Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-11-745

Edasikaebamise kord

TsMS §-de 433 lg 1 ja 178 lg 2 alusel

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu (Põlva kohtumaja ) kaudu 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.

Asjaolud ja kohtu põhjendused Tsiviilasjas T. A. hagis L. A. 5111 euro ja lisanduva viivise väljamõistmiseks on kohus 27.oktoobri 2011 kohtumäärusega kostja taotluse alusel andnud tsiviilasja üle kohtualluvuse järgi x Maakohtule. Kohtumääruse jõustumise päeval, 14.novembril 2011 saabus kohtusse hageja esindaja avaldus hagist loobumiseks, milles hageja on esitanud taotluse seoses hagist loobumisega lõpetada tsiviilasja menetlus x Maakohtusse saatmata. x kinnitab, et ta on teadlik hagist loobumise tagajärgedest ning taotleb ühtlasi poole hagi esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist riigilõivu tasunud isiku kontole. Kostja ei ole 18.11.2011.a. kohtule saadetud avalduses hagist loobumisele vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et hagist loobumises ei ole midagi seadusevastast ja selle võib vastu võtta. TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 sätestab, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja, tulenevalt TsMS § 432 uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kohus on seisukohal, et kuna tsiviilasja menetlus kuulub hagist loobumise tõttu lõpetamisele, ei ole menetlusökonoomiat silmas pidades otstarbekas tsiviilasja üleandmine kohtualluvuse järgi x Maakohtule, vaid menetlus tuleb lõpetada Tartu Maakohtu Põlva kohtumajas. Vastavalt TsMS §-le 150 lg 2 p 2 ja lg 3 tagastatakse riigilõivu tasunud isiku nõudel pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Käesolevas asjas on tasutud riigilõivu 27.12.2010 ja 10.01.2011.a. maksekäsu kiirmenetluses kokku 153,73 eurot (tl.8 ja 11) ning hagi esitamisel 29.04.2011.a. täiendavalt 485,78 eurot (tl.52). Nimetatud summast kuulub seega tagastamisele 319,75 eurot, mis tuleb kanda riigilõivu tasunud isiku – F. I. E. . P. nr.221023124878 Swedbank. TsMS § 1741 lg 1 sätestab,et asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu määrab kohus menetluse lõpetamise määruses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. Tulenevalt TsMS § 168 lg 4 kannab hageja kostja menetluskulud, kui ta loobub hagist. Eeltoodu alusel andis kohus kostjale tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks.

2-11-745 Kostja on 18.11.2011.a. kohtusse saadetud avalduses taotlenud hagejalt menetluskuludena 295,75 euro väljamõistmist ning hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Menetluskulude tõendamiseks on esitatud OÜ Advokaadibüroo E. O. 10.11.2011 ja 18.11.2011 (tl.73, 74). Esitatud arvetest nähtub, et 208,61 eurot (koos käibemaksuga) kuulub kostja L. A. tasumisele õigusteenuse osutamise eest, mis seisnes hagile vastuse koostamises ja esitamises, milleks õigusabi osutaja on kulutanud 2 tundi ning 87,14 eurot (koos käibemaksuga) kuulub tasumisele hagist loobumise avaldusele vastuse ja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koostamise eest. Kohus on hageja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks vastavalt TsMS § 176 lg 1 toimetanud kostjale kätte. Kostja on 25.11.2011 kohtule vastanud, et esitatud dokumentidest ei nähtu, et hageja oleks tegelikult kulusid kandnud ning kahe taotluse eest menetluskuluna 295,75 euro väljamõistmine ei vasta tehtud töö mahule. Kohus on seisukohal, et L. A. menetluskulude kindlaksmääramiseks kuulub rahuldamisele. Tulenevalt TsMS § 138 lg 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, menetlusosalise esindaja kulud on TsMS § 144 p 1 alusel kohtuväliseks kuluks. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et kostjat on esindanud Advokaadibüroo E. O. CL. O. , kes on kohtule esitanud kaks menetlusdokumenti – 18.10.2011.a. vastuse hagile ning 18.11.2011.a. vastuse hagist loobumise avaldusele ning avalduse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks. Kohus leiab, et kostja esindaja kulud antud asjas on olnud vajalikud ja põhjendatud. Mõlemad esindaja poolt koostatud menetlusdokumendid on esitatud kohtu nõudmisel. Ajakulu dokumentide koostamiseks – kokku kolm tundi – on kohtu hinnangul mõistlik. x menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks ei ole oluline, et nimetatud kulud oleksid ka reaalselt kantud – piisab, kui vastav kohustus on tekkinud. Eeltoodud põhjendustel määrab kohus kindlaks hageja poolt kostjale hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse – 295,75 eurot. TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Menetluse lõpetamise määruse peale võib esitada määruskaebuse tulenevalt TsMS § 433 lg 1. Epp Tombak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.