Andra Pärsimägi, Kersti Kerstna-Vaks, Üllar Roostoja
Määruse tegemise aeg ja koht
1. märts 2012 Tartu
Tsiviilasja number
2-09-35405
Tsiviilasi
OÜ Lugosta Kinnisvara hagi OÜ Toom Kauplused vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 12. jaanuari 2012 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Lugosta Kinnisvara määruskaebused
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja (hageja) – OÜ Lugosta Kinnisvara (RK: 10948869), esindaja vandeadvokaadi vanemabi Sergei Tšurkin Määruskaebuse esitaja (kostja) – OÜ Toom Kauplused (RK: 10464315), esindaja vandeadvokaat Andres Alaver
esindajad
RESOLUTSIOON
ja
OÜ
Toom
Kauplused
Rahuldada OÜ Lugosta Kinnisvara määruskaebus osaliselt. Tühistada Tartu Maakohtu 12. jaanuari 2012 määrus osas, millega mõisteti OÜ-lt Lugosta Kinnisvara OÜ Toom Kauplused kasuks välja menetluskulud 5552,48 eurot. Teha tühistatud osas uus määrus, millega rahuldada OÜ Toom Kauplused menetluskulude kindlaksmääramise avaldus osaliselt ja mõista OÜ-lt Lugosta Kinnisvara OÜ Toom Kauplused kasuks välja menetluskulud 1757 (üks tuhat seitsesada viiskümmend seitse) eurot ja 21 senti.
Jätta rahuldamata OÜ Toom Kauplused määruskaebus. Edasikaebamise kord
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse ärakirja kättetoimetamisest, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.
1.Tartu Maakohtu 20.09.2011 määrusega jäeti OÜ Lugosta Kinnisvara hagi OÜ Toom Kauplused vastu võlgnevuse väljamõistmiseks läbi vaatamata ja menetluskulud hageja kanda. Määrus jõustus 06.10.2011. Kostja esitas 04.11.2011 maakohtule avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks ja väljamõistmiseks tsiviilasjas, paludes kindlaks määrata menetluskulude rahaline suurus ning hagejalt kostja kasuks välja mõista 11 104,96 eurot (ilma käibemaksuta). Avalduse kohaselt on kostja kandnud asjas menetluskulusid 13 325,96 eurot (töötunde 93,5, tunnihind 2115 krooni, s.o 135,17 eurot, kokku 197 752,50 krooni (12 638,68 eurot), lisandub käibemaks). Kostja selgitas, et menetluskulude nimekirja alusel on tasu suurem (12 638,68 eurot), kuid kuna kliendilepingus kokkulepitu kohaselt ei pidanud klient maksma rohkem kui 173 755 krooni (11 104,96 eurot), on arvel kajastuvaks summaks 11 104,96 eurot + käibemaks 20% = 13 325,96 eurot. Kliendilepingus sätestati esindaja edukustasuks asja positiivsel lahendamisel 173 755 krooni, st intressidena hagetav summa. Lisatud menetluskulude nimekirjas olid toodud järgmised toimingud: 29.07.2009 hagi materjaliga tutvumine 4 h; 29.07.2009 seisukoha kujundamine ja kliendi konsulteerimine 5 h; 29.07.2009 taotluse vormistamine ja esitamine Tartu Maakohtule 30.07.2009 määratud kohtuistungi edasilükkamiseks 1 h; 30.07.2009 seisukoha kujundamine hagi tagamise kohta 2 h; 30.07.2009 kliendi konsulteerimine tagamise osas 3 h; 30.07.2009 tagamise taotluse kohta kirjalike seisukohtade vormistamine 3 h; 31.07.2009 kliendi konsulteerimine arestimise määruse mõjudest kaubanduskeskuse majandustegevusele, alternatiivsete lahenduste kaalumine majandustegevuse jätkamiseks 5 h; 03.08.2009 arestimise määruse (kindlustuspoliisis nr 28 loetletud vara, st Marketi seadmete komplekt) analüüs ja mõjude selgitamine kliendile, seisukohtade kujundamine 6 h; 03.-05.08.2009 nõupidamised kliendiga 4 h; 06.08.2009 vara arestimise toiminguteks valmistumine 4 h; 07.08.2009 kliendi nõustamine kohtutäitur K. Põltsi poolt läbiviidud vara arestimise toimingute osas, st nõustamine seoses arestimisega 7,5 h; 10.08.2009 seisukoha kujundamine arestimise toimingute vaidlustamise osas 3,5 h; 21.-24.08.2009 hagile kostja kirjaliku vastuse koostamine ja kohtule esitamine 6 h; 15.09.2009 hageja poolt 11.09.2009 kohtule esitatud hagi täienduse (hageja asendamine nõude loovutuse kaudu) osas Riigikohtu seisukohtade analüüs, seisukoha kujundamine 5,5 h; 05.-08.04.2010 kirjavahetus ja läbirääkimised hageja esindajaga lepitaja isikus kokkuleppe saamiseks, kliendiga konsulteerimine 7,5 h; 22.-24.09.2009 nõupidamine kliendiga, sh lepitusmenetluse läbiviimiseks 4 h;
12.04.2010 kostjalt saadud kirjaliku ettepaneku läbivaatamine, seisukohtade kujundamine, kliendiga konsulteerimine 6,5 h; 26.04.2010 taotlus Tartu Maakohtule anda kohtuvälise lahendi leidmiseks seisukohtade kujundamiseks aega kuni 30.04.2010, sama taotluse kooskõlastamine kliendiga ja hageja esindajaga 2 h; 05.04.2010 kohtuistungiks ettevalmistamine, osalemine istungil 8 h; 21.-25.05.2010 kostja 21.05.2010 kirjalike ettepanekute kohta seisukoha kujundamine, seisukohtade arutamine kliendiga 6 h.
2.Hageja esitas vastuväite, kus leidis, et põhjendatud ja vajalikeks kostja lepingulise esindaja kuludeks ei saa lugeda rohkem kui 811,04 eurot (6 x 135,17). Hageja märkis, et TsMS § 426 lg-st 1 tulenevalt ei saa lugeda asja kostja jaoks positiivselt lahendatuks ning esindajal ei ole õigust nõuda edukustasu. Kostja esindajal ei olnud asjas suurt töökoormust ning asi ei olnud keeruline või ajamahukas. Kostja esindaja on esitanud 24.08.2009 hagile vastuse, mille sisuks on vastuväide, et hageja ei ole üürisuhte pool ja seetõttu puuduvad hagejal hagetavad õigused. Veel on kostja esindaja osalenud 05.04.2010 eelistungil kestusega vähem kui üks tund. Kuna kostja esindajaks on staažikas vandeadvokaat, ei saa lugeda mõistlikuks, et esindajal on võtnud asjas osalemine aega rohkem kui 6 tundi. Avaldusele lisatud nimekirjas toodud toimingutele kulunud aeg 93,5 tundi on ilmselgelt ülepaisatud, eriti osas, mis on seotud kostja vara arestimise, kompromissi leidmise ja kostja esindajaga pikaajaliste nõupidamistega.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus rahuldas 12. jaanuari 2012 määrusega menetluskulude kindlaksmääramise ja väljamõistmise avalduse osaliselt ning mõistis välja OÜ-lt Lugosta Kinnisvara OÜ Toom Kauplused kasuks menetluskulud summas 5552,48 eurot. Määruse kohaselt on menetluskulude kindlaksmääramise ja väljamõistmise avaldus esitatud tsiviilasjas 20.09.2011 tehtud kohtumääruse alusel. Määruse resolutsioonis on märgitud, et menetluskulud jäävad hageja kanda. Määrus jõustus 06.10.2011. Kostja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja ning ärakirja Advokaadibüroo Alaver & Partnerid arvest nr 9/JI summas 13 325,96 eurot (11 104,96 eurot käibemaksuta), kus on vastavalt TsMS § 174 lg-le 3 detailselt näidatud kulude koosseis. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuväliseks kuluks on TsMS § 144 p 1 järgi menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 4 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Antud juhul said nii hageja kui kostja arvestada nende menetluskulude hüvitamise piirmääradega, mis olid kehtestatud VV 04.09.2008 määrusega nr
137.Vastavalt nimetatud määrusele on asjas maksimaalselt sissenõutav kulu 300 000 krooni, s.o 94 269,68 euro suuruselt hagihinnalt arvutatuna 19 173,49 eurot. Kostja nõutav lepingulise esindaja kulu 11 104,96 eurot ei ületa sissenõudmise piirmäära. Kostja taotleb menetluskulude väljamõistmist ilma käibemaksuta. Menetluskulude kindlaksmääramisel peab kohus TsMS § 175 lg 1 kohaselt analüüsima kõiki asjaolusid ning selle põhjal tuvastama, kas menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud. Põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb eelkõige lähtuda asja keerukusest, arvestades nii keerulisi õiguslikke põhjendusi, aga ka elulisi asjaolusid, mis muudavad vaidluse keeruliseks. Kuigi advokatuuriseaduse § 61 lg 3 järgi on kokkulepe tulemustasu kohta lubatav, ei tähenda see, et tulemustasu korral ei tuleks hinnata õigusabikulude põhjendatust ja vajalikkust TsMS § 175 lg 1 tähenduses. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt oli kostja ja hageja vahel 23.07.2003 sõlmitud üürileping. Alates 18.10.2005 oli Haabneemes XXX asuvate ruumide üürileandjaks OÜ
Lugosta, samuti oli kõik hagis esitatud nõude aluseks olevad arved esitanud OÜ Lugosta. Maakohtu määrusega jäeti hagi läbivaatamata eelmenetluse staadiumis TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel, põhjusel, et hageja õiguste rikkumine ei olnud hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste asjaolude õigsust. Kostja hagi ei tunnistanud, seega pidi kostja hagiavalduse läbi töötama, mille ajakuluna on kostja esindaja esitanud 29.07.2009 hagi materjaliga tutvumise 4 tundi ja seisukoha kujundamise ning kliendi konsulteerimise 5 tundi, kokku 9 tundi. Kohus hindas m.h kostja esindaja koostatud ning kohtule esitatud menetlusdokumentide mahtu ja sisulist osa. Kostja on esitanud kohtule tsiviilasja eelmenetluses 29.07.2009 kirja, mille sisuks on kohtu teavitamine menetlusdokumentide edastamisest kostja esindaja e-posti aadressil, kokku 6 rida, mille koostamiseks on esindajal kulunud aega 1 tund. 30.07.2009 on kostja esindaja esitanud kohtule taotluse ja seisukohad hagi tagamise küsimuses 1,5 lk, ajakulu on 2 tundi seisukoha kujundamisele + 3 tundi menetlusdokumendi koostamisele = 5 tundi. Lisaks on kostja esindaja märkinud, et nimetatud menetlusdokumendi koostamisel on kliendi konsulteerimisele kulunud 3 tundi, kokku ajakulu 8 tundi. Tartu Maakohtu 30.07.2009 määrusega rahuldati hagi tagamise taotlus ning arestiti hagi tagamiseks kostja 25.25.2009 sõlmitud varakindlustuspoliisi nr 83645 lisas olevas nimekirjas positsioonina nr 28 näidatud Viimsi Marketis seadmete komplekt 1 648 755 krooni ulatuses. Kostja esindaja on 31.07.2009 klienti nõustanud arestimise määruse mõjudest kaubanduskeskuse majandustegevusele, alternatiivsetest lahendustest majandustegevuse jätkamiseks 5 tunni ulatuses. Lisaks on kostja esindaja märkinud ajakuluna 03.08.2009 arestimise määruse analüüsi ja mõjude selgitamise kliendile, sh seisukohtade kujundamise 6 tundi; 03.-05.08.2009 nõupidamised kliendiga 4 tundi; 06.08.2009 vara arestimise toiminguteks valmistumise 4 tundi; 07.08.2009 kliendi nõustamise kohtutäitur K. Põltsi poolt läbiviidud vara arestimise toimingute osas, st nõustamise seoses arestimisega 7,5 tundi; 10.08.2009 seisukoha kujundamise arestimise toimingute vaidlustamise osas 3,5 tundi. Kokku on hagi tagamise määrusega seonduva õigusabi ajakuluks märgitud 30 tundi. 26.08.2009 on kostja esindaja esitanud kohtule vastuse hagiavaldusele, kus oli seisukohal, et tsiviilasjas on tegemist mittevastava hagejaga ning palus jätta hagi läbivaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel või lõpetada menetlus TsMS § 428 lg 2 alusel. Vastus hagiavaldusele on kokku 3 lk. Nimetatud menetlusdokumendi koostamise ajakuluna on märgitud 6 tundi. 15.09.2009 esitas hageja kohtule arvamuse kostja vastuväidete kohta ning esitas m.h lepingu ärakirja nõude loovutamise kohta. Kostja on hageja vastusele seisukohtade kujundamiseks esitanud ajakulu 5,5 tundi, samas vastavasisulist seisukohta kohtule esitatud ei ole. 22.24.09.2009 on kostja esindaja esitanud kohtule ajakuluna nõupidamise kliendiga, sh lepitusmenetluse läbiviimiseks 4 tundi, kokku ajakulu 9,5 tundi. 05.04.2010 toimus tsiviilasjas avalik istung, kohus andis pooltele võimaluse läbirääkimiste pidamiseks ning kohustas hagejat kujundama seisukohad lepitusmenetluse kohta, istung kestis 40 minutit. Kohtuistungil osalemise ajakuluna on kostja esindaja märkinud 8 tundi. Kostja esindaja on esitanud ajakuluna 05.-08.04.2010 kirjavahetuse ja läbirääkimiste pidamise hageja esindajaga lepitaja isikus kokkuleppe saamiseks, kliendiga konsulteerimise 7,5 tundi; 12.04.2010 kostjalt saadud kirjaliku ettepaneku läbivaatamise, seisukohtade kujundamise, kliendiga konsulteerimise 6,5 tundi; 26.04.2010 taotluse maakohtule anda kohtuvälise lahendi leidmiseks seisukohtade kujundamiseks aega kuni 30.04.2010, sama taotluse kooskõlastamise kliendiga ja hageja esindajaga 2 tundi; 21.-25.05.2010 kostja 21.05.2010 kirjalike ettepanekute kohta seisukoha kujundamise, seisukohtade arutamise kliendiga 6 tundi, kokku
22 tundi. Kohtule on esitatud poolte kirjavahetus perioodil 12.04.-21.05.2010, millest nähtuvalt on kostja esindaja suheldes hageja esindajaga esitanud arvamusi ja küsimusi: 12.04.2010 A. Alaver: „Kas Teil on ettepanekuid kes võiks olla meie vaidluses lepitaja”; 22.04.2010 A. Alaver: „Minu andmetel Toom Kauplused suhtleb kellegagi kes on K. esindaja ja ka mingeid rahasid on makstud. Kahjuks ei tea ma kui kaugele on kokkulepetega jõutud. Püüan homme selgust saada ja siis kohtule vastata”; 26.04.2010 A. Alaver: „Kinnitan hageja seisukohti”; 21.05.2010 A. Alaver: „Kas kohus on meile mingi tähtaja andnud? Minuni pole jõudnud.” Kostja esindaja poolt kohtule esitatud ajakulu on kokku 93,5 tundi. Kõik tsiviilasjas tehtud toimingud on esitatud täis- või pooltunnina. Kohus oli seisukohal, et asja keerukus võib seisneda ka tõendite hindamises, eelkõige kui hinnatavate tõendite maht on suur. Hageja ei ole esitanud suures mahus tõendeid. Esindaja ajakulu võib hinnata ka tõendite kogumisel. Kostja ei ole esitanud suures mahus tõendeid. Kostja esindaja koostatud menetlusdokumentidele, kliendi nõustamisele ja seisukohtade kujundamisele kulutatud aeg on ilmselgelt põhjendamatult suur, arvestades m.h kohtuasja õiguslikke põhjendusi, aga ka elulisi asjaolusid. Kokku on ainuüksi kliendi nõustamisele kulunud ajana esitatud üle 50 tunni, mis on ebamõistlikult suur kaasuse asjaolusid arvestades. Hageja ja kostja vaidlesid üürilepingust tulenevate nõuete üle – üürnik (kostja) jättis üürileandjale nõuetekohaselt tasumata üürimaksed. Kohus oli seisukohal, et tegemist oli lihtsa võlaõigusliku kaasusega. Asjas ei olnud vaja süstemaatiliselt tõlgendada erinevate õigusaktide sätteid, kohaldada õiguse või seaduse analoogiat, Euroopa Liidu õigust vms, mis annaks alust lugeda tsiviilasja keerukaks TsMS § 175 lg 1 tähenduses õigusabikulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel. Kohus leidis, et kostjale osutatud õigusteenus oli vajalik ja põhjendatud nõutud 11 104,96 eurost poole summa ulatuses, s.o 5552,48 eurot, milline summa vastab kohtu hinnangul asja keerukuseastmele ja mahukusele.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJATE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.OÜ Lugosta Kinnisvara esitas määruskaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 12. jaanuari 2012 määruse tühistamist osaliselt ning uue määruse tegemist, millega mõista hagejalt välja menetluskulud mitte üle 811,04 euro suuruses summas. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) määras kohus kohtukulude summa vääralt ja läbipaistmatult. Kohus leidis õigesti, et kohtukulude summa määramisel tuleb kõigepealt lähtuda kostja esindaja koostatud ning esitatud menetlusdokumentide mahust ja sisulisest osast. Kohus tuvastas, et 29.07.2009, 30.07.2009, 26.08.2009 ja 05.04.2009 esitatud menetlusdokumentide koostamiseks kulutas kostja esindaja väidetavalt 20 tundi (1 + 5 + 6 + 8), mille tulemusena on esitatud kaks menetlusdokumenti 4,5 lehel. Samas on esitatud kirjavahetus hageja esindaja ja kohtuga, mille maht ei ületa ühte lehte, mis ei või võtta aega rohkem kui 1 tund. Kostja esindaja ajakulu 05.04.2010 toimunud kohtuistungil kestvusega 40 minutit on märgitud 8 tundi. Seega on kostja esindaja ajakulu menetlusdokumentide koostamiseks ja kohtuistungil osalemiseks kokku 29 tundi, mis on ebamõistlikult ülepaisatud, kuid isegi siis on õigusabi maksumus väiksem, kui kohus mõistis hagejalt välja. Võttes arvesse, et kostja esindaja tunnihind on 135,17 eurot, on tsiviilasja materjalides leidnud kajastamist õigusabi maksumusega 3919,35 eurot (29 x 135,17). Ülejäänud osas on ajakuluna esitatud nõupidamised kliendi ja hagejaga ning läbirääkimised, mis ei vasta tõele läbirääkimiste osas hagejaga või on paljasõnalised kostjaga nõupidamiste kestvuse osas, kuid moodustavad 64,5 tundi. Hageja jääb seisukoha juurde, et põhjendatud ja vajalikeks kostja lepingulise esindaja kuludeks vastavalt TsMS § 175 lg-le 1 võib lugeda mitte rohkem kui 811,04 eurot (6 x 135,17);
2) ei ole kohus põhjendanud vastavalt TsMS § 465 lg 2 p-le 8, miks on mõistlikeks menetluskuludeks 1⁄2 kostja taotletud summast, mitte rohkem või vähem, ehk kohus pole andnud objektiivseid kriteeriume kohtu järelduse kontrollimiseks.
5.OÜ Toom Kauplused esitas määruskaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 12. jaanuari 2012 määruse muutmist, määrates kindlaks, et menetluskulud tsiviilasjas on 11 104,96 eurot ning mõistes need välja OÜ-lt Lugosta Kinnisvara OÜ Toom Kauplused kasuks. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) muutis vaidluse keerukaks ja aeganõudvaks asjaolu, et hagi tagamiseks arestiti töötava kaupluse „Viimsi Market“ igapäevaseks majandustegevuseks vajalik sisseseade, mis on kahtlemata õiguslikult keerukas ja erandlik situatsioon. Et tagada sellises olukorras kaupluse majandustegevuse jätkumine, oli kostja ulatuslik ning igakülgne nõustamine vältimatu. Tegemist on suure jaekauplusega, kus müüakse nii toidu- kui tööstuskaupu (kokku enam kui 17 000 artiklit) ning kus tegutsevad mitmed teenusepakkujad (kohvik, apteek, lillepood jne), lisatud on varakindlustuse poliis, millest nähtub, et sisseseade ja kaup on kindlustatud kokku 13 800 000 kroonile (ca 880 000 eurot). Vara põhjendamatu arestimine koormas kostjat kogu vaidluse aja, st ligi kahe ja poole aasta vältel, mil tuli vastavate kitsendustega arvestada; 2) on kohus õigusabile kulutatud aega analüüsides kasutanud väljendeid „põhjendamatult suur“ ning „ebamõistlikult suur“. Kohus on seejuures arvestanud „[...] m.h õiguslikke põhjendusi, aga ka elulisi asjaolusid“. Kostja kahtleb, kuivõrd võib sellist argumentatsiooni pidada põhjenduseks TsMS § 465 lg p 8 mõttes. Midagi saab suureks pidada ainult mingi teise näitajaga võrreldes. Samuti tekib küsimus, millega on kohus veel arvestanud, kui õiguslike põhjenduste ja eluliste asjaoludega on arvestatud „muu hulgas“; 3) on vastavalt hagi esitamise ajal kehtinud Vabariigi Valitsuse määrusele „Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ kuni 1 500 000 kroonise hagihinna puhul sissenõutava esindajatasu ülemmäär 300 000 krooni (ca 19 173 eurot). Kostja taotletud menetluskulud moodustavad ca 57% piirmäärast. Käesoleval ajal kehtiva määrusega on piirmäära tõstetud 21 100 euroni (ca 52%). Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-102-11 pidanud põhjendatuks ligikaudu sama suurt esindajatasu (5345,47 eurot) kui vaidlustatud määrusega välja mõistetud, ehkki hagihind (193 585 krooni, ca 12 370 eurot) oli seitse ja pool korda väiksem kui antud asjas.
VASTUSTAJA VASTUVÄITED
6.OÜ Toom Kauplused vaidleb OÜ Lugosta Kinnisvara määruskaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt: 1) on TsMS § 138 lg 1 järgi menetluskuludeks menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on esindajale tehtavad kulud kohtuvälised kulud ning TsMS § 175 lg 1 järgi mõistetakse kohustatud poolelt välja vastaspoole põhjendatud ja vajalikud kulud. Hageja poolt vaidlustatavad kulud on tsiviilkohtumenetluse seadustiku mõtte kohaselt kohtuvälised kulud ning neid ei saa seostada kohtus asetleidnud toimingutele kulutatud ajaga; 2) sõltub Vabariigi Valitsuse määruses nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ sätestatu, eelkõige § 1 järgi lepingulisele esindajale hüvitatav kulu üksnes hagihinnast. Ei tsiviilkohtumenetluse seadustikus ega kõnesolevas määruses pole viidet kulutatud ajale või muule faktorile peale hagihinna;
3) oli kostja jaoks vaidluse juures kõige koormavam vara – töötava kaupluse – arestimine. Kõigi sellega seotud õiguslike probleemide lahendamine toimus väljaspool kohtusaali, mistõttu on kohtuväliste kulude suurem osakaal paratamatu.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab, et OÜ Lugosta Kinnisvara määruskaebus on põhjendatud osaliselt ja tuleb osaliselt rahuldada. OÜ Toom Kauplused määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Maakohtu vaidlustatud määrus, millega mõisteti OÜ-lt Lugosta Kinnisvara OÜ Toom Kauplused kasuks välja menetluskulud 5552,48 eurot, tuleb tühistada. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega mõistab OÜ-lt Lugosta Kinnisvara OÜ Toom Kauplused kasuks välja menetluskulud 1757,21 eurot.
8.OÜ Lugosta Kinnisvara määruskaebus. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Et hinnata esindaja õigusabikulude põhjendatust ja vajalikkust, pidi maakohus kindlaks tegema kostja esindaja töö mahu ehk seda, kui palju pidi kostja esindaja kostja huvide kaitsmiseks tööd tegema. Selleks pidi maakohus hindama kostja esindaja esitatud menetluskulude nimekirja, st millised menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud on põhjendatud ja vajalikud ning palju pidi esindaja selleks aega kulutama. Leides, et õigusabikulud on ülemäära suured ja vähendades õigusabikulusid poole võrra, on maakohus sisuliselt jätnud kostja esindaja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud kindlaks tegemata. Selles osas on OÜ Lugosta Kinnisvara määruskaebus põhjendatud. Asja materjalidest nähtub, et maakohus võttis hagiavalduse määrusega menetlusse 30.07.2009 ning kostja sai nimetatud määrusest ja vastuse esitamise kohustusest teada 04.08.2009. 24.08.2009 esitas kostja maakohtule vastuse hagile (t.l 115-118), milles märkis, et hagejal puudub nõudeõigus tema vastu ning hagi tuleks jätta läbi vaatamata. Vastusele lisas kostja neli tõendit. Ringkonnakohus leiab, et nimetatud toiminguteks (sh kliendiga konsulteerimiseks) kulutatud aeg 6 tundi on põhjendatud ja vajalik. Kostja esindaja on osalenud maakohtu istungil 05.04.2010 kestusega 40 minutit. Maakohus andis pooltele võimaluse kompromissi sõlmimiseks ning kohustas hagejat esitama seisukohad kompromissi kohta 26.04.2010. Ringkonnakohus leiab, et põhjendatud on kostja esindaja seisukoht, et ta kulutas kohtuistungile sõiduks (Tallinnast Valgasse ja tagasi) ja kohtuistungil osalemiseks kokku 8 tundi. Samas leiab ringkonnakohus, et kohtuistungile sõiduks kulutatud aja eest 6 tundi tuleb arvestada tasu pooles ulatuses (135,17 : 2) ning sellest tulenevalt on põhjendatud kuluks kokku 5 tundi tunnitasumääraga 135,17 kr/h (2 tundi kohtuistungil osalemise eest ja selleks ettevalmistamise eest ning 3 tundi sõiduks). Toimikulehtedel 146-150 olevast e-kirjavahetusest nähtuvalt on poolte esindajad suhelnud omavahel seoses sellega, et maakohus kohustas hageja esindajat esitama maakohtule 26.04.2010 seisukoha võimaliku kompromissi kohta. Ringkonnakohus leiab, et kostja esindaja põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks nimetatud toimingute eest on 1 tundi. Lisaks on kostja esindaja esitanud maakohtule seisukoha seoses hagi tagamisega (t.l 60-62). Ringkonnakohus leiab, et nimetatud seisukoha koostamiseks kulutatud põhjendatud ja vajalik ajakulu on 1 tundi. Kokku on kostja esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu 13 tundi (6+5+1+1), 13x135,17=1757,21 eurot. Ringkonnakohus märgib siinkohal, et kostja on palunud
õigusabikulud välja mõista ilma käibemaksuta ning hageja ei ole vaidlustanud kostja esindaja tunnitasumäära 135,17 eurot. OÜ Lugosta Kinnisvara seisukoht, et põhjendatud ja vajalik ajakulu õigusabile on üksnes 6 tundi, ei ole eelnevat arvestades põhjendatud. Ringkonnakohus leiab sarnaselt maakohtuga, et tegemist ei olnud keeruka õigusvaidlusega ning kostja esindaja töö mahu hindamisel tuleb sellega arvestada. Seda seisukohta kinnitab ka asjaolu, et maakohus jättis hagi läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel ning hagi läbivaatamata jätmist taotles ka kostja maakohtule esitatud vastuses hagile. Kuna kostja sai maakohtu määruse hagi menetlusse võtmisest ja vastuse esitamise kohustusest kätte 04.08.2009 (t.l 113), siis ei ole põhjendatud ja vajalikud esindaja kulutused, mida esindaja väidetavalt tegi kostja huvide kaitsmiseks enne hagimaterjalide kättesaamist (va seisukoha esitamine hagi tagamise osas). Tõendatud ei ole kostja esindaja toimingud kliendi nõustamise osas seoses hagi tagamise määrusega. Asja materjalidest ei nähtu, et kostja oleks maakohtu hagi tagamise määrust vaidlustanud. Samuti ei ole tõendatud kostja esindaja toimingud seoses lepitusmenetluse läbiviimisega ja selleks seisukohtade kujundamisega menetluskulude nimekirjas märgitud ulatuses (va 1 tund, mida ringkonnakohus pidas põhjendatuks).
9.OÜ Toom Kauplused määruskaebus. Põhjendamatu on määruskaebuses esitatud seisukoht, et vaidluse muutis keerukaks see, et hagi tagamiseks arestiti kaupluse „Viimsi Market“ sisseseade. Iseenesest asjaolu, et maakohus tagas hagi, ei tähenda, et tegemist oleks keeruka õigusvaidlusega. Kostja ei ole maakohtu hagi tagamise määrust vaidlustanud ning menetluskulude kindlaksmääramisel hinnatakse kostja esindaja töö mahtu, mitte seda, kas hagi tagamine oli põhjendatud või mitte. Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 § 1 kehtestab lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Määruskaebuses esitatud seisukoht, et kui taotletud õigusabikulud jäävad eelnimetatud määrusega kehtestatud piirmääradesse, siis on nende suurus alati ka põhjendatud ja vajalikud, ei ole õige. Õigusabikulude suuruse põhjendatuse ja vajalikkuse otsustab kohus igal konkreetsel juhul eraldi ning õigusabikulusid kandma kohustatud pool ei pea hüvitama põhjendamatuid ja mittevajalikke kulutusi.
10.Käesoleva määruskaebuste menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata TsMS § 178 lg 3 alusel.
Andra Pärsimägi
Kersti Kerstna-Vaks
Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.