.T. ütlustega tõendatuks ka selle, et uks pandi lukku. Maakohus luges vangipaneku ähvarduse õigusvastaseks TsÜS § 96 lg 2 p 3 alusel, kuna sellist ähvardust ei tohi kasutada tehingu tegemisele kallutamiseks. Ähvarduse õigusvastasus on seda ilmsem, mida nõrgem on ähvardatava vahendi ning ähvardusega silmaspeetava eesmärgi omavaheline seos. Võlakirja allkirjastamine ei tohiks kuidagi olla seotud kostja vangistamisega. Ähvarduse hindamisel tuleb arvestada olukorda – E.S. ga kaasa olnud meeste tutvustamist ning vanglaga ähvardamist, samuti seda, et kostja osas juba käis kriminaalmenetlus ning kostja ei näinud reaalset võimalust lahkumiseks. Samuti tuleb arvestada kostja isikut, eriti tema vanust, mis allkirja andmise hetkel oli 22 aastat. Maakohus järeldas, et ähvardus vangi panna võis kostja jaoks olla nii tõsiseltvõetav, et tema arvates ei jäänud talle mingit mõistlikku valikut. E.S. , kellel on piisav elukogemus ning kes temaga kaasas olnud kahte isikut tundis, ei pruukinud tajuda olukorda sama ähvardavana kui kostja ja M.T. . Kohus luges eeltoodu alusel tõendatuks, et 13. aprilli 2007 võlakiri on allkirjastatud ähvarduse mõjul ning kostja on teinud hagejale selle tehingu tühistamise avalduse. TsÜS § 90 lg 1 kohaselt on tehing algusest peale kehtetu, kui see on seaduses sätestatud alustel ja korras tühistatud. Seega ei ole kostjal tekkinud kohustust võlakirja alusel hagejale 92 000 krooni tasuda, hageja nõue põhivõla väljamõistmiseks tuleb jätta rahuldamata. Põhivõla tasumise kohustuse puudumisel ei ole alust kostjalt hageja kasuks välja mõista ka viiviseid. Kuna kostja allkirjastatud võlakiri on kehtetu, ei ole kohtul põhjust analüüsida, kas tegemist on võlatunnistusega VÕS § 30 mõttes või laenusuhte ümberkujundamisega VÕS § 396 mõttes.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4.A. Sinipalu esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada Tartu Maakohtu 12. aprilli 2011 otsuse ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Apellatsioonkaebuse kohaselt: 1) on kostja poolt 4. oktoobril 2007 OÜ-le Raidman esitatud avaldus tehingu tühistamiseks tühine. TsÜS § 100 lg 3 kohaselt lõppeb tehingu tühistamise õigus, kui üks tehingu pool teeb

pärast tehingu tühistamise tähtaja algust teisele poolele ettepaneku tehingu kinnitamiseks ning tehingu tühistamiseks õigustatud isik ei teata mõistliku aja jooksul, kas ta tühistab tehingu. Hagejat esindas võlgnevuse sissenõudmisel OÜ Raidman, kelle poolt kostjale saadetud võlanõuded on käsitletavad ettepanekutena tehingu kinnitamiseks või tühistamiseks. Esimese võlanõude sai kätte kostja isa 18. mail 2007 ning kordusteate sai kätte kostja 23. augustil 2007, kostja oleks pidanud neile mõistliku aja jooksul reageerima ja teatama, kas ta kinnitab tehingut või tühistab selle; 2) on maakohus jätnud tähelepanuta, et tegelikult oli vaidlus ainult võlgnevuse suuruses. Kuigi kostja väitis, et kirjutas võlakirjale alla ähvarduse mõjul, ei eitanud ta võlgnevuse olemasolu. Kohus ei asunud välja selgitama võlgnevuse suurust ega võtnud vastu hageja poolt võlgnevuse suuruse hindamiseks esitatavaid tõendeid; 3) andis maakohus tõenditele väära hinnangu. Kohus tugines otsuse tegemisel eelkõige tunnistaja M.T. ütlustele, jättes arvestamata E.S. ütlused. Isegi kui lugeda tunnistaja M.T. ütlustega tõendatuks, et vastustajat ähvardati vangipanekuga, siis 22-aastane keskmiste teadmiste ja arusaamisvõimega inimene peaks sellist ähvardust pidama paljasõnaliseks ja teostamatuks. Tunnistajate ütlustest ei nähtu, et kostjat oleks ähvardatud füüsilise vägivallaga. Apellant esitas koos kaebusega täiendavad tõendid: kostjale saadetud esialgse võlanõude ja postisaadetise väljastusteate, kuna maakohtus ei olnud neid tõendeid võimalik esitada.

5.Vastustaja A. Tšepurov vaidles apellatsioonile vastu ja palus selle jätta rahuldamata ning menetluskulud panna apellandi kanda. Vastustaja vastuväidete kohaselt: 1) ei ole vastustaja kaotanud õigust tehingu tühistamiseks. Apellant ega tema esindaja ei ole teinud vastustajale ettepanekut tehing kinnitada või tühistada. Apellatsioonkaebusele lisatud
16.mail 2007 esitatud võlanõue ei sisalda viiteid ettepanekule tehing kinnitada või tühistada. Samuti ei ole vastustaja tehingut kinnitanud; 2) on tehing tühistatud. Vastustaja on esitanud 4. oktoobril 2007.a apellandi esindajale OÜ-le Raidman avalduse tehingu tühistamiseks. Apellant on seda aktsepteerinud ning ei ole tühistamise avaldust kohtus vaidlustanud. Seetõttu on vastustaja 4. oktoobril 2007 esitatud avaldus siiani jõus ning võlakirja tühistamine õigusjõuline; 3) on meelevaldne apellandi väide, et vastustaja tunnistas, et ta võlgneb apellandile midagi. Ei toimikust ega asja materjalide juurde lisatud dokumentidest ei nähtu, et vastustaja tunnistaks mingisugust võlga. Vastustaja on 31. jaanuaril 2011 toimunud kohtuistungil väitnud, et tema ei ole A. Sinipalule võlgu, samal istungil vaidles vastustaja võlanõudele vastu ning väitis, et ta ei tea kui suur on võlanõue ning missuguseid võlgasid tema käest üldse nõutakse. Võimaliku võlgnevuse olemasolu ei kinnita ka vastustaja avaldus kohtule, kus kostja soovib lisaaega võimaliku kompromissi saavutamiseks. Nimetatud asjaolu näitab pigem, et vastustaja vajas aega, et mõelda, kuidas tekkinud olukorras õigemini käituda; 4) on Tartu Maakohus õigesti hinnanud tunnistajate ütlusi ning õigesti asunud seisukohale, et tunnistaja M.T. ütlustega on tõendatud, et võlakirja allkirjastamisest keeldumise korral ähvardati vastustajat vangi panna. Tunnistaja E.S. ütlustega kohus arvestada ei saanud, sest E.S. ei mäletanud paljusid asjaolusid. Kohus on tunnistajate E.S. ja M.T. ütlustest arvesse võtnud ühisosa ja selle pinnalt ka oma järeldused teinud. Sündmuste toimumise ajal oli vastustaja veelgi noorem kui 22 aastat ning arvestades vastustaja vanust, oli ähvardus vastustaja vangi panna tõsiselt võetav ning vastustajal ei jäänud muud võimalust kui ähvardusele alluda ja allkiri anda.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ja selle muutmiseks puudub alus. Maakohus on õigesti kohaldanud materiaalõiguse ja menetlusõiguse norme ning hinnanud tõendeid ja ükski apellatsioonkaebuse väide ei anna alust kaebuse rahuldamiseks.
7.Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et 13. aprilli 2007 võlakiri on allkirjastatud õigusvastase ähvarduse mõjul, täidetud on tehingu tühistamiseks vajalikud materiaalõiguslikud eeldused TSÜS § 96 lg 1 ja lg 2 p 3 järgi ning tehing on kostja poolt kehtivalt tühistatud. Hagi tuleb jätta rahuldamata. Kuna ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse muutmata ja nõustub selle põhjendusetega, siis TsMS § 654 lg 6 alusel ei pea ringkonnakohus neid põhjendusi kordama.
8.Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus veel järgmist. Apellant väidab apellatsioonkaebuses, et kostja 4. oktoobril 2007 tehtud tühistamisavaldus on tühine, kuna apellant on 18. mai 2007 ja 1. juuni 2007 võlanõuetega teinud vastustajale ettepanekut tehingu kinnitamiseks TsÜS § 100 lg 3 mõttes. Kuna apellant ei ole nimetatud väidet maakohtus esitanud ja esitab selle esmakordselt apellatsioonkaebuses, siis jätab ringkonnakohus nimetatud väite TsMS § 652 lg 3 ja 4 alusel tähelepanuta, kuna apellant ei ole põhjendanud, miks ta nimetatud asjaolu ei saanud esitada juba maakohtus. Nimetatud asjaolule tuginemist maakohtus ei saanud takistada ka maakohtu väidetav keeldumine võtta vastu tõenditena võlanõue ja postisaadetise väljastusteade. Kostja on kohtuistungil (lk 46,51) andnud ütlusi selles, et ta ei tea täpselt, kui suur võlg seoses ettevõtlusega on, tal puuduvad dokumendid. Kostja on tunnistanud, et poolte ühise ettevõtlusega (OÜ Reload Garage OÜ) alustamiseks oli vajalik võtta ettevõttele laenu, mida ka tema käendas. Kuna hagi on esitatud 13. aprilli 2007 võlakirja alusel, mille kostja väitis end olevat tühistanud, siis ei pidanud maakohus hakkama välja selgitama, kas ja millises ulatuses võlgnevust kostja hageja ees ikkagi tunnistab. Maakohus on arvestanud tõendite hindamisel ka tunnistaja E.S. ütlustega. E.S. ei eitanud, et ta viibis võlakirja allkirjastamise ajal samas ruumis, lisaks olid temaga kaasas veel kaks meest ja võlakiri oli kaasas temal endal või Arturil (hagejal). Samas väidab E.S. end enamust sündmusest mitte mäletavat (lk 51), mistõttu ei saanud maakohus selles osas tema ütlustega arvestada. Seega ei ole maakohus menetlusnormi rikkunud ei hagi aluseks olevate asjaolude väljaselgitamisel ega tõendite hindamisel.
9.TsMS § 171 lg 1 alusel jäävad menetluskulud ringkonnakohtus apellatsioonkaebuse esitaja kanda.

Agu Timmi

Üllar Roostoja

Kersti Kerstna-Vaks

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja