AS Semuehitus hagi AS Mileedi vastu 65 221 krooni ning sellele lisanduva viivise nõudes menetluskulude kindlaksmääramise kohta
Menetlustoiming Pooled ja nende esindajad
Hageja: AS Semuehitus (registrikood: 10080980, Kooli tn 6, 65606 Võru) Hageja esindaja: Riina Munski (isikukood xxxxxxxxxxx, Kooli tn 6, 65606 Võru, tel: 511 5960, e-post: [email protected]); lepinguline esindaja: Rait Ratasepp; e-post: [email protected] Kostja: AS Mileedi (registrikood: 10698964, Tööstuse tee 5, Tõrvandi alevik, Ülenurme vald, 61715 Tartu maakond, e-post: [email protected]), seaduslik esindaja Mihkel Nukka.
RESOLUTSIOON
1.Määrata kindlaks AS Semuehitus menetluskulud ja välja mõista AS-lt Mileedi AS Semuehitus kasuks menetluskulu 1 369 (üks tuhat kolmsada kuuskümmend üheksa) eurot ja 12 senti.
2.Välja mõista AS-lt Mileedi AS Semuhitus kasuks alates käesoleva määruse jõustumisest tasumata menetluskulult kuni menetluskulude täitmiseni viivis VÕS § 113 lõikes 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (EKP intress + 7% aastas), kusjuures viivisenõue ei või ületada menetluskulu (so 1 369, 12 eurot).
3.Jätta rahuldamata AS Mileedi menetluskulude rahalise kindlaksmääramise avaldus.
4.Määrus toimetada kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, arvates määruse kättetoimetamisele järgnevast päevast, Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kaudu, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.
ASJAOLUD
1.Tartu Maakohtu 18.novembri 2011 otsusega rahuldati osaliselt AS Semuehitus hagi AS Mileedi vastu ja AS-ilt Mileedi mõisteti kokku 2487,81 eurot AS-i Semuehitus kasuks. Samuti mõisteti AS-ilt Mileedi välja viivis AS-i Semuehitus kasuks 0,1% päevas põhinõudelt, so 2116,81 eurolt, alates 29.12.2010 kuni põhinõude täitmiseni. Viivisenõue kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega (so 371.00 eurot) ei või ületada põhinõuet. Menetluskulude jaotuse kohaselt jäeti hageja, AS-i Semuehitus menetluskulud 60% ulatuses kostja kanda. Kostja, AS-i Mileedi menetluskulud jäeti 40% ulatuses hageja, AS-i Semuehitus kanda. Kohtuotsus jõustus 21.detsember 2011 ( I kd tl 262-265).
HAGEJA MENETLUSKULUDE NÕUE JA PÕHJENDUSED
2.Hageja AS Semuehitus lepinguline esindaja esitas Tartu Maakohtule 22.detsembril 2011 (I kd tl 271-273) avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks. Menetluskulude avalduse kohaselt on õigusabikulud maakohtus on kokku 2967, 12 eurot (ilma käibemaksuta). Eelnimetatud summast palub hageja kohtul kostjalt välja mõista 60% ehk 1780,27 eurot. Lisaks palub hageja kohtul kostjalt välja mõista maksekäsu kiirmenetluse avalduselt ja hagilt tasutud riigilõivud lähtuvalt maakohtu otsuses tehtud menetluskulude jaotusest. Nimelt on hageja tasunud riigilõivu kogusummas 8500 krooni ehk 543,25 eurot, millest 60% ehk 325,95 eurot kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Eeltoodust tulenevalt taotleb AS Semuehitus välja mõista kostjalt tsiviilasjas nr 2-10-44541 kantud menetluskulud kogusummas 2 106, 22 eurot ning tulenevalt TsMS § 177 lg 2 välja mõista kostjalt hageja kasuks määratud menetluskuludelt viivis VÕS § 113 sätestatud määras menetluskulude lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Hageja kinnitab, et kõik avalduses esitatud kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
3.Kostja vastuväide hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele Kostja on seisukohal, et hageja poolt esitatud nõue menetluskulude väljamõistmise ulatuse osas on vastuolus TsMS § 175 lg 1 ja lg 4. Eelnevalt väljatoodud menetluskulud on seejuures kõigest 60% hageja poolt väidetavatest kantud kulutustest. Tulenevast asjaolust, kohtuotsusega mõisteti kostjalt põhisummana välja 2487,81 eurot ja viivisena 763,19 eurot, kokku 3251 eurot hageja kasuks, on ilmselgelt ebamõistlik see, et hageja kandis väidetavalt menetluskulusid kogusummas (so 100% menetluskuludest) 3510,36 eurot. Kostja möönab, et menetluskulude jaotus on küll kohtuotsusega kindlaks määratud, kuid tulenevalt eelnevalt väljatoodud õigusnormist, ei vastaks 60% ulatuses hageja menetluskulude kandmine kostja poolt seadusandja tahtele. 16.06.11 toimunud kohtuistungi protokollist nähtub, et kostja pakkus hagejale kompromissina võlgnevuse tasumist summas 40 000 krooni, kuid hageja eelnevaga ei nõustunud. Põhjendamatu oleks mõista kostjalt välja hageja poolt kantud menetluskulusid pärast eelistungi toimumist, sest vastavad kulutused on hageja oma tegevusest tulenevalt iseendale tekitatud (kompromissiga mitte nõustumine). Hageja poolt esitatud menetluskulude väljasmõistmise nõue on ilmselgelt põhjendamatu ning esitatud ülemäärases ulatuses. Hageja 22.12.11 esitatud avalduse lisas on hageja poolt esitatud arvete tutvumisega võimalik jõuda järeldusele, et 23.12.10; 28.10.10; 14.02.11; 15.06.11; 16.06.11; 18.07.11 esitatud arved on ebaproportsionaalsed võttes arvesse töö mahtu ja asja madalat keerukuse astet.
2 (8)
Kostja juhib asja keerukuse hindamise aspektist kohtu tähelepanu Riigikohtu tsiviilkolleegiumi määrusele nr 3-2-1-154-09 (punkt 13), milles kolleegium on selgitanud, et asja keerukuse hindamisel menetluskulude kindlaksmääramise juures on oluline lähtuda nõuete õiguslikust kvalifikatsioonist. Käesoleval juhul oli hagejal primitiivne võlaõiguslik nõue. Lisaks oli asjas kohtul oluline diskretsiooniõigus, seega hageja nõude kvalifikatsioon tuleks lugeda pigem madalaks, kuna tegemist oli lihtsa vaidlusega. Täiendavalt märgib kostja, et hageja lepingulise esindaja tunnitasuks lugeda 100 eurot tunnis, on ülemäärane. Kostja viitab Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-88-11, milles on kolleegium selgitanud, et menetluskulude kindlaksmääramisel ja nende väljamõistmisel peab kohus arvestama vaidluse asjaoludega, sealhulgas hagi hinna, menetluse aja, kohtuistungite arvu, asja keerukuse ning esitatud menetlusdokumentide arvuga. Käesolevas asjas kestis menetlus vähem kui 1 aasta, mis on vähem kui keskmine sarnaste asjaoludega lahendatud tsiviilasi. Kostja märgib, et asja lahendamine toimus enamjaolt kirjalikus menetluses, toimus vaid üks istung, mis kestis ka vähem kui 1 tund. Esitatud menetlusdokumente kogu menetluse kestel oli vähe, pooled ei esitanud kohtule taotlusi (nt hagi tagamine, tõendite kogumine jms). Eelpooltoodust tulenevalt ei ole hageja menetluskulud käesolevas asjas põhjendatud ning kostja taotleb jätta AS-i Semuehituse poolt esitatud menetluskulude nõue osaliselt rahuldamata ning määrata kohtu siseveendumuse alusel menetluskulude hüvitamise ulatus.
KOSTJA MENETLUSKULUDE NÕUE JA PÕHJENDUSED
4.Kostja seaduslik esindaja Mihkel Nukka esitas 20. jaanuaril 2012 menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ( II kd lk 4-6). Avalduse kohaselt esindas kostjat juhatuse liige, kes on TsÜS § 34 lõikest 1 tulenevalt äriühingu seaduslik esindaja. Äriühingu juhatuse liikme seadusjärgseks kohustuseks ei ole ainuisikuliselt esindaja äriühingut õigusalastes vaidlustes, seejuures olla õigusalaselt pädev. Käesoleval juhul on kostja seadusjärgne esindaja, esindades kohtumenetluses kostjat, osutanud kostjale täiendavat teenust käsunduslepingu alusel, mis tuleb TsMS § 162 lg 3 kohaselt hüvitada samas korras kui poole menetluskulud. Käesoleval juhul ei ole kostja kasutanud lepingulist esindajat kohtumenetluse vältel. TsMS § 162 lg 3 ja § 144 p 1 ja 2 koosmõjust tulenevalt tuleb menetluskulud mõista kostjale välja üldkorras ja TsMS § 175 käesoleval juhul kohaldamisele ei kuulu. TsMS § 175 on menetluskulude kindlaksmääramise juures erinormiks, mille kohaldamise eelduseks on asjaolu, et menetlusosalist esindab TsMS § 218 lg 1 p 1-6 või lg 2 koosseisutunnusega isik. Kostja juhib veel kohtu tähelepanu TsMS § 175 pealkirjale: „Lepingulise esindaja kulude hüvitamine“. Pealkirjast tulenevalt ei saa paragrahvi regulatsioon kohalduda seadusliku esindaja suhtes. Seega käesoleval juhul TsMS § 175 kohaldamise eeldused kostja suhtes pole täidetud. Kostja õigusabi kulud kohtumenetluses on 2186,25 eurot (ei sisalda käibemaksu). Kostja on lisanud käesolevale avaldusele kuludokumendi, mis sisaldab detailset ülevaadet menetluse kestel Kostjale tekkinud menetluskuludest. Kostja palub kohtul sellest summast mõista välja 40%, so 874, 50 eurot. TsMS § 177 lõikest 2 tulenevalt palub kostja kohtul teha märge selle kohta, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda hagejal menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest (21.12.2011) alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
3 (8)
5.Hageja vastuväide kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele Hageja ei nõustu kostja eeltoodud seisukohtadega (II kd lk 15-18). Hageja selgitab, et nõustamistegevus on vaimne tegevus, kus üks isik müüb teisele isikule oma teadmisi, kogemusi, sidemeid jne. Nõustamisteenust ei ole võimalik osutada olukorras, kus mõlemal poolel on üks ja sama füüsiline isik. Teisisõnu ei saanud kostja seaduslik esindaja ennast käenduslepingu alusel nõustada. Kummastav on kostja väide, justkui juhatuse liikme ülesandeks ei ole äriühingu esindamine õiguslikes vaidlustes ning kui juhatus liige peab ennast selles küsimuses pädevaks, siis on tal õigus selle eest nn täiendavale tasule. ÄS § 306 lg-st 1 tulenevalt on juhatus aktsiaseltsi juhtorgan, mis esindab ja juhib aktsiaseltsi. Nimetatud sätte kohaselt on juhatuse ülesandeks muuhulgas äriühingu esindamine (sh esindamise korraldamine) õigusalastes vaidlustes. Kui juhatuse liige peab aga ennast õigusalase vaidluse lahendamisel ise piisavalt pädevaks, ei ole tal õigust oma juhatuse liikme tööülesannete täitmise eest täiendavat tasu kolmandalt isikult nõuda. Kui kostja juhatuse liige leiab, et ta peaks õigusalaste teadmiste omamise ja nende äriühingu kasuks rakendamise eest saama täiendavat tasu, on see juhatuse liikme ja äriühingu vaheline sisesuhte küsimus. Hageja viitab kohtupraktikale. Näiteks on analoogses küsimuses teinud Tallinna Ringkonnakohus 29.12.2008. a (tsiviilasi nr 2-07-593) ja 30.12.2008. a (tsiviilasi nr 2-081481) määrused, milles äriühingu juhatuse liige kui seaduslik esindaja taotles äriühingule lepingu alusel osutatud õigusabikulude hüvitamist. Ringkonnakohus leidis, et kuna menetluses osales hageja seaduslik esindaja isiklikult, siis ei saanud äriühingul tekkida õigusabikulusid. Kohus asus seisukohale, et seaduslik esindaja ei saa esindada äriühingut kohtumenetluses volitatud esindajana, ajades asja endale võetud lepingulise kohustusena. Kostja menetluskulude (s.o. õigusabikulude) hüvitamise avaldus ei kuulu kostja poolt viidatud sätete alusel rahuldamisele. TsMS §-d 162 kuni 172 reguleerivad menetluskulude jagunemise küsimust osapoolte vahel, samas kui TsMS-i §-d 173 kuni 179 reguleerivad menetluskulude rahalist kindlaksmääramist. TsMS § 162 lg-s 3 sätestatu tähendab seda, et kui kohus on jätnud kohtulahendis menetluskulud kostja ja/või hageja kanda, siis sellega on hõlmatud ka kostja ja/või hageja seadusliku esindaja võimalikud menetluskulud (nende all on silmas peetud TsMS § 144 p-s 2 nimetatud kulusid) ning menetluskulude väljamõistmisel tuleb lähtuda samast korrast kui poolte puhul. Hüvitamisele kuuluvate õigusabikulude suuruse kindlaksmääramisel juhindub kohus TsMS §-st 175 ning TsMS § 144 p 2 nimetatud kulude suuruse kindlaksmääramisel TsMS §-dest 151-161. Kostja esindajal on õigus selles, et TsMS § 175 ei kohaldu kostja seadusliku esindaja suhtes. Seadusandja on TsMS § 175 kohaldamisalast äriühingu seadusliku esindaja õigusabikulud välja jätnud põhjusel, et ka seadusandja ei ole pidanud võimalikuks nõustamisteenuse osutamist selliselt, et üks ja sama füüsiline isik nõustab iseennast. Sellisele põhjendatud järeldusele on ka kohtud ülaviidatud lahendites jõudnud. Esitatud arvest ei nähtu seos menetlusega ning puudub sündmuste detailne nimekiri. Kuigi kostja avaldus tuleb juba ainuüksi ülal käsitletud hageja seisukohtade valguses rahuldamata jätta, esitab hageja ka sisulised vastuväited kuludokumendi ja seal kajastatud summa osas. Hagejale on edastatud kostja avalduse lisana õigusabikulu kandmise kohta MojoUS OÜ arve summas 2186.25 eurot. Hageja arvates ei vasta nimetatud kuludokument TsMS-i nõuetele. Vastavalt TsMS § 174 lg-le 3 lisatakse avaldusele menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Hageja juhib kohtu tähelepanu asjaolule, et arve adressaadiks märgitud Mihkel Nukka, mitte kostja. Seega kõnealuse arve kohaselt ei ole MojoUS kostjale kui juriidilisele isikule teenust osutanud.
4 (8)
Arvest ei nähtu osutatud õigusteenuse detailset aruannet. Arvel on teenuse kirjeldusena märgitud üksnes „õigusabiteenus vastavalt lep. nr 00243“. Seega puudub kohtul ja vastaspoolel võimalus hinnata osutatud õigusteenuse põhjendatust. Eeltoodust lähtudes palub hageja jätta Mileedi AS menetluskulude kindlaksmääramise avaldus rahuldamata. KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, PÕHJENDUSED, JÄRELDUSED
6.TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumist.
7.Kohus käsitleb esmalt hageja AS Semuehitus menetluskulude kindlaksmääramise avaldust. TsMS §-de 138 lg 1, 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kusjuures kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 139 lg 2 p 1tuleb riigilõivu tasuda hagilt. Hageja on hagiavalduse esitamisel, arvestades TsMS §-s 133 lg 1, 2; RLS § 56 lg 1 (menetlustoimingu ajal kehtinud) sätestatut, tasunud hagihinnalt, so 65 221 kroonilt, so 4168, 38 eurolt, riigilõivu 8 500 krooni, so 543, 25 eurot (tl 5,58). Eeltoodust tulenevalt loeb kohus hageja põhjendatuks kohtukuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 543, 25 eurot.
8.Vastavalt TsMS § 144 p 1 on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Seega tuleb õigusabikulude väljamõistmisel hinnata asja keerukust, menetlusele kulunud aega ja piirmäärasid, kuid samuti kulude põhjendatust ja vajalikkust TsMS § 175 lg 1 tähenduses. TsMS § 175 lg 4 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Määruse nr 137 § 1 lg 1 võimaldab kuni 4 168, 38 eurose tsiviilasja hinna korral teistelt menetlusosalistelt esindaja kuludena sisse nõuda maksimaalselt 3 200 eurot, milline summa on nähtud ette kõigi kohtuastmete peale kokku. Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-112-09 leidnud, et õigusabikulude kohta tuleb esitada dokument, millest nähtuks õigusabikulude osutamisele kulutatud aeg ning tehtud toimingud. Hageja esindaja on menetluskulude nimekirjas näidanud õigusabi osutamiseks tehtud toimingud, samuti toimingute mahu ja nendeks kulunud aja.
9.Hageja taotleb õigusabikulude hüvitamist viie Advokaadibüroo Varul poolt esitatud arve alusel. Arvetele on lisatud arvete kirjeldused, millest nähtub hageja esindaja poolt osutatud õigusabi teenused. 9.1 Arve nr 102077 (I kd tl 274), 31.detsembrist 2010 on esitatud kokku summas 11 800 krooni (ilma käibemaksuta) (754, 16 eurot). Arve kirjeldus: Semuehitus AS vs Mileedi AS summas 11 770 krooni ja teenustega seotud kulud 30 krooni. Arvele lisatud kulude aruandest nähtuvalt on arve esitatud õigusteenuse osutamise eest 23.12.2010-29.12.2010: materjalide analüüs, telefoninõupidamised kliendiga, kiri kliendiga, büroosisene nõupidamine; täiendavate materjalide analüüs; hagiavalduse koostamine, kirjavahetus kliendiga, hagiavalduse lisade komplekteerimine ja hagi kohtule esitamine; ajamahuga kokku 7,3 h, keskmise tunnihinnaga
5 (8)
1 612, 33 krooni, so 103,05 eurot, teenustega seotud kulu ( kinnistusraamatu väljavõte ) 30 kr (tl I kd lk 275). Kohus loeb hageja esindaja põhjendatuks ja vajalikus õigusabikuluks nimetatud arve alusel ajakuluga 4 tunni ulatuses summas 412,20 eurot. 9.2 Arve nr 110271 (tl I kd 276), 08.märtsist 2011 on esitatud summas 1 132, 96 eurot (ilma käibemaksuta). Arve kirjeldus: Semuehitus AS vs Mileedi AS summas 1 132 eurot ja teenustega seotud kulud 0,96 eurot. Arvele lisatud kulude aruandest nähtuvalt on arve esitatud õigusteenuse osutamise eest 03.01.2011-15.02.2011: sh kirjavahetus kliendiga, telefoninõupidamised kliendiga, büroosisesed nõupidamised; materjalide analüüs; hagivastuste osas seisukohtade koostamine, kompromissiettepaneku seonduv, seisukohtade koostamised; ajamahuga kokku 11,20 h, keskmise tunnihinnaga 101,07 eurot; teenustega seotud kulu (krediidiinfo maksehäirete raport) 0,96 eurot (tl I kd lk 277). Kohus loeb hageja esindaja põhjendatuks ja vajalikus õigusabikuluks nimetatud arve alusel ajakuluga 6 tunni ulatuses summas 606, 42 eurot. 9.3 Arve nr 110903 (tl I kd 278), 01.juulist 2011 on esitatud summas 540 eurot (ilma käibemaksuta). Arve kirjeldus: Semuehitus AS vs Mileedi AS summas 540 eurot. Arvele lisatud kulude aruandest nähtuvalt on arve esitatud õigusteenuse osutamise eest 11.05.201119.06.2011: sh suhtlemised kliendiga, vastaspoolega; kirjad kohtule, kliendile; kohtuistungiks valmistumine; kliendi esindamine kohtuistungil; istungiprotokolli analüüs; ajamahuga kokku 5,40 h, keskmise tunnihinnaga 100 eurot (tl I kd lk 279). Kohus loeb hageja esindaja põhjendatuks ja vajalikus õigusabikuluks nimetatud arve alusel ajakuluga 4 tunni ulatuses summas 400 eurot. 9.4 Arve nr 111046 (tl I kd 280), 09.märtsist 2011 on esitatud summas 400 eurot (ilma käibemaksuta). Arve kirjeldus: Semuehitus AS vs Mileedi AS summas 400 eurot. Arvele lisatud kulude aruandest nähtuvalt on arve esitatud õigusteenuse osutamise eest 04.07.201102.08.2011: sh vastaspoole menetlusdokumentidega tutvumine; kiri kliendile, telefoninõupidamine kliendiga; 18.07.2011 seisukohtade koostamine ja esitamine kohtule; vastaspoole 01.08.2011 seisukohtade analüüs, vastuse koostamine kohtule; ajamahuga kokku 4 h, keskmise tunnihinnaga 100 eurot ( tl I kd lk 281). Kohus loeb hageja esindaja põhjendatuks ja vajalikus õigusabikuluks nimetatud arve alusel ajakuluga 3 tunni ulatuses summas 300 eurot. 9.5 Arve nr 111910 (tl I kd 282), 22.detsembrist 2011 on esitatud summas 140 eurot (ilma käibemaksuta). Arve kirjeldus: Semuehitus AS vs Mileedi AS summas 140 eurot. Arvele lisatud kulude aruandest nähtuvalt on arve esitatud õigusteenuse osutamise eest 22.12.2011: sh kohtuotsuse analüüs, kiri ja suhtlemine kliendiga; menetluskulude rahalise kindlaksmääramise avalduse koostamise eest, e-kiri kliendile; ajamahuga kokku 1,40 h, keskmise tunnihinnaga 100 eurot (tl I kd lk 283). Kohus loeb hageja esindaja põhjendatuks ja vajalikus õigusabikuluks nimetatud arve alusel ajakuluga 20 min ulatuses summas 20 eurot.
10.Kohus loeb hageja esindaja põhjendatuks ja vajalikus õigusabikuluks nimetatud arvete alusel ajamahuga kokku 17,20 tundi arvestades järgmisi asjaolusid. Tsiviilasja materjalide kohaselt on käesolevas asjas hageja lepingulise esindaja esitanud kohtule hagiavalduse 6 lehel (I kd lk 14-19). Hagiavaldus ei sisalda keerulist õiguslikku analüüsi, vaid kirjeldatakse suurel hulgal vaidluse senist menetluskäiku ja faktilisi asjaolusid ning esitatakse menetluslikke küsimusi. Hageja esindaja on esitanud õiguslikult analüüsitud hageja vastuse kostja 26.01.2011 esitatud hagiavaldusele 7,5 lehel (I kd ll 113-120) ja hageja vastuse kostja 04.07.2011 esitatud seisukohtadele 4,5 lehel (I kd lk 202-206).
6 (8)
Hageja esindaja on esitanud kostjale kompromissettepaneku (I kd tl 137-138) ja on kohtule esitanud veel hageja seisukoha kostja 01.08.2011 esitatud seisukohta osas (I kd tl 256-257). Hageja esindaja on osalenud 16.juunil 2011 toimunud kohtuistungil Võru kohtumajas, mis protokolli kohaselt kestis 10.00-11.20 ( I kd tl 150-154). Tsiviilasi on lahendatud esimeses kohtuastmes.
11.Hageja on taotlenud õigusabikulude hüvitamist ka menetluskulude avalduse koostamise eest. Tartu Ringkonnakohus on oma 12.oktoobri 2011 lahendis tsiviilasjas nr 2-09-34293 leidnud, et ajakulu menetluskulude avalduse koostamise eest ei käsitletav õigusabikuluna TsMS § 175 lg 1 tähenduses. Seetõttu ei ole põhjendatud välja mõista kostjalt õigusabikuluna hageja esindaja kulutusi menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koostamise eest (kogus 0,80 h/tunni hind 100 eurot, so 84 min). Esitatud arvetest nähtuvalt on hageja taotlenud õigusabikulude hüvitamist ka hageja esindaja suhtlemise eest kliendiga. Kohus leiab, et hageja esindaja suhtlemine kliendiga ei kuulu menetluskulude hulka, mida vastaspoolelt välja mõista, kuna nimetatud toimingud on tehtud ainult hageja huvides ning ei ole kohtu poolt ka kontrollitavad.
12.Kohus märgib vastuseks kostjale, et kuna jõustunud kohtuotsusega on otsustatud menetluskulude jaotus, siis menetluskulude kindlaksmääramise menetluses ei käsitle kohus enam menetluskulude jaotusega seonduvaid asjaolusid.
13.Kohus leiab, et arvestades käesoleva tsiviilasja suhteliselt keskmist keerukusaste, hageja esindaja poolt tehtud toiminguid ja menetlusdokumentide mahtu, tuleb lugeda käesolevas tsiviilasjas hageja esindaja põhjendatuks ja vajalikus õigusabile kulunud ajaks kokku 17,20 tundi, mis ei ole eelmärgitud toiminguid arvestades ülemäärane ning on põhjendatud ja vajalik. Kohus leiab, et hageja esindaja keskmine tunnihind 100 eurot -103, 05 eurot ei ole kõrgem keskmisest advokaadi tunnihinnast. Kohtu poolt tuvastatud asjaoludel on kohus lugenud seega hageja esindaja põhjendatuks ja vajalikuks õigusabikuluks kokku 1 738, 62 eurot.
14.Eeltoodut arvestades on hageja kandnud menetluskuluna riigilõivu 543, 25 eurot hagiavalduse esitamisel ja kohus on lugenud hageja esindaja kuluks 1 738,62 eurot, kokku menetluskulud 2 281,87 eurot. Kuna jõustunud otsusega jäeti hageja menetluskulu 60 % ulatuses kostja kanda, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hageja menetluskulust 60%, so menetluskulu summas 1 369,12 eurot. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskulult alates käesoleva määruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lõikes 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (EKP intress + 7% aastas), kusjuures kohus peab mõistlikuks piirata, et viivisenõue ei või ületada menetluskulu 1 369,12 euro nõuet.
15.Kohus käsitleb järgnevalt kostja AS Mileedi menetluskulude kindlaksmääramise avaldust. Kostja AS Mileedi menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kohaselt on kostja kandnud õigusabikuluna 2 186, 25 eurot. Kostja taotleb sellest summast TsMS §-de 162 lg 3; 144 p 1, 2 alusel välja mõista 40%, so 874,50 eurot ja tulenevalt TsMS § 177 lg 2 viivis lahendi jõustumisest kuni kohase täitmiseni. Kostja leiab, et tegemist on kuludega TsMS §-des 162 lg 3; 144 p 1, 2 mõttes. TsMS § 162 lg 3 kohaselt hüvitatakse poole seadusliku esindaja menetluskulud samas korras kui poole menetluskulud. Vastavalt TsMS § 144 p 1, 2 on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning menetlusosaliste sõidu, posti, side-, majutus- ja muud sellesarnased kulud, mis on kantud seoses menetlusega. 7 (8)
Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse taotluse kohaselt on kostja seadusjärgne esindaja käesolevas asjas osutanud kostjale täiendavat teenust käsunduslepingu alusel. Kostja on oma õigusabikulude tõendamiseks esitanud kohtule Mihkel Nukkale esitatud arve OÜ-lt MojoUS. Arve kirjelduse kohaselt on arve esitatud õigusabiteenuse osutamise eest vastavalt lepingule nr 00243, ajamahuga 39,75 tundi, summas 2 186, 25 eurot.
16.Menetluskulud TsMS § 138 lg 1 järgi on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohus leiab, et kostja viidatud õigusabikulud kohtumenetluses, mis on osutatud käenduslepingu alusel kostja seadusliku esindaja poolt ei ole käsitatav menetluse tõttu tekkinud vajalike kohtuväliste kuludena TsMS § 144 p 1, 2 mõttes, mis tuleks TsMS § 162 lg 3 järgi hüvitada. Õigusabiteenus ei ole kohtuväline kulu TsMS § 144 p 2 tähenduses. Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-80-11 leidnud, et õigusabikulud tuleb tsiviilkohtumenetluses hüvitada üksnes juhul, kui tegemist on ühtlasi mõne seaduses sätestatud hüvitamisele kuuluvate kuludega, eelkõige lepingulise esindaja kuludega. Menetluskulude kindlaksmääramise menetluses saab õigusteenuse kulu olla esindaja kulu TsMS § 144 p 1 alusel. Nimetatud kulu väljamõistmine eeldab, et taotleja kasutas menetluses lepingulist esindajat, kes vastab TsMS § 218 nõuetele.
17.Kostjat juriidilist isikut AS-i Mileedit on käesolevas tsiviilasjas esindanud Mihkel Nukka, kes on ühtlasi ka AS Mileedi juhatuse liige ja seaduslik esindaja, kellel on seadusest tulenev õigus ja kohustus esindada äriühingut, sealhulgas ka kohtumenetluses. Kostja seaduslik esindaja M.Nukka on osalenud ise ja esindanud kostjat, kui juriidilist isikut kohtumenetluses. Seega kohus leiab, et AS-l Mileedi ei saanud tekkida kulusid õigusabile seadusliku esindaja M.Nukka esinemise eest. M. Nukkal oli võimalus nõuda oma kulude hüvitamist kohtuvälise kuluna TsMS § 144 p 3 kohaselt. Kohtuistungil on kostja nõustajana osalenud L. T. , kelle kulu ei kuulu TsMS § 175 lg 2 teise lause järgi niikuinii hüvitamisele. Asja materjalidest ei nähtu ja kostja ei ole väitnud ka, et ta oleks menetluses kasutanud lepingulist esindajat.
18.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata AS Mileedi avalduse menetluskulude rahaliseks kindlamääramiseks ja jätab AS-lt Semuehitus välja mõistmata AS Mileedi kasuks menetluskulud kogusummas 874, 50 eurot.
Heiki Kolk Kohtunik
8 (8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.