Harju Maakohus
Kohtunik
Indrek Soots
Otsuse avalikult teatavaks -
2. märts 2012.a Tallinn, Harju Maakohtu Kentmanni
tegemise aeg ja koht
kohtumaja
Tsiviilasja number
2-07-47727
Tsiviilasi
Aktsiaseltsi IK hagi IT vastu võla väljamõistmiseks
Menetlusosalised ja nende
hageja Aktsiaselts IK(registrikood XXX, asukoht XXX)
esindajad
hageja lepinguline esindaja Elar Tamme kostja IT(isikukood XXX, elukoht XXX) 13 093,65 eurot (204 871,18 krooni) 27.01.2012.a, avalik kohtuistung
Hagi hind
hageja lepinguline esindaja ET, kostja IT
Istungi toimumise aeg Istungil osalenud menetlusosalised
(üheksa tuhat kolmsada
kuuskümmend kaks eurot ja nelikümmend kaks senti) Aktsiaseltsi IK kasuks.
jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Asjaolud ja hageja nõue Hagiavalduse kohaselt toimus 04.05.2005.a Tallinnas Sikupilli keskuse parklas liiklusõnnetus, kus kostja, juhtides sõidukit BMW, sõitis otsa parkimispileti väljastusaparaadile. Kostja tekitas sellega varalist kahju SA OÜ . Kostja tsiviilvastutus oli kindlustatud hageja juures. Kostja lahkus sündmuskohalt nõuetekohaselt politseid teavitamata. Sellest tulenevalt on hagejal õigus esitada liikluskindlustuse seaduse (LKindlS) § 48 lg 2 p 7 alusel kostja vastu tagasinõue. Hageja on tasunud kostja tekitatud kahju hüvitamiseks järgmised summad: 202 974 krooni kahjustada saanud piletiväljastusaparaadi asendamiseks teise piletiväljastusaparaadiga ja 3929,40 krooni ohutussaare asfalteerimiseks ning liiklusmärkide paigaldamiseks. Lisaks on hageja kandnud käsitluskulusid summas 1247 krooni. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt 208 150,40 krooni. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista 208 150,40 krooni. Kostja vastuväited Kostja läks pärast liiklusõnnetust poodi ning ostis õlle, mille jõi ära. Pärast seda läks kostja sündmuskohale tagasi, kus ootas teda politsei. Piletiväljastusaparaat, millele kostja otsa sõitis, ei olnud kasutuses. Seega ei pruukinud piletiväljastusaparaadi elektroonika olla eelnevalt töökorras. Hageja ei ole tõendanud, et piletiväljastusaparaadi elektroonika oleks saanud vigastada. Kokkupõrke tagajärjel ei pruukinud elektroonika kahjustada saada. Piletiväljastusaparaati oleks saanud ka parandada ning seda ei olnud vaja uue vastu välja vahetada. Kostja arvab, et tegelikult piletiväljastusaparaat parandati ja pandi tagasi. Arvel, mille alusel uus piletiväljastusseade osteti, puudub seadme seerianumber. Lisaks on uue seadme hind liiga kõrge. K OÜ on teatanud kostjale, et uus piletiväljastusaparaat maksab 66 300,66 krooni. Menetluse vahepealne käik Harju Maakohtu 02.08.2010.a otsusega rahuldati hagi osaliselt ning kostjalt mõisteti hageja kasuks välja teekatte remondiga seotud kulutused summas 3279,22 krooni. Tallinna Ringkonnakohtu 21.04.2011.a otsusega jäeti maakohtu otsus muutmata osas, millega kostjalt mõisteti välja 3279,22 krooni. Muus osas tühistati maakohtu otsus ja asi saadeti maakohtule uueks menetlemiseks.
Kohtu põhjendused
Vaidlus puudub selles, et 04.05.2005.a toimus Tallinnas Sikupilli keskuse parklas liiklusõnnetus, kus kostja, juhtides sõidukit BMW, sõitis otsa parkimispileti väljastusaparaadile. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja tsiviilvastutus oli kindlustatud hageja juures. Liiklusõnnetuse toimumise ajal kehtinud liikluseeskirja § 227 sätestas, et kui inimesed liiklusõnnetuses viga ei saanud, õnnetuses osalenud juhid või juht ja kahju saaja(d) on juhtumi põhjusi hinnates vastutuse küsimuses ühel meelel, on oma arvamuse kirjalikult vormistanud, nimetades kahju tekitamise eest vastutava isiku, ja sellele alla kirjutanud, ei ole vaja liiklusõnnetusest politseile teatada. Lahkarvamuse korral või juhul, kui kahju saaja ei ole teada, tuleb õnnetusest kohe teatada politseile ja tegutseda sealt saadud korralduse kohaselt. Vaidlus puudub selles, et kostja lahkus liiklusõnnetuse toimumise kohalt politseid nõuetekohaselt teavitamata. Nimetatu on tuvastatud ka 31.05.2005.a otsusega väärteoasjas. Vastavalt LKindlS § 48 lg 2 p 7 on kindlustusandjal õigus esitada tagasinõue kahju tekitanud sõiduki valdaja vastu, kui sõidukijuht lahkus liiklusõnnetuse toimumise kohalt, rikkudes kehtivaid õigusakte. Hageja nõuab kostjalt 202 974 krooni hüvitamist seoses kahjustada saanud piletiväljastusaparaadi asendamisega. Toimikus olevatest fotodest (I kd lk 32) nähtub, et avarii tagajärjel tuli piletiväljastusaparaat kinnitustest lahti ja paiskus eemale vastu sõiduteed. Eriteadmistega isiku KT (KT on parkimissüsteemidega tegeleva AK OÜ juhatuse liige) 30.09.2011.a arvamuse (III kd lk 37) kohaselt on terminali sisesed seadmed tavapäraselt kinnitatud terminali seinte külge, mis tähendab seda, et kui toimub kokkupõrge terminaliga, siis saavad reeglina kannatada ka detailid, mis on jäigalt kinnitatud. Enamus terminali sisesed detailid on jodeeritud ja neetkinnitusega, mis terminali muljumise tagajärjel saavad kannatada (rebenevad, murduvad) ning mida on hiljem korralikult või täielikult võimatu taastada. KT on märkinud, et 2010.a ja 2011.a on Kristiine Kaubanduskeskuses olnud juhtumeid, kus sõiduk on põrganud väiksema kui 30km/h kiiruse juures kokku terminaliga, mille tagajärjel ei saanud terminali taastada, vaid pidi uue tellima. Kostja on 09.06.2010.a istungil märkinud, et tema ei sõitnud kiiremini kui 30 km/h. 27.01.2012.a istungil on kostja küll väitnud, et tema kiirus oli 5-10 km/h. Kohtu hinnangul ei ole kostja viimane väide veenev, kuna eelnevalt on kostja kinnitanud, et tema sõidukiirus oli ca 30 km/h. Kostja ei ole selgitanud, millel tema seisukoha muutus põhineb. Lähtudes KT arvamusest ning arvestades kostja poolt tunnistatud sõidukiirust (ca 30 km/h), on kohtu hinnangul eluliselt usutav, et käesoleval juhul sai piletiväljastusaparaadi sees olev elektroonika kahjustatud, kuna piletiväljastusaparaat paiskus kokkupõrke tagajärjel vastu maad. Eriteadmistega isiku KT 30.09.2011.a arvamusega on tõendatud, et sellise kokkupõrke puhul ei ole piletiväljastusaparaadi elektroonika parandatav. Eeltoodust tulenevalt oli kahjustatud piletiväljastusaparaadi asendamine teise piletiväljastusaparaadiga põhjendatud. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja tasunud 03.10.2005.a K OÜ piletiväljastusmasina eest 202 974 krooni (sellest 2950 krooni moodustasid paigalduskulud) (I kd lk 31 ja 187). Samuti selgub tsiviilasja materjalidest, et K OÜ oli ostnud piletiväljastusaparaadi eelnevalt FT OÜ 141 642,80 krooni eest (II kd lk 6). Kostja on väitnud, et piletiväljastusaparaadi hind on liiga kõrge, kuna uus piletiväljastusaparaat maksab 66 300,66 krooni.
K OÜ on 2008.a mais teatanud kostjale, et uus piletiväljastusmasin maksab 56 187 krooni, millele lisandub käibemaks. Ühtlasi on lisatud, et tegemist on FAAC süsteemiga ja seda ei saa paigaldada teiste kaubamärkide parkimissüsteemidele (I kd lk 37). Eriteadmistega isiku K T 15.01.2010.a arvamuse kohaselt oli SA OÜ parklasüsteemile 2005.a võimalik paigaldada ainult PMGL süsteemi piletiväljastusseadmeid. Teiste tootjate parkimisseadmete (näiteks FAAC süsteem) paigaldamine ei olnud võimalik ilma objekti kogu parklasüsteemi väljavahetamiseta (II kd lk 36). Ka FT OÜ arvest nähtub, et müüdi PMGL piletiväljastusaparaat. Seega ei ole tõendatud kostja väide, et vaidlusalusele parklale oleks olnud võimalik muretseda piletiväljastusmasin hinnaga 66 300,66 krooni. Hageja on väitnud, et piletiväljastusmasina tellimine K OÜ oli mõistlik seetõttu, et K OÜ vastutab kogu parklasüsteemi toimimise, sealhulgas garantiihoolduse eest. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 132 lg 1 sätestab, et asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Antud juhul on hageja tasunud piletiväljastusmasina eest K OÜ-le üle 25 % rohkem, kui K OÜ maksis sama seadme eest FT OÜ . Arvestades, et FT OÜ oli võimalik seade saada oluliselt odavamalt, siis ei saa pidada hageja poolt piletiväljastusaparaadi vahetamiseks makstud hüvitist mõistlikuks. Seda järeldust ei muuda ka asjaolu, et K OÜ oli parklasüsteemi hooldaja. Ainuüksi seetõttu rohkem kui 25 % kõrgema hinna maksmist ei saa pidada põhjendatuks. Kohus leiab, et mõistlikuks hüvitiseks tuleb pidada summat, millega müüs seadme FT OÜ ehk 141 642,80 krooni. Tõendeid, et PMGL piletiväljastusaparaadi oleks võinud saada ka odavamalt, ei ole esitatud. Kuna uus piletiväljastusseade tuli ka paigale kinnitada, siis on põhjendatud hageja nõue seadme paigalduskulu hüvitamiseks summas 2950 krooni. Seega tuleb seoses piletiväljastusmasina asendamisega kostjalt hageja kasuks kokku välja mõista 144 592,80 krooni. Kostja on väitnud, et piletiväljastusaparaat ei pruukinud olla töökorras. Kohus leiab, et see kahtlus on tõendamata. Asjaolu, et piletiväljastusaparaat ei olnud igapäevases kasutuses, ei tõenda, et see ei olnud töökorras. Kostja arvates kahjustatud piletiväljastusmasin parandati ja pandi tagasi. Kohtu hinnangul on see väide tõendamata. Kostja on väitnud ka, et arvel, mille alusel uus piletiväljastusseade osteti, puudub seadme seerianumber. Kohus leiab, et seerianumbri puudumine ei oma sisulist tähendust. Puudub mõistlik põhjus arvata, et ostetud piletiväljastusmasin ei olnud sama masin, mis paigaldati parklasse. Hageja on palunud kostjalt välja mõista 3929,40 krooni seoses ohutussaare asfalteerimisega ja liiklusmärkide paigaldamisega. Harju Maakohtu 02.08.2010.a otsusega on juba kostjalt hageja kasuks välja mõistetud teekatte remondiga seotud kulutused summas 3279,22 krooni. 17.08.2011.a selgitustes on hageja märkinud, et soovib kostjalt välja mõista liiklusmärkide paigaldamise kulu 650,18 krooni (3929,40 krooni - 3279,22 krooni). Asja materjalides olevast fotost (I kd lk 32) nähtub, et post koos liiklusmärgiga on pikali. Ka kostja on 31.08.2011.a istungil tunnistanud, et üks liiklusmärk kukkus ümber. Seega on tõendatud, et liiklusõnnetuse tagajärjel sai post koos liiklusmärgiga kahjustada. 26.07.2005.a taotluse kohaselt on SAOÜ nõudnud hagejalt selle kahju hüvitamist summas 1820 krooni, millele lisandub käibemaks (II kd lk 58). Asjaolu, et hageja on selle kahju hüvitanud, on tõendatud 18.11.2005.a maksekorraldusega, mille kohaselt on hageja tasunud SA OÜ 3929,40 krooni (I kd lk 188). Seega tuleb kostjalt hageja kasuks liiklusmärgi paigaldamise kulu hüvitamiseks välja mõista 650,18 krooni. LKindlS § 48 lg 3 sätestab, et käesolevas paragrahvis sätestatud tagasinõudega nõutakse sisse ka juhtumi käsitluse põhjendatud kulu. Hageja on palunud kostjalt välja mõista käsitluskulu
summas 1247 krooni. Hageja on esitanud selgituse kahju käsitlemiseks tehtud toimingute ja nende maksumuse kohta (III kd lk 58). Kohus leiab, et kahjukäsitluskulud summas 1247 krooni on põhjendatud ja see tuleb kostjalt välja mõista. Ülaltoodust tulenevalt kuulub hagi rahuldamisele osaliselt ning kostjalt tuleb hageja kasuks kokku välja mõista 9 362,42 eurot (146 489,98 krooni). Kostja on esitanud 31.01.2012.a, s.o peale viimase kohtuistungi toimumist, täiendavad seisukohad. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 329 ei ole poolel võimalik esitada seisukohti pärast viimast kohtuistungit. Sellest tulenevalt jätab kohus kostja poolt 31.01.2012.a esitatud dokumendi TsMS § 331 lg 1 alusel tähelepanuta. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 163 lg 1 kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Tallinna Ringkonnakohtu 21.04.2011.a otsuse kohaselt tuleb menetluskulud poolte vahel jaotada asja uue lahendamise tulemust arvestades. Seega tuleb menetluskulude jaotamisel, lisaks käesolevale lahendile, arvestada ka seda, et Harju Maakohtu 02.08.2010.a otsusega mõisteti kostjalt hageja kasuks välja 3279,22 krooni. Eeltoodule tuginedes tuleb kõik menetluskulud jätta 28 % ulatuses hageja kanda ja 72 % ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
Indrek Soots kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.