Inges Kindlustuse AS-i hagi Igor Tšagovetsi vastu 13 303,23 euro (208 150,40 krooni) väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
12 972,40 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 02.08.2010 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Inges Kindlustuse AS-i apellatsioonkaebus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus Hageja Inges Kindlustuse AS (registrikood 10089395), esindaja Elar Tamme Kostja Igor Tšagovets (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja Aleksei Smelov
Menetlusosalised ja nende esindajad
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 02.08.2010 otsus Inges Kindlustuse AS-i hagis Igor Tšagovetsi vastu 13 303,23 euro (208 150,40 krooni) väljamõistmiseks muutmata osas, millega maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja 209,58 eurot ( 3279,22 krooni). Muus osas kohtuotsus tühistada ja saata tsiviilasi maakohtule uueks menetlemiseks.
2.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlusega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast
menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlust ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
1.15.11.2007 esitas Inges Kindlustus AS (hageja) Harju Maakohtule hagi Igor Tšagovetsi (kostja) vastu 208 150,40 krooni väljamõistmiseks. Menetluskulud jätta kostja kanda
2.04.05.2005 toimus Tallinnas, Sikupilli Prisma parklas liiklusõnnetus, mille tagajärjel tekkis Arenduse OÜ-le varaline kahju. Liiklusõnnetuse põhjustas kostja sõidukiga BMW registreerimisnumbriga XXX XXX. Kostja tsiviilvastutus oli õnnetuse hetkel kindlustatud hageja poolt välja antud liikluskindlustuse lepinguga, kes vastavalt liikluskindlustuse seadusele käsitles juhtumit ja hüvitas tekitatud kahju kindlustusandjale. Hageja hüvitas 23.08.2005 ja 18.11.2005 kinnitatud otsuste alusel kannatanule tekitatud kahju kokku 206 903,40 krooni. Nimetatule lisanduvad kahjukäsitluskulud summas 1247 krooni, seega on nõude suuruseks kokku 208 150,40 krooni.
3.Liiklusõnnetuse ajal kehtinud LKindlS § 48 lg 2 p 7 kohaselt on kindlustusandjal õigus esitada tagasinõue kostja, kui kahju tekitanud sõiduki valdaja, vastu, kes lahkus liiklusõnnetuse toimumise kohalt kehtivaid õigusakte rikkudes. Põhja Politseiprefektuuri 31.05.2005 otsusega on tuvastatud, et hagejal on õigus esitada nõue kostja vastu eeltoodud alustel.
4.Rikutud tõkkepuud ei remonditud, vaid paigaldati kasutatud parkimispiletite väljastamise aparaat. Parkimispiletite paigaldamise aparaat oli kostja põhjustatud liiklusõnnetuse tulemusel muutunud kasutamiskõlbmatuks ja see tuli asendada. Selleks valati uus vundament seadme kinnitamiseks ja taastati teekate (asfalt).
5.Kostja on välja toonud piletiväljastusaparaadi maksumuse 2008.a, mitte 2005.a. Põhjus on asjaolus, et erinevate toodete hinnad on aja jooksul langenud. Hageja 22.07.2008 vastuse kohaselt ei ole õige kostja väide, et kolme viimase aasta jooksul ei ole välja lastud uusi piletiväljastusaparaadi mudeleid ja seetõttu ei ole nende hinnalangus võimalik. Kostja ei ole oma vastuses täpsustanud, milline uus piletiväljastusaparaat maksab 66 300,66 krooni. Kostja järelepärimisele on M. K. vastanud, et aparaat hinnaga 56 187 krooni (ilma käibemaksuta) on mõeldud FAAC süsteemile ja seda ei saa paigaldada teiste kaubamärkide süsteemidele. Kostja ei ole päringus maininud Sikupilli Keskuse parkimissüsteemi, kus ei ole kasutuses FAAC süsteem ja sellest on põhjustatud hindade erinevus vastuses kostja päringule. Sikupilli Keskuseparklas ei olnud 2005.a FAAC süsteemi ning kostja tehtud päringus toodud aparaadi mudelit ei oleks olnud võimalik sinna paigaldada. OÜ Kinema kinnitas, et analoogne renoveeritud kasutatud aparaat maksis 2005.a seisuga sama palju, kui on kirjas hagejale tehtud pakkumises. Hageja uuris OÜ-lt Kinema kui palju maksab hetkel analoogne piletiväljastusaparaat ja vastuse kohaselt maksis see tol hetkel 315 000 krooni, millele lisandus käibemaks. OÜ Kinema selgituste kohaselt on praegu 3-4 parkimissüsteemi pakkujat ja lahenduste hinnad sõltuvad parkimissüsteemi keerukusest ja suurusest ning unikaalsusest.
6.Kinema OÜ on tasunud Feralco Team OÜ-le arve nr 204 summas 141 642.80 krooni piletiväljastusaparaadi eest. Kuna Kinema OÜ näol on tegemist äriühinguga, mille eesmärgiks on kasumi teenimine, siis sellest asjaolust tulenevalt tuli hagejal tasuda Kinema OÜ-le piletiväljastusaparaadi eest 198 255 krooni koos käibemaksuga, millele lisandusid aparaadi paigalduskulud 4720 krooni ja asfaldi taastamine summas 3929,40 krooni, kokku 206 903,40 krooni. Selle kohta, et aparaat sai paigaldatud ja tööd lõpetatud on hageja esitanud garantiikirja, millel on Sikupilli Arenduse OÜ esindaja poolt 16.09.2005 allkirjastatud kinnitus, et tehtud tööde osas pretensioone ei ole.
7.Sikupilli parklas oli S&B PMGL parkimissüsteem, mis ei ühildu FAAC süsteemiga, mida on kinnitanud ka asjatundja oma 13.01.2010 arvamuses.
Kostja vastuväited
8.Kostja vaidles hagile vastu.
9.Kostja sissetulekud ei võimalda täita kohustust hageja ees. Kostja läks pärast avariid kauplusesse, kus ostis õlle, mille õnnetusest toibumiseks ära jõi. Sündmuskohale naastes ootas kostjat ees politsei, kes tuvastas kostja joobe.
10.OÜ Kinema uus parkimispiletite väljastamise aparaat maksab 56 187 krooni + käibemaks ehk kokku 66 300,66 krooni koos käibemaksuga. Hageja väidetel paigaldati kasutatud parkimispiletite väljastamise aparaat. Kostja sõitis igaks juhuks OÜ-sse Kinema ja küsis üle kui palju maksab parkimispiletite väljastamise aparaat. Kostjal oli kaasa Sikupilli Prisma juures asuvast aparaadist tehtud foto. OÜ-st Kinema saadeti kostja teise äriühingusse, asukohaga Neeme 34, kust öeldi, et uus aparaat maksab ligikaudu 120 000 krooni. Seega jääb arusaamatuks, kuidas kasutatud aparaat maksab rohkem kui uus aparaat.
11.Asjatundjate ja eriteadmistega isikute arvamused tuleb jätta asja juurde võtmata, kuna isikud, kes avaldasid kirjalikult oma seisukoha hageja esitatud küsimustes, ei ole eriteadmistega isikud TsMS mõttes, sest sellisteks isikuteks on eksperdid, kelle nõuetele nimetatud isikud ei vasta. Kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kostja ei pea midagi hagejale hüvitama, kuna sissesõidu piletilugeja-väljastaja, mille eest hageja tasus Kinema OÜ-le 202 974 krooni, ei tööta, ei ole kasutuses. Kuna hageja ei ole esitanud tõendeid, mille alusel oleks võimalik tuvastada, et sissesõidu piletilugeja-väljastaja, mille kostja rikkus, oli tõesti remonditud või asendatud kasutatud aparaadiga ja just selle kasutatud aparaadi eest on tasutud 202 974 krooni, siis arvestades asjaolu, et Kinema OÜ on sama aparaadi eest tasunud 141 642,80 krooni, siis ei peaks kostja nimetatud summast rohkem hüvitama. Kostja ei nõustunud nõudega summas 141 642,80 krooni, vaid juhtis tähelepanu, et hageja nõue ei ole selge ja kohtutoimikus olevate tõendite alusel ei ole võimalik kahju suurust kindlaks määrata. Maakohtu otsus ja selle põhjendused
12.Harju Maakohus rahuldas 02.08.2010 otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 3279,22 krooni. Menetluskulud jäid poolte endi kanda.
13.04.05.2005 toimus Tallinnas, Sikupilli Prisma parklas liiklusõnnetus, mille tagajärjel tekkis Sikupilli Arenduse OÜ-le varaline kahju. Liiklusõnnetuse põhjustas kostja sõidukiga BMW registreerimisnumbriga XXX XXX. Kostja tsiviilvastutus oli õnnetuse hetkel kindlustatud hageja poolt välja antud liikluskindlustuse lepinguga, kes vastavalt liikluskindlustuse seadusele käsitles juhtumit ja hüvitas tekitatud kahju kindlustusandjale. Hageja hüvitas 23.08.2005 ja 18.11.2005 kinnitatud otsuste alusel kannatanule tekitatud kahju kokku 206 903,40 krooni. Nimetatule lisanduvad kahjukäsitluskulud summas 1247 krooni, seega on nõude suuruseks kokku 208 150,40 krooni. Kostja liiklusõnnetuse põhjustamisele vastu ei vaidle. Kostja leiab, et ta ei pea tekkinud kahju hüvitama, kuna hageja poolt hüvitatud piletiväljastusaparaat ei ole kasutuses. Eeltoodust tulenevalt puudub poolte vahel vaidlus selles, et kostja põhjustas liiklusõnnetuse Sikupilli Prisma parklas.
14.Poolte vahel on vaidlus tekitatud kahju suuruses. Hageja hinnangul tekitas kostja kahju summas 206 903,40 krooni, millele lisanduvad kahjukäsitluskulud summas 1247 krooni, kokku 208 150,40 krooni. Kostja vaidleb kahju hüvitamise kohustusele vastu. Kuna kostja põhjustatud liiklusõnnetuse tulemusel kahjustati Sikupilli Arenduse OÜ-le kuulunud piletiväljastusaparaati, mis nähtub hageja esitatud fotodelt, siis on kostja põhjustatud liiklusõnnetuse tagajärje ja tekkinud kahju vahel põhjuslik seos. Kuna kostja põhjustas
liiklusõnnetuse ja lahkus seejärel õnnetuskohalt, siis on poolte vahel tulenevalt VÕS § 3 p 2 tekkinud võlasuhe. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 127 lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Eeltoodust tuleneb, et kuna kostja põhjustatud liiklusõnnetuse tagajärjel kahjustati Sikupilli Arenduse OÜ-le kuuluvat piletiväljastusaparaati, siis on kostja teo (liiklusõnnetuse põhjustamise) ja tekkinud kahju vahel põhjuslik seos. Kuna kostja lahkus peale liiklusõnnetuse põhjustamist sündmuskohalt, siis on hagejal tulenevalt LKS § 48 lg 2 p 7 õigus esitada tagasinõue kostja vastu. Samas ei anna ainuüksi asjaolu, et kahju tekitaja teo ja tekkinud kahju vahel esineb põhjuslik seos alust hageja nõutud summa väljamõistmiseks, vaid hageja peab tõendama kahju suurust.
15.Kostja põhjendab oma seisukohta kahju hüvitamise kohustuse puudumise kohta asjaoluga, et piletiväljastusaparaat, mille eest hageja tasus Kinema OÜ-le 202 974 krooni, ei ole käesoleva ajani kasutuses. LKS § 47 lg 3 kohaselt seatakse varakahju hüvitamisel eesmärgiks kindlustusjuhtumieelse olukorra taastamine. Hüvitada tuleb kindlustusjuhtumieelse olukorra taastamise mõistlikud kulud. LKS § 35 lg 6 kohaselt võib kindlustusandja taastamisremondi hüvitise pärast liiklusõnnetusega asjale tekitatud vigastuste ja tehtud remonditööde mahu või remondieelarve võrdlevat kontrollimist kanda üle remondi tegijale või maksta kannatanule, olenemata sellest, kas remont on tehtud või mitte. Eeltoodust tulenevalt ei ole kostja vastuväide asjakohane, kuna Sikupilli Arenduse OÜ-le tekitati kahju kostja poolt tekitatud liiklusõnnetuse tagajärjel ja hagejal oli tulenevalt LKS § 35 lg 6 kohustus Sikupilli Arenduse OÜ-le tekitatud kahju hüvitada olenemata asjaolust, kas remont oli tehtud või mitte ning tulenevalt LKS § 48 lg 2 p 7 on hagejal õigus esitada nõue kostja vastu. Eeltoodust tulenevalt ei oma asjaolu, et Sikupilli Arenduse OÜ ei ole lasknud piletiväljastusaparaati paigaldada, tähtsust.
16.Hageja on palunud mõista kostjalt välja tekitatud kahju summas 206 903,40 krooni. Hageja kirjaliku seisukoha kohaselt on hageja tasunud Kinema OÜ-le piletiväljastusaparaadi eest 198 255 krooni, millele lisandub aparaadi paigalduskulu 4720 krooni ja asfaldi taastamise kulu summas 3929,40 krooni, kokku 206 903,40 krooni. Hageja poolt kohtule esitatud Kinema OÜ arve kohaselt on piletiväljastusmasina maksumus ilma käibemaksuta olnud 169 512 krooni ja selle paigaldus koos vundamendiga ilma käibemaksuta 2500 krooni, kokku koos käibemaksuga 202 974,16 krooni. Teekatte remont mehhaanilise immutamisega ja ohutussaare asfalteerimise maksumuseks on Sikupilli Arenduse OÜ ja tööde teostaja Tallinna Teede aktsiaseltsi vahel koostatud akti alusel olnud 3279,22 krooni koos käibemaksuga. Kokku on hageja poolt esitatud tõendite kohaselt piletiväljastusaparaadi ja selle paigaldus koos teekatte asfalteerimisega maksumus 206 253,38 krooni. Eeltoodust tulenevalt, kuna hageja kirjaliku seisukoha haginõude suuruse kohta on koostanud lepinguline esindaja, kelle kirjalik seletus ei ole tulenevalt TsMS § 229 asjas tõendiks, siis tuleb kahju suuruse hindamisel lähtuda hageja poolt esitatud kirjalikest tõenditest.
17.Hageja ei ole tõendanud kahju suurust, mis tekkis kostja põhjustatud liiklusõnnetuse tagajärjel. Hageja väidetel ei olnud kostja põhjustatud liiklusõnnetuse tagajärjel kahjustatud piletiväljastusaparaati võimalik parandada ja see tuli asendada uuega. Kostja väidetel ei ole tõendatud, et piletiväljastusaparaati ei olnud võimalik parandada ega asendada kasutatud aparaadiga. Kostja vastuväide on põhjendatud. Kohus on korduvalt andnud pooltele võimaluse tõendada kahju suurust, s.h asjaolu, kas vaidlusalune piletiväljastusaparaat vajas remonti või väljavahetamist uue või kasutatud aparaadi vastu. Kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud kostja tekitatud kahju suurust. Hageja ei ole tõendanud asjaolu, kas kostja põhjustatud liiklusõnnetuse tagajärjel kahjustatud
piletiväljastusaparaati oleks olnud võimalik parandada või mitte ja kas see vajas väljavahetamist uue aparaadi vastu või oli see võimalik asendada kasutatud aparaadiga. Kostja on juba 01.07.2008 esitanud vastuväite selle kohta, et hageja esindaja on kostjale väitnud, et vaidlusalune piletiväljastusaparaat on parandatud. Kohus on hagejale korduvalt andnud võimalusi vastata kostja vastuväidetele ja kohtuistungitel kohtu väljatoodud asjaoludele ning esitada tõendeid oma seisukohtade tõendamiseks, kuid nimetatule vaatamata ei ole hageja tõendanud asjaolu, et vaidlusalust piletiväljastusaparaati ei olnud võimalik parandada või kasutatud aparaadi vastu välja vahetada. Hageja väidetel tuleneb kahju suurus asjaolust, et hageja on hüvitanud Sikupilli Arenduse OÜ-le piletiväljastusaparaadi eest koos käibemaksuga 198 255 krooni. Nimetatud asjaolu ei tõenda, et kostja peab nimetatud summa hagejale LKS § 48 lg 2 p 7 alusel hüvitama, kuna hageja kindlustusandjana on kohustatud kontrollima hüvitise väljamaksmisega seotud asjaolusid, s.h käesoleval juhul asjaolu, kas kahjustatud piletiväljastusaparaat tuli uue vastu välja vahetada või oli olemasolevat võimalik parandada, samuti tekitatud kahju suurust. Nimetatud asjaolu hageja tõendanud ei ole.
18.Hageja on esitanud kahju suuruse tõendamiseks kohtule Kinema OÜ maksekorralduse, millelt nähtub, et Kinema OÜ ostis piletiväljastusparaadi Feralco OÜ-lt. Nimetatult nähtub, et Kinema OÜ on maksnud Feralco Team OÜ-le 141 642,80 krooni. Hageja väidetel on nimetatud summa tasutud piletiväljastusaparaadi eest, kuna Kinema OÜ ostis piletiväljastusaparaadi Feralco Team OÜ-lt. Kinema OÜ on hagejale esitanud arve, mille kohaselt piletiväljastusaparaadi maksumus on ilma käibemaksuta 169 512 krooni ja koos käibemaksuga 200 024,16 krooni. Vaatamata asjaolule, et hageja on tasunud Kinema OÜle piletiväljastusaparaadi eest, ei tõenda nimetatu, et kostja peaks sama summa hüvitama hagejale. Hageja peab kindlustusandjana olema teadlik, et ta nõuab hiljem tekitatud kahju sisse kahju põhjustanud isikult ja peab seetõttu eriti hoolikalt kontrollima kahjunõude suuruse aluseks olevaid asjaolusid, s.h kahjunõude aluseks olevaid dokumente ja sellega kaitsma liiklusõnnetuse põhjustanud isiku huve. Nimetatut hageja teinud ei ole ja ei tõenda hageja poolt Kinema OÜ-le tasutud arve kostja tekitatud kahju suurust ega asjaolu, et Sikupilli Arenduse OÜ-le tuli hüvitada uue piletiväljastusaparaadi maksumus.
19.Sikupilli Arenduse OÜ, kellele tekkis kostja põhjustatud liiklusõnnetuse tagajärjel kahju, on esitanud hagejale taotluse kahju hüvitamiseks, millelt nähtuvalt oli kahju hüvitamise taotluse lisaks vaid Põhja Politseiprefektuuri teade kahjutekitaja suhtes väärteomenetluse alustamisest, tõendeid kahju suuruse kohta taotlusele lisatud ei ole. Nimetatu näitab, et hageja ei ole kontrollinud kahju suurust enne hagi esitamist. Ka asjaolu, et hageja on haginõude tõendamiseks kogunud tõendeid pärast hagi esitamist, näitab, et enne hagi esitamist, s.o kahju hüvitamise ajal, ei kontrollinud hageja piisavalt hüvitatava kahju suurust. Asjaolu, et hageja peab tulenevalt LKS § 45 lg 1 liikluskahju hüvitama mitte hiljem kui 30 päeva jooksul ei ole õigustuseks kahju suuruse kindlaks tegemata jätmisel. Tulenevalt LKS § 45 lg 2 oli hagejal kahju hüvitamisega viivitada, kuna Sikupilli Arenduse OÜ ei olnud tõendanud kahju suurust.
20.Hageja väidetel oli Sikupilli keskuse parklaseadmete hoolduse- ja garantiitööde teostamise ainuõigus Kinema OÜ-l. Nimetatud asjaolu on hageja tõendanud Kinema OÜ projektijuhi kirjaliku seletusega. Nimetatud kirjalik selgitus ei vasta tõendile esitatavatele nõuetele. Isikut, kelle seletuse hageja on kohtule esitanud, ei ole tulenevalt TsMS nõudest, hoiatatud teadvalt valearvamuse andmise eest. Ka ei ole tegemist poolte kokkuleppel määratud asjatundjaga, kelle arvamusega kohus oleks seotud tulenevalt TsMS § 432 lg 3. Kohtule ei ole esitatud kirjalikke tõendeid, näiteks Sikupilli Arenduse OÜ ja Kinema OÜ vahel sõlmitud lepingut, millest tuleneks, et Kinema OÜ on Sikupilli Arenduse OÜ parkimissüsteemide ainuhooldusõigus. Eeltoodust tulenevalt on tõendamata hageja väide, et Sikupilli Arenduse OÜ kahjustatud piletiväljastusaparaati võis parandada või välja
vahetada Kinema OÜ. Nimetatust tulenevalt jääb arusaamatuks, miks hageja tasus piletiväljastusaparaadi eest, mille maksumuse hüvitamise kohustus on kostjal tulenevalt LKS § 48 lg 2 p 7, OÜ-lee Kinema ega ostnud seda maaletoojalt Feralco Team OÜ-lt. Kuna Feralco Team OÜÕ on väidetavalt müünud piletiväljastusaparaadi 141 642,80 krooni eest ja Kinema OÜ on selle edasi müünud 200 024,16 krooni eest, siis on hageja kohtu hinnangul jätnud kaitsmata kostja huvid. Eeltoodust tuleneb, et juhul, kui hageja oleks enne kahju hüvitamist kontrollinud kahju suuruse arvestamise aluseks olevaid asjaolusid, oleks ta avastanud, et Kinema OÜ on ostnud piletiväljastusaparaadi Feralco OÜ-lt ja lisanud ostuhinnale omapoolse kasumi, mistõttu tulnuks nimetatud asjaolu vältida, kuna piletiväljastusaparaadi oleks võinud soetada ka FeralcoOÜ-lt ilma Kinema OÜ vahenduseta.
21.Poolte vahel on vaidlus selles, kas Sikupilli Arenduse OÜ parkimissüsteemis olid kasutusel S&B PMGL või FAAC süsteem. Kostja väidetel tulnuks piletiväljastusaparaat asendada S&B PMGL süsteemi aparaadiga, kuna see on odavam. Hageja väidetel oli Sikupilli Arenduse OÜ varasemalt paigaldanud FAAC süsteemi, mis ei võimaldanud kasutada S&B PMGL süsteemi aparaate. Hageja ei ole tõendanud, et Sikupilli Arenduse OÜ parkimissüsteemis ei saa kasutada S&B PMGL süsteemi aparaate, kuna sinna on paigaldatud FAAC süsteem. Kohus on pooltele korduvalt andnud võimaluse tõendada, millist parkimissüsteemi kasutab Sikupilli Arenduse OÜ, kuid hageja seda nõuetekohaselt tõendanud ei ole. Kohtule pole esitatud Sikupilli Arenduse OÜ kirjalikku seisukohta, ega tõendeid, mis kinnitaksid, millist parkimissüsteemi Sikupilli Arenduse OÜ kasutab. Kolmanda isiku Kinema OÜ arvamus selle kohta, et tal oli parklaseadmete hoolduse- ja garantiitööde teostamise ainuõigus, ei tõenda vastava õiguse olemasolu, kuna vastavat alusdokumenti, näiteks poolte vahelist lepingut vms, kohtule esitatud ei ole. Kahe erineva asjatundja arvamused, mida hageja kohtule on esitanud, on oma sisult ja lauseehituselt sarnased, mistõttu need ei ole usaldusväärsed ja sõltumatud, samuti ei ole hageja eelnevalt võimaldanud kohtul hoiatada asjatundjat teadvalt valearvamuse andmise eest. Hageja lepingulise esindaja kirjaliku arvamuse kohaselt puutuvad arvamuse avaldajad samalaadsete juhtumitega pidevalt oma igapäevatöös kokku ja on aastatega omandanud valdkonnaspetsiifilisi teadmisi ja kogemusi. Nimetatud selgitus on paljasõnaline ja tõendamata, kuna tulenevalt TsMS § 229 ei ole lepingulise esindaja selgitused asjas tõendiks. Seetõttu ei ole hageja tõendanud, et asjatundja arvamuse andnud isikud on asjatundjad. Ainuüksi asjaolu, et isik töötab äriühingus, mis väidetavalt tegeleb piletiväljastusautomaatide müügiga, ei tõenda, et tegemist on asjatundjaga. Hageja ei ole tõendanud, milline on asjatundja arvamust andnud isikute erialane haridus ja teadmised, töökogemus jms. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja tõendanud, et Sikupilli Arenduse OÜ kasutab FAAC parkimissüsteemi.
22.Lisaks piletiväljastusaparaadi maksumusele koosneb hageja nõue piletiväljastusaparaadi paigaldamisest koos vundamendiga. Nimetatu maksumus on hageja esitatud Kinema OÜ arve kohaselt 2500 krooni ilma käibemaksuta ja koos käibemaksuga 2950 krooni. Kostja väidetel puudus uue piletiväljastusaparaadi paigaldamise vajadus. Kuna kohus on eelnevalt jõudnud järeldusele, et hageja ei ole tõendanud uue piletiväljastusaparaadi paigaldamise vajadust, siis ei ole tõendatud piletiväljastusaparaadi paigaldamise vajadus koos vundamendiga. Juhul, kui piletiväljastusaparaati oleks võimalik parandada, siis kuuluks selle paigaldamine parandamise hulka ja paigaldamise hind sisalduks parandamisarves. Samuti ei ole hageja tõendanud, et parandamise korral tuleks piletiväljastusaparaadile uus vundament teha. Eeltoodust tulenevalt tuleb hageja nõue piletiväljastusaparaadi paigaldamiseks koos vundamendiga summas 2950 krooni rahuldamata jätta, kuna hageja ei ole tulenevalt TsMS § 230 lg 1 tõendanud selle vajadust.
23.Lisaks eelnevale koosneb hageja nõue teekatte remondist mehhaanilise immutamisega ja ohutussaare asfalteerimisest kokku summas 3279,22 krooni. Kostja on nimetatud kahjule vastu vaielnud, väites, et teekate ei ole remonditud. Kostja vastuväitest teekatte remondi osas tuleneb, et kostja tunnistab teekatte kahjustamist tema poolt põhjustatud liiklusõnnetuse tagajärjel, kuna juhul, kui kostja põhjustatud liiklusõnnetuse tagajärjel ei oleks teekate kahjustatud, oleks kostja teekatte kahjustamisele vastu vaielnud. LKS § 35 lg 6 kohaselt võib kindlustusandja taastamisremondi hüvitise pärast liiklusõnnetusega asjale tekitatud vigastuste ja tehtud remonditööde mahu või remondieelarve võrdlevat kontrollimist kanda üle remondi tegijale või maksta kannatanule, olenemata sellest, kas remont on tehtud või mitte. Eeltoodust tulenevalt, kuna hageja on esitanud kohtule tõendi teekatte remondi maksumuse kohta ja hagejal oli tulenevalt LKS § 35 lg 6 kohustus olenemata remonttööde teostamisest kahju hüvitada ning tal esineb LKS § 48 lg 2 p 7 tulenev tagasinõude õigus kostja vastu, siis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista teekatte remondiga seotud kulutused summas 3279,22 krooni.
24.Hageja on palunud mõista kostjalt välja kahjukäsitluskulud summas 1247 krooni. LKS § 48 lg 3 kohaselt nõuetakse LKS § 48 sätestatud tagasinõudega sisse ka juhtumi käsitluse põhjendatud kulu. Kostja on nõudele täies ulatuses vastu vaielnud. Kuna hageja on küll esitanud nõude kahjukäsitluskulude sissenõudmiseks kostjalt, milleks ta tulenevalt LKS § 48 lg 3 on õigustatud, kuid kuna hageja ei ole tulenevalt TsMS § 230 lg 1 tõendanud, et ta nimetatud kulutuse on teinud, siis on hageja nõue kahjukäsitluskulude sissenõudmiseks tõendamata ja tuleb jätta rahuldamata.
25.Eeltoodust tulenevalt kuulub hagi rahuldamisele osaliselt. Hagi tuleb rahuldada osas, milles hageja on oma nõuet tõendanud, s.o hagi kuulub rahuldamisele summas 3279,22 krooni.
26.Kuna kohus jättis hagi osaliselt rahuldamata ja arvestades asjaolu, et hageja esitas korduvalt täiendavaid seisukohti ja uusi tõendeid, millega tingis kostja täiendavate seisukohtade esitamise ja kulutuste tegemise õigusabile, siis tulenevalt TsMS § 163 lg 1 tuleb hagi osalise rahuldamise tõttu jätta kummagi poole menetluskulud tema enda kanda.
27.Muud poolte seisukohad ja esitatud tõendid ei ole asjakohased. Apellatsioonkaebuse põhjendused
28.Hageja palub tühistada Harju Maakohtu 02.08.2010 otsuse ja teha asjas uus otsus, millega mõistetakse täiendavalt kostjalt välja 202 974 krooni vastavalt hüvitatud kuludele ning jätta menetluskulud kostja kanda.
29.Kohus on rikkunud tõendite kogumise taotluse rahuldamata jätmisel ja tunnistajate ülekuulamise taotluse rahuldamata jätmisel oluliselt menetlusõiguse norme, mis tõi endaga kaasa ebaõige lahendi. 27.10.2008 on hageja teinud kolmanda isiku menetlusse kaasamise taotluse. Kolmandaks isikuna taotleti menetlusse kaasamist Sikupilli Arenduse OÜ-d ning vara taastamistöid teostanud Kinema OÜ-d. 02.12.2008 istungil selgitas kohus, et ta ei ole lahendanud kolmanda isiku kaasamise taotlust, kuna isikud ei ole saanud piisavalt aega oma seisukoha avaldamiseks. 02.12.2008 istungile ilmus ka Kinema OÜ esindaja, kes oli valmis koheselt menetluses osalema kolmanda isikuna või oli valmis andma tunnistajana ütlusi. 02.12.2008 istungil küsis kohus hagejalt, kas hageja taotleb Kinema OÜ esindaja ülekuulamist tunnistajana, kui kohus ei kaasa Kinema OÜd kolmanda isikuna. Hageja esindaja teatas selgesõnaliselt, et kui kolmanda isiku kaasamise taotlust kohus ei rahulda, soovib hageja Kinema OÜ esindajat üle kuulata. Sellega oli hageja poolt taotlus Kinema OÜ esindaja ülekuulamiseks esitatud. 26.01.2009 kohtumäärusega jättis kohus hageja taotluse kolmanda isikuna kaasamise kohta rahuldamata. Kuna Kinema OÜ-d kolmanda isikuna ei kaasatud, siis oleks kohus pidanud võtma seisukoha Kinema OÜ esindaja
tunnistajana ülekuulamise kohta. Kohus seda ei teinud, millega rikkus menetlusõiguslikke norme.
30.Kuna Kinema OÜ esindajat ei olnud võimalik üle kuulata, siis esitati kohtule dokumentaalsete tõenditena kirjavahetuse Kinema OÜ esindajatega ning Kinema OÜ projektijuhi M. K.i arvamuse. Kohus on oma otsuse p-s 15 leidnud, et Kinema OÜ projektijuhi kirjalik seletus ei vasta tõendile esitatavatele nõuetele. Kohus ei ole rahuldanud Kinema OÜ esindaja tunnistajana ülekuulamise taotlus ega lugenud Kinema OÜ esindaja kirjaliku arvamust, mis kohtu hinnangul ei vasta tõendile esitatavatele nõuetele. Seega on kohus võtnud võimaluse hagejalt tõendite kogumise OÜ-lt Kinema.
31.Kinema OÜ projektijuhi arvamus on dokumentaalne tõend ning hageja taotleb nimetatud dokumendi tõendite hulka lugemiseks. Nimetatud tõendiga on tõendatud, et Kinema OÜ on teostanud Sikupilli keskuses väravasüsteemide, parkimissüsteemide ja laadimissüsteemide remonti ja hooldust keskuse avamise algusest. Kui mõni teine ettevõte taastaks kannatada saanud parkimisaparaadi mõne teise mudeli süsteemiga, mis ei kuulu Sikupilli keskuse parklasüsteemide juurde, siis kaotaks kogu süsteem garantii ning ei oleks mingit kindlust, et terviklahendus edaspidi korrektselt toimib.
32.05.08.2009 edastas hageja kohtule taotluse tõendite hulka arvamiseks E. H. arvamuse ning samuti taotles hageja kahjukäsitleja-eksperdi E. H. ülekuulamist. Hageja tundis kohtult pidevalt ja jooksvalt huvi kas asjatundja arvamus loetakse tõendite hulka ning kas E. H. on võimalik kohtuistungil üle kuulata. E. H. ülekuulamisega nõustus kostja 09.11.2009. Samuti nõustus kostja asjatundja arvamuse arvestamiseks tõendite hulka. 10.11.2009 toimunud istungil muutis kostja oma seisukohta E. H. ülekuulamise osas ning asjatundja arvamuse tõendite hulka lugemise asjus. Kohtuistungil hageja loobus E. H. asjatundja arvamuse lugemisest tõendite hulka, et E. H. oleks võimalik tunnistajana üle kuulata. Kohus jättis E. H. ülekuulamise taotlus rahuldamata. Kuna kohus jättis E. H. tunnistajana ülekuulamata, siis tegi hageja samal istungil taotluse E. H. poolt koostatud asjatundja arvamuse lugemiseks tõendite hulka. Kohus jättis E. H. asjatundja arvamuse tõendite hulka lugemise kohta seisukoha võtmata. Kohus pole oma otsuses andnud hinnangut E. H. asjatundja arvamustele, vaid on kokkuvõtvalt otsuse p-s 22. leidnud, et muud otsuses mainimata tõendid ei ole asjakohased. E. H. arvamused on asjakohased ning need kuuluvad tõendite hulka. E. H. asjatundja arvamusega on tõendatud läbiviidud käsitlusprotsess, eksperdi toimingud kahju tuvastamiseks ning kahju suurus.
33.Kohus leidis, et hageja ei ole tõendanud asjaolu, kas kostja põhjustatud liiklusõnnetuse tagajärjel kahjustatud piletiväljastusaparaat vajas väljavahetamist uue aparaadiga. Hageja ei ole kunagi väitnud, et aparaati oleks pidanud vahetama uue aparaadi vastu. Hageja on hüvitanud samaväärse, kasutatud aparaadi paigaldamise kulu. Kohus on jätnud rahuldamata kahe tunnistaja ülekuulamise taotlused – OÜ Kinema esindaja ülekuulamise taotluse ning E. H. ülekuulamise taotluse, kes vahetult korraldasid kahjujuhtumi käsitlust ning vara taastamist ning oleks vande all antud ütlustega saanud vahetult tõendada asjaolusid aparaadi asendamise kohta. Üldteada asjaolu on et elektroonikaseadmed küllaltki õrnad ning ei talu tugevat lööki. Kui ca tonnine sõiduk sõidab piletiväljastusaparaadile otsa nii, et see paiskub paar meetrit eemale, kui see oli eelnevalt maa külge tugevalt vundamendi ja poltidega kinnitatud, siis on üldiselt teada, et metallist kasti sees olev elektroonika hävineb. Elektroonikaseadme katkiminekut kontrollis ka käsitleja. Kui teoreetiliselt isegi oleks võimalik parkimisaparaati taastada selle “aju” väljavahetamata, siis puudub garantii, et see seade hakkab tööle korrektselt, nõuetekohaselt. Kui kannatada saanud parkimisaparaat asendatakse samaväärsega, siis on sellega tagatud töökindlus ning paigaldaja saab anda sellele garantii. Kui aga püütakse korda teha katkine elektroonikaseade selle olulisi osasid väljavahetamata, siis võib see kahju asemel tuua suurema kahju – rikke korral võib näiteks parkimisaparaat hakata
vigaselt tööle, võib pärast lühiajalist kasutust uuesti rikki minna, tõkkepuu võib mõnele sõidukile või inimesele ootamatult peale langeda ning sellisel juhul tekiks kehva taastamistöö tagajärjel kannatanule veelgi rohkem kahju.
34.Kohus leidis, et Feralco Team OÜ ja Kinema OÜ arvetega ei ole võimalik tõendada piletiväljastusaparaadi hinda. Hageja tellis asendatava piletiväljastusaparaadi Kinema OÜlt. Kuivõrd kohtumenetluse käigus seati kahtluse alla piletiväljastusaparaadi hind, siis palus hageja Kinema OÜ-l esitada kohtumenetluse jaoks andmed kust, kuidas ning millise summa eest soetas Kinema OÜ piletiväljastusaparaadi. Kinema OÜ ostis piletiväljastusaparaadi Feralco Team OÜ-lt 12 036,27 + käibemaks krooni eest ning müüs edasi 169 512 + käibemaks krooniga. Hageja hinnangul sisaldab Kinema OÜ poolt esitatav summa lisaks piletiväljastusaparaadi ostuhinnale ka ettevõtte mõistlikku kasumit, tasu oskustöö eest (“know how”, st ettevõte on varasemalt teinud investeeringuid oskuste omandamiseks seadmete käsitlemise, hooldamise ning paigaldamise kohta). Hagejale edastatud andmete kohaselt oli Kinema OÜ teostanud Sikupilli Arenduse OÜ-le varasemalt parklaseadmete hooldust, remonti ning paigaldanud erinevaid parklaseadmeid, mida kinnitab Kinema OÜ esindaja T. R. 07.07.2005 e-kiri E. H.lt. Kohus on küll leidnud, et T. R. e-kirjaga ei ole tõendatud, et Kinema OÜ oleks Sikupilli Arenduse OÜ-le varem teenuseid osutanud. Käsitlusprotsessis omab olulist rolli nii klientidega, õnnetuse osapooltega, remondiettevõtetega otsekontakti loomine, sh suuline suhtlus, millest ühtegi kirjalikku jälge ei jää. Käsitleja on käsitlusprotsessi käigus kontrollinud, et Sikupilli Arenduse OÜ ja Kinema OÜ on varasemalt teinud koostööd. Fakti, et Kinema OÜ on Sikupilli Arenduse OÜ parklasüsteeme hooldanud kinnitab ka Kinema OÜ projektijuhi M. K.i asjatundja arvamus. Edastatud andmete kohaselt teostas Kinema OÜ pidevalt parklasüsteemide hooldus- ning remonttöid Sikupilli Arenduse OÜ-le, mistõttu oli Kinema OÜ kursis Sikupilli Arenduse parklasüsteemi lahendusega, nende erinevate detailidega, juhtmestikuga ning ühilduvust teiste kommunikatsioonidega. Kinema OÜ omas oskusteavet parkimisaparaadi kvaliteetseks taastamiseks. Parkimissüsteemi taastamisel Kinema OÜ poolt säilisid kõik varasemad garantiid Kinema OÜ poolt antud parklas paigaldatud parklasüsteemidele. Kui parkimisaparaati oleks taastama asunud mõni kolmas ettevõte, siis ei oleks kindel saanud olla, kas ta suudab 100%-liselt ühildada taastatavat piletiväljastusmasinat ülejäänud Sikupilli Arenduse OÜ elektrooniliste süsteemidega. Nimetatud seisukohta toetab ka VÕS § 132 lg 3 kommentaarid, mille kohaselt kui kahjustatud asja omanik on pidevalt lasknud seda hooldada teatud töökojas, kus selle omadusi juba tuntakse, võiks omanik lasta remondi teha samas kohas. Feralco Team OÜ juhatuse liikme A. A. asjatundja arvamuse kohaselt maksis vaidlusalune piletilugeja-väljastaja 2005.a suurusjärgus 140 000 – 200 000 krooni. Nimetatud summa ei sisalda seadme paigaldamise kulusid. Feralco Team OÜ on 2005.a selliseid parkimisaparaate reaalselt müünud, mida kinnitab ka Feralco Team OÜ poolt Kinema OÜ-le müüdud parkimisaparaadi müügiarve. Seega ei ole alust kahelda Feralco Team OÜ pädevuses sellise asjatundja arvamuse andmisel. Ülalt tulenevalt oli taastamistööde tellimine Kinema OÜ-lt põhjendatud ning taastamistööde mahuks on Kinema OÜ esitatud arve kohaselt 202 974 krooni samuti põhjendatud.
35.Kohus leidis, et LKindlS § 45 lg 2 tulenevalt oleks hageja pidanud kahju hüvitamisega viivitama, kuna Sikupilli Arenduse OÜ ei ole tõendanud kahju suurust. Hagejal oli LKindlS § 45 lg 1 tulenevalt kohustus kahju hüvitada koheselt kui selleks on vajalik teave olemas, kuid mitte hiljem kui 30 päeva jooksul. Sikupilli Arenduse OÜ edastas kahjuavalduse, milles taotleti kasutatud piletiväljastusaparaadi paigaldamist vastavalt Kinema OÜ poolt esitatud hinnapakkumisele. Esitatud andmetel oli piletiväljastusaparaat katki – sellele sõitis otsa kostja. Seega oli kindlustusandjale teada, et piletiväljastusaparaat oli katki ning samuti oli kindlustusandjale teada
piletiväljastusaparaadi asendamiskulu. Sellega oli kannatanu poolt kindlustusandjale kahju suurust tõendavad dokumendid esitatud. Käsitleja tuvastas kahju menetluse tulemusel, et ükski teine ettevõte ei olnud valmis paigaldama analoogset parkimisaparaati Sikupilli Arenduse OÜ territooriumile. Peamiseks põhjuseks toodi asjaolu, et teised ettevõtted ei tegelenud S&B (Scheidt & Bachmann) parkimissüsteemidega. Kindlustusandjal ei olnud alust kahju hüvitamise väljamaksmisega venitamiseks, mistõttu kannatanule, Sikupilli Arenduse OÜ-le hüvitati tekitatud kahju. Kohus leidis, et Kinema OÜ esindaja kirjalik seletus ei vasta tõendile esitatavatele nõuetele. 18.01.2010 on hageja esitanud kohtule taotluse arvata tõendite hulka parklasüsteemidega tegeleva Kinema OÜ eriteadmistega isiku arvamuse. Kohus ei ole nimetatud tõendi osas enne otsust seisukohta võtnud, mistõttu ei olnud hagejal võimalik esitada asjatundja arvamust sellisel kujul nagu kohus seda oleks aktsepteerinud.
36.Kohus ei ole rahuldanud Kinema OÜ esindaja tunnistajana ülekuulamise taotlust ning on leidnud, et Kinema OÜ esindaja kirjalik seletus ei vasta tõendile esitatavatele nõuetele, kuna kohus ei saanud seletusandjat hoiatada teadvalt valearvamuse andmise tagajärgede eest. Sellega on kohus võtnud hagejalt võimaluse esitada tõendeid parkimisaparaadi taastamise kohta taastamistöid vahetult teostanud ettevõttelt. TsMS § 229 lg 1 kohaselt on tõendiks tsiviilasjas igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. TsMS § 229 lg 2 kohaselt võib tõendiks olla tunnistaja ütlus, menetlusosalise vande all antud seletus, dokumentaalne tõend, asitõend ning eksperdiarvamus. TsMS § 272 lg 1 kohaselt on dokumentaalne tõend igasugune kirjalikult, pildistamisega või video-, heli- või elektroonilise salvestusega või muu andmesalvestusega jäädvustatud dokument või muu sellesarnane andmekandja, mis sisaldab andmeid asja lahendamiseks tähtsate asjaolude kohta ja mida on võimalik kohtuistungil esitada tajutaval kujul. TsMS § 272 lg 2 kohaselt on dokumendid on ka ametlikud ja isiklikud kirjad, kohtulahendid teistes kohtuasjades ning menetlusosalise poolt kohtule esitatud eriteadmistega isikute arvamused. Kinema OÜ esindaja poolt edastatud arvamus on dokumentaalne tõend TsMS § 272 lg 2 alusel ning selle tõendite hulgast välja jätmisega on rikutud oluliselt menetlusõiguslikku norme.
37.Kohus leidis, et hageja ei ole tõendanud millist parkimissüsteemi kasutab Sikupilli Arenduse OÜ. Hageja poolt esitatud asjatundja arvamused ei ole kohtu hinnangul usaldusväärsed ja sõltumatud ning hageja ei ole eelnevalt võimaldanud kohtul hoiatada asjatundjat teadvalt valearvamuse andmise eest. Hageja on kohtule esitanud mitmeid asjatundja arvamusi. Kõik asjatundja arvamused vastavad dokumentaalse tõendi vormile vastavalt TsMS § 272 lg 2. Kohus on otsuse p-s 16 kirjutanud, et kahe erineva asjatundja arvamused, mida hageja kohtule on esitanud, on oma sisult ja lauseehituselt sarnased, mistõttu need ei ole kohtu hinnangul usaldusväärsed ja sõltumatud. Maakohtu poolt viidatud asjatundja arvamused on koostatud ühe ja sama isiku - Automaatika Keskus OÜ juhatuse liikme K. T.. Asjatundja on II tlk 53 olevas dokumendis välja toonud ning kinnitanud asjaolud, millel põhinevad tema eriteadmised. Samuti on K. T. nimetatud dokumendis kinnitanud, et on 14.01.2010 käinud vaatamas Sikupilli keskuse parkimissüsteemi osaks olevat sissesõidu pileti-lugeja-väljastaja aparaati S&B PMGL. II tlk 55 olevas dokumendis andnud hinnangu, et Sikupilli Arenduse OÜ parklasüsteemile oli 2005.a võimalik paigaldada ainult firma S&B PMGL süsteemi piletiväljastusseadmeid ning need seadmed ei olnud enam 2005.a tootmises.
38.Kohus ei ole andnud hinnangut Feralco Team OÜ poolt koostatu asjatundja arvamusele, mis kinnitab samuti, et Sikupilli Arenduse OÜ parklasüsteemiks on S&B PMGL parklasüsteem. Samuti kinnitab nimetatud asjatundja arvamus, et 2005.a oli S&B PMGL-i
sissesõidu piletilugeja-väljastaja hinnaks 140 000 – 200 000 krooni. Kõik hageja poolt esitatud asjatundja arvamused kinnitavad fakti, et Sikupilli Arenduse OÜ parklas ei olnud kasutusel FAAC tüüpi piletiväljastussüsteem, vaid hoopis S&B PMGL süsteem. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis tõendaks vastupidist, mis oleks vastuolus asjatundjate arvamustega.
39.Kohus on otsuse p-s 17. leidnud, et hageja ei ole tõendanud, et parandamise korral oleks tulnud teha uus vundament. Politsei poolt tehtud fotodelt on näha, et piletiväljastusaparaadid asuvad vundamendi peal. Samuti on fotodelt näha, et vundamendi kannatada saanud piletiväljastussüsteem on paiskunud oma algsest kohast eemale, hinnanguliselt paari meetri kaugusele. Kuivõrd piletiväljastusaparaat oli alguses tugevasti vundamendi küljes kinni, ning liiklusõnnetuse tagajärjel paiskus piletiväljastusaparaat eemale, siis sai liiklusõnnetuse tagajärjel kannatada ka piletiväljastusaparaati maa küljes hoidnud vundament, mistõttu on ka vundamenditööd taastamistöödena põhjendatud. Kohus leidis, et piletiväljastusaparaadi paigaldamiskulu koos vundamendiga summas 2950 krooni tuleb jätta rahuldamata. LKindlS § 47 lg 3 kohaselt peab kindlustusandja varakahju hüvitamisel seadma eesmärgiks taastada endine olukord. Vaidlust ei ole olnud selles, et piletiväljastussüsteem oli tugevalt maakülge kinnitatud, ning kui sellele otsa sõideti, siis see paiskus oma esialgsest kohast eemale. Kindlustusjuhtumieelse olukorra taastamiseks tuli piletiväljastusmasin paigaldada endisele kohale ning antud kulu vastavalt Kinema OÜ arvele nr 2509106 oli kahju hüvitamise seisukohast põhjendatud. Vastus apellatsioonkaebusele
40.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
41.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel edasikaevatud osas tühistada. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu lähenemisega asja lahendamisel tähtsust omavate asjaolude tuvastamisele ja tõendite hindamisele. Tsiviilasi tuleb saata maakohtule uueks läbivaatamiseks, kuna otsuse lõplik langetamine eeldab selguse loomist kostja poolt kahju tekitamise ja kahju suuruse osas. Maakohus ei ole otsuse langetamiseks nõutavaid asjaolusid nõuetekohaselt tuvastanud ja seetõttu ei ole tehtud kohtulahend seadusekohane. Menetlusnormide rikkumise tõttu valitseb kostja poolse kahju hüvitamise kohustuse ja kahju suuruse osas segadus, mille maakohus oleks pidanud enne otsuse langetamist TsMS § 392 lg 1 p-des 3 ja 4 sätestatud eelmenetluse ülesandeid täites asja lahendamiseks vajalikus ulatuses kõrvaldama. Vastavalt TsMS § 436 lg-le 1 peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud.
42.Maakohus on otsuses leidnud, et hageja ei ole tõendanud vajadust parkimisautomaati välja vahetada ega seda, et automaati ei oleks saanud parandada. Kolleegium jagab maakohtu seisukohta, et VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju nõude eelduseks kahju tekkimine. Pooled ei vaidle selle üle, et parkimisautomaat on pärast kostja poolt sellele otsasõitu välja vahetatud. Toimikus on fotod avariis kannatada saanud parkimisautomaadist ning fotodelt on näha, et automaadi korpus on saanud vigastusi (I kd tl 32). Asjaolu, kas ka automaadis olnud elektroonika sai kokkupõrkest kahjustusi, on jäänud maakohtus välja selgitamata. Samuti ei ole tegeletud küsimusega, kas automaadi parandamine oli võimalik ja majanduslikult otstarbekas. Maakohus on menetluse jooksul küll korduvalt viidanud kahju suuruse tõendamise vajadusele, kuid hageja kohustusele, tõendada automaadi elektroonika riket ja sellest tingitud automaadi väljavahetamise hädapärasust, on maakohus juhtinud tähelepanu esmakordselt alles 09.06.2010 toimunud kohtuistungil. TsMS § 392 lg 1 p-de 3 ja 4 kohaselt lasub kohtul kohustus selgitada eelmenetluses välja poolte faktilised ja
õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta ning tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks. TsMS §-s 2 sätestatu eeldab, et kohus peab TsMS § 230 lg-test 1 ja 2 tulenevalt pooltele vajadusel selgitama, milliste nõuete ja vastuväidete aluseks märgitud asjaolude kohta tõendid puuduvad või ei ole esitatud tõendid nende asjaolude tuvastamiseks küllaldased, tehes ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid. Erinevalt maakohtust leiab kolleegium, et elektroonika rikke ja parkimisautomaadi väljavahetamise vajaduse tõendamise võimalused ei ole ammandunud ning hagejale tuleb anda eelmenetluses võimalus kahju tekkimist ja selle suurust täiendavalt tõendada. TsMS § 272 lg 2 näeb ette võimaluse esitada kohtule tõendina eriteadmistega isikute arvamusi või taotleda kohtult ekspertiisi määramist (TsMS § 293 jj). Hageja on menetluses viidanud sellele, et elektroonika ei talu tugevaid põrutusi, kuid nimetatud asjaolu, ei saa lugeda parkimisautomaadi võimalikku ehituslikku spetsiifikat arvestades kolleegiumi arvates TsMS § 231 lg 1 tähenduses üldtuntuks.
43.Maakohus on otsust langetades jätnud tõenditena kõrvale hageja poolt esitatud asjatundjate arvamused, põhjusel, et hageja ei ole asjatundjatel valdkonna eriteadmiste olemasolu tõendanud. TsMS § 272 lg-d 2 ja 3 sätestavad, et dokumentaalseteks tõenditeks on eriteadmistega isikute arvamused ning et dokumentide õigust eeldatakse. TsMS § 293 lg 2 näeb ette, et kui menetlusosaline on esitanud kohtule eriteadmistega isiku kirjaliku arvamuse ja isikut ei kuulata üle tunnistajana, hinnatakse arvamust dokumentaalse tõendina. Maakohus on võtnud hageja poolt esitatud asjatundjate arvamused vastu, kuid ei ole enne 09.06.2010 toimunud asja sisulist arutamist hageja poolt asjatundjateks peetud isikute eriteadmiste tõendamise vajaduse küsimust tõstatanud. See on võtnud hagejalt võimaluse esitada tõendeid asjatundjate pädevuse kohta. TsMS § 436 lg 3 kohaselt võib kohus tugineda otsust tehes ainult neile ajaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada ning sama paragrahvi neljanda lõike kohaselt ei või kohus tugineda asjaoludele, mida ei ole menetluses arutatud. Samuti ei või kohus hinnata esiletoodud asjaolusid otsuses erinevalt mõlemast poolest, välja arvatud juhul kui kohus on juhtinud sellele võimalusele eelnevalt poolte tähelepanu ja andnud neile võimaluse avaldada oma seisukoht ning vajadusel tõendid. Asja uuel läbivaatamisel tuleb anda hagejale võimalus asjatundjatel eriteadmiste olemasolu tõendada. Sama kehtib ka kohtu poolt välja mõistmata jäetud vundamendi taastamise- ja kahjukäsitluskulude kohta.
44.Lisaks eelnevale juhib kolleegium maakohtu tähelepanu asjaolule, et TsMS § 230 lg-s 1 sätestatud üldise tõendamiskoormise kohaselt võib pool kasutada vastaspoole väite tõrjumiseks kaitsena vastuväidet omapoolseid tõendeid esitamata seni, kuni tõendama kohustatud poolt ei ole oma väiteid tõendanud. See tähendab, et kui hageja toob menetluses esile mõistetavad asjaolud kahju tekkimise ja suuruse kohta ning esitab selle kohta ka tema väiteid usutavaks muutavad tõendid, lasub kostjal hageja väidete ja tõendite kahtluse alla seadmiseks kohustus tuua omalt poolt esile faktid kahju puudumise või kahju väiksema ulatuse kohta ning neid väited omakorda tõendada.
45.Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul samuti tähele panna, et asja kahjustamise korral on kaitstavaks huviks esmajoones omaniku huvi asja taastamise vastu ja seetõttu lähtub asja kahjustamise korral nõude ulatust reguleeriv VÕS § 132 lg 3 kahju ulatuse kindlakstegemisel endise olukorra taastamiseks vajalike kulutuste suurusest. Nimetatud sätte kohaselt tuleb kannatanule hüvitada asja või selle terviklikkuse taastamise kulutused, kui asja taastamine on võimalik ja lubatud. Lisaks tuleb silmas pidada, et lepinguvälise kahju tekitamise juhtum on kahjustatud isiku jaoks reeglina sundolukord ja see annab üldise õigustuse deliktiõiguse alusel lepinguõigusega võrreldes mõnevõrra kaugemale ulatuvamate kahjuhüvitiste väljamõistmiseks.
46.Kuna kostja ei ole apellatsioonkaebust esitanud ja hageja on maakohtu otsust vaidlustanud üksnes hagi rahuldamata jätmist puudutavas osas, ei kontrolli ringkonnakohus maakohtu
lahendi paikapidavust hagi osalise rahuldamise osas. TsMS § 651 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.
47.Maakohtu otsuse puudulikkuse tõttu ei ole ringkonnakohtul võimalik asja sisuliselt lahendada, sest apellatsiooniastmes esmakordsel asja lahendamiseks oluliste faktiliste asjaolude kogumi olulises ulatuses tuvastamine rikub kassatsioonimenetluse eripära arvestades poolte õigust kohtuotsuse peale faktiliste asjaolude tuvastamise ja tõendite hindamise osas edasi kaevata.
48.Menetluskulud tuleb poolte vahel jaotada asja uue lahendamise tulemust arvestades.
Iko Nõmm
Margo Klaar
Gaida Kivinurm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.