pankrotiavalduse menetluse raugemine pankrotti välja kuulutamata ja menetluse lõpetamine
Menetlusosalised esindajad
ja
avaldus
pankroti
nende avaldaja/võlgnik Voltsy OÜ (likvideerimisel) (registrikood 14767923; asukoht XXX-i , 93232 XXX), esindaja advokaat Kristiina Pralla; ajutine pankrotihaldur N.W (isikukood XXX, OÜ Civilex, telefon 7407 662; 504 6694, e-post ).
Kohtuistungi toimumise aeg
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Lõpetada Voltsy OÜ (likvideerimisel) pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.
2.Kohustada ajutist haldurit likvideerima Voltsy OÜ (likvideerimisel) kahe kuu jooksul määruse jõustumisest arvates.
3.Vabastada N.W Voltsy OÜ (likvideerimisel) ajutise pankrotihalduri kohustustest pärast Voltsy OÜ (likvideerimisel) kustutamist äriregistrist.
Määrata Voltsy OÜ (likvideerimisel) dokumentide hoidjaks S. K. xxxxxxxxxx; e-post XXX).
(isikukood
5.Jätta menetluskulud võlgniku kanda.
6.Määrata ajutise pankrotihalduri N.W tasuks 2287,80 eurot (sh käibemaks), mis maksta välja OÜ-le Civilex (registrikood 12088721, arvelduskontole nr EE312200221055387366 AS-is Swedbank), mille kaudu ajutine haldur tegutseb.
7.Ajutise pankrotihalduri tasu 2287,80 eurot (sh käibemaks) mõista välja Voltsy OÜ-lt (likvideerimisel).
8.Avaldada teade pankrotiavalduse menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded.
9.Saata määrus ajutisele pankrotihaldurile, võlgnikule ja määruse jõustumisel Tartu Maakohtu registriosakonnile ning resolutsiooni p 5.1. osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.
Edasikaebamise kord Menetluse lõpetamise määruse peale võivad võlgnik ja võlausaldaja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kaudu (pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 6). Kui määruse peale esitab määruskaebuse võlausaldaja, kes ei ole esitanud pankrotiavaldust, hakkab määruskaebuse esitamise tähtaeg kulgema käesoleva määruse resolutsiooni punktis 5 nimetatud teate avaldamisest arvates (PankrS § 29 lg 7).
ASJAOLUD
Voltsy OÜ (likvideerimisel) (avaldaja) esitas kohtule 26.03.2024 võlgniku pankrotiavalduse.
Avalduse kohaselt oli võlgniku tegevusalaks elektri- ja sidevõrkude ehitus. Äritegevus edenes esimesel aastal aeglaselt ning jäi pigem tagasihoidlikuks ja väiksemahuliseks. Alates 2020. a teisest poolest hakkas hoogsalt edenema ning käive hüppeliselt kasvama - 2020. a käive oli 392 808 eurot ning 2021–2023 a käive oli enam 800 000 eurot aastas. Võlgniku majandustegevust mõjutas kahjulikult 2022. a-l alanud sõjaline konflikt Ukrainas, millel oli negatiivne mõju kogu energeetika sektorile. Võlgnikul õnnestus siiski 2023. a enda majandustegevus uuesti kasumlikuks muuta. Viimati avaldatud majandusaasta aruande järgi, oli võlgniku viimati teenitud aastane kasum 14 076 eurot (seisuga 29. veebruar 2024). Samuti, võitis võlgnik 2023. a lõpus ja 2024. a alguses Enefit AS-i ja Elektrilevi OÜ poolt korraldatud hankeid, mistõttu paistsid võlgniku ärilised ja majanduslikud väljavaated 2024. a alguses väga head. Võlgniku juhatuse liikme tervise halvenemise tõttu 2024. a kevadel otsustati võlgniku tegevus lõpetada. Likvideerimismenetluse alguses ületasid võlgniku varad olulisel määral võlgniku kohustusi. Viimase võlgniku bilansi kohaselt oli võlgniku omakapital 194 806,66 eurot. Võlgnik muutus püsivalt maksejõuetuks 6. märtsil 2025. Võlgnikul oli 6. märtsil 2025. Elektrilevi OÜ vastu veel tasumata nõue 179 516,92 eurot, mille Elektrilevi OÜ tasaarvestas 11. märtsil 2025. a. Lisaks oli Maksu- ja Tolliamet oma korraldusega arestinud nõude võlgniku vastu 73 905 eurot, mille Elektrilevi OÜ kandis võlgnikule võlgnetava summa arvel Maksu- ja Tolliametile. See tähendab, et Elektrilevi OÜ kõik nõuded rahuldati ning Elektrilevi OÜ maksis isegi võlgnikule väiksema summa välja. Samas tõi Elektrilevi OÜ tegevus kaasa olukorra, milles võlgnikul ei ole piisavalt likviidset vara enda kohustuste täitmiseks ega kohtuvaidluste pidamiseks (vajalikud võlgniku nõuete realiseerimiseks). Võlgniku majandustegevuse jätkamiseks väljavaated puuduvad, mistõttu ei ole võimalik majandustegevuse abil võlgniku majanduslikku olukorda parandada. Võlgnik esitas pankrotiavalduse tähtaegselt. Võlgnikul on vara 53 998,30 euro väärtuses ning kohustusi 162 739,71 euro ulatuses. Võlgnik on saanud nõudekirju isikutelt, keda ei ole märgitud avalduse võlanimekirja, sest võlgnik ei tunnusta eelkirjeldatud isikute nõudeid (nt pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja väidetav nõue)..
2.Kohus nimetas 12.09.2025 määrusega võlgniku ajutiseks halduriks N.W peatas võlgniku vara suhtes toimuva sundtäitmise ning kohaldas käsutuskeeldu.
(ajutine haldur),
3.Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnik maksejõuetu ning pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Aruande kohaselt on võlgnik püsivat maksejõuetu. Võlgnikul puudub realiseeritav vara, rahalisi vahendeid on kontodel kokku 4925 eurot (arvelduskontol MTA arestid). Teadaolevaid kohustusi seisuga 16.10.2025 on vähemalt summas 276 223,84 eurot. Ajutine haldur ei välista, et olemasolevatele nõuetele lisanduks veel Elektrilevi poolt täiendavaid kahju ja leppetrahvi nõudeid, kuigi 06.03 kirja kohaselt enam täiendavaid nõudeid ei ole. Võlgniku aktiivne majandustegevus lõppes 2024 märtsis, kui võlgnik juhatuse liikme ja suures osas tööde teostaja tervislik seisund ei võimaldanud enam edasist tegevuse jätkamist. Võlgnik alustas likvideerimismenetlust 27.05.2024. Likvideerimismenetluse käigus on võõrandatud vara ning suure osa laekunud rahalistest
vahenditest on saanud Maksu- ja Tolliamet maksuvõla katteks (kontod arestitud). Muud vara võlgnikul ei ole ning olemasolevad rahalised vahendid ei taga mingilgi määral nõuete rahuldamist. Võlgniku tegevus on lõppenud ning puuduvad igasugused väljavaated tegevuse taastamiseks ja jätkamiseks. Võlgniku kohustused ületavad vara, mistõttu on välja kujunenud alaline maksejõuetus. Maksejõuetuse põhjuseks on ajutise halduri hinnangul tegevuse lõppemine, mille tulemusena jäid pooleli riigihankel võidetud projektid ning võlgnikul puudusid likviidsed vahendid kohustuste täitmiseks. Maksejõuetuse alguse ajaks tulebki ilmselt lugeda 06.03.2025, kui võlgnik sai Elektrilevilt täiendava leppetrahvi ja kahju hüvitamise nõude. Samuti oli selleks ajaks selge, et võlgnikul jääb täitmata kohustus koostööpartneri ees. Ajutise halduri esialgsel hinnangul ei ole võimalik võlgniku poolt esitada perspektiivikaid nõudeid, mille positiivselt lõppemise tulemusena oleks võimalik suurendada pankrotivara ja tagada võlausaldajate nõuete rahuldamine. Käesoleval ajal ei ole võimalik väita, et juhatuse liige oma kohustusi rikkudes otsustas pankrotiavalduse asemel likvideerimismenetluse kasuks. Samuti ei ole käesoleval ajal tõendeid selle kohta, et juhatuse liikme tegevus oleks põhjustanud maksejõuetuse tekkimise ja/või oleks pannud toime kuriteo tunnustega teo PankrS § 28 lg 1 mõttes. Võlgnikul puudub reaalset rahavoogu tootev tegevus ning antud olukorras on kohustuste täitmine ja rahavoo tekitamine olematu. Võlgnikul puudub vara ja rahalised vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks. Võlgniku olemasolevate rahaliste vahendite arvelt, arveldus- ja hoiukontol tasutakse PankrS § 29 lg 8 alusel ajutise halduri tasu ja kulud. Ülejäävast osast pankrotimenetluse läbiviimiseks ei jätku ning raugemise korral on need arestitavad Maksu- ja Tolliameti nõude katteks. Ajutine haldur palub määrata enda tasuks 2287,80 eurot (sh käibemaks).
4.Maakohus määras 19.01.2026 määrusega menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 5000 eurot ning avaldas samal päeval määruse kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Võlausaldajad ega kolmandad isikud pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud summat tähtaegselt ei maksnud. Maksejõuetuse teenistus ei esita 18.03.2026 vastuse kohaselt ettepanekut algatada võlgniku pankrotimenetlust avaliku uurimisena.
KOHTU SEISUKOHT
5.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et võlgniku pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata.
6.Kohus on tuvastanud, et tekkinud on raugemise olukord: võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks, samuti pole kohus tuvastanud tagasivõitmise või -nõudmise võimalusi, mille rahuldamine oleks tõenäoline. Kohus lõpetab PankrS § 29 lg 1 järgi määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda. PankrS § 29 lg 2 sätestab, et kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust PankrS § 29 lg 3 järgi raugemise tõttu PankrS § 29 lg-tes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa. Praegusel juhul ei ole võlausaldajad ega kolmandad isikud pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud summat tähtaegselt ei maksnud.
7.PankrS § 30 lg 5 kohaselt kui sama sätte lõikes 1 nimetatud deposiiti ei maksta, teeb kohus juriidilisest isikust võlgniku puhul maksejõuetuse teenistusele ettepaneku esitada avaldus pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena ja annab avalduse esitamiseks mõistliku
tähtaja. Kohus tegi 16.02.2026 maksejõuetuse teenistusele ettepaneku esitada avaldus pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena, kuid maksejõuetuse teenistus ei esita 18.03.2026 vastuse kohaselt ettepanekut algatada võlgniku pankrotimenetlust avaliku uurimisena. Seega tuleb pankrotiavalduse menetlus lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest.
8.Ajutisel halduril tuleb likvideerida juriidiline isik likvideerimismenetluseta kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused (PankrS § 29 lg 8 ls-d 1 ja 2). Kohus määrab võlgniku dokumentide hoidjaks määruse resolutsioonis nimetatud isiku. Kui menetlus lõpetatakse PankrS § 29 lg-tes 1 või 2 sätestatud alusel, on ajutine haldur kohustatud esitama töötukassale vajaduse korral töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest (PankrS § 29 lg 5).
9.Kohus avaldab teate pankrotiavalduse menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded (PankrS § 29 lg 4 ning saadab määruse Tartu Maakohtu registriosakonnale (PankrS § 39 lg 1). Menetluskulud
10.PankrS § 150 lg 4 kohaselt otsustab pankrotimenetluse raugemise korral kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 150 lg 1 kohaselt on pankrotimenetluse kulu muu hulgas ajutise halduri tasu (p 2). Kohus jätab menetluskulud, sh ajutise halduri tasu, võlgniku kanda.
11.Ajutine haldur esitas 20.10.2025 taotluse tasu määramiseks. Ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kohus arvestab tasu suuruse määramisel ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse (PankrS § 23 lg 1). Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud (PankrS § 23 lg 2). Hüvitatava tunnitasu ülemmäär kuni 31.03.2026 on 177,22 eurot (PankrS § 23 lg 3).
12.Ajutine haldur palub määrata oma töötasuks 1845 eurot (lisandub käibemaks). Ajutine haldur esitas kohtule tasu ja tööaja arvestuse (PankrS § 23 lg 2), mille kohaselt on ta kulutanud oma ülesannete täitmiseks 15 tundi ja 45 minutit. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, ajutise halduri kutseoskusi, on nimetatud ajakulu põhjendatud. Tööaja arvestus sisaldab põhjendatud ning vajalikke toiminguid. Ajutise pankrotihalduri tunnitasu 80 - 120 eurot mahub kehtestatud piirmääradesse ning ei ole ebamõistlikult suur. Kohus määrab ajutise halduri tasuks 1845 eurot, koos käibemaksuga 2287,80 eurot (PankrS § 23 lg 3 teine lause, PankrS § 65 lg 11). Vastavalt ajutise halduri taotlusele määrab kohus tasu maksmise büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb (PankrS § 23 lg 6).
13.Ajutise halduri tasu summas 2287,80 eurot (sh käibemaks) mõista välja võlgnikult. (allkirjastatud digitaalselt) Eveli Vavrenjuk kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.