kostja 1: Fortum OÜ (rk 10853028; lepingujärgne aadress Võru mnt 208 Tartu 50115; äriregistri andemetel on ettevõtjale OÜ FORTAM on 16.02.2011 tehtud määrus nr Ä 20023014/M1 hoiatusmäärus registrist kustutamiseks: majandusaasta aruanne esitamata);
•
seaduslikud esindajad, juhatuse liikmed Urmas Urb ja Renee Skatshkov
1.Hagi rahuldada. Välja mõista OÜ-lt Fortam, Urmas Urb’ilt ja Renee Skatshkov’ilt solidaarselt Swedbank Liising AS kasuks 7 104,06 eurot ning viivis protsendina põhinõudest (7 104,06 Eurot) alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni liisinglepingutes sätestatud määras (0,25 % päevas).
2.Jätta menetluskulud kostjate Fortum OÜ, Urmas Urbi ja Renee Skatshkovi kanda.
3.Menetlusosaline võib nõuda Tartu Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega (TsMS § 174).
Lk 2 / 8
Edasikaebamise kord ja tähtaeg Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtuotsuse kättetoimetamine Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.
MENETLUSE KÄIK
4.15.06.2011 esitati hagi Harju Maakohtule. 27.09.2011 määrusega saadeti tsiviilasi Tartu Maakohtule kohtualluvuse korras (tl 121).
5.Kostja 3 on kätte saanud hagimaterjalid 26.08.2011 (tl 106). Kostja 3 abikaasa Maive Skatshkov sai kohtualluvuse muutumise määruse kätte 13.10.21011, seega on kostja 3 sellest asjaolust teadlik (tl 129, 150).
6.Kostja 2 on kätte saanud hagimaterjalid 05.09.2011 (tl 115). Vastus on esitatud 23.09.2011 (tl 117-120). Kohtualluvuse muutumisest sai kostja 2 teada 06.10.2011 (tl 128).
7.07.11.2011 korraldusega andis kohus uue tähtaja hagile kirjalikult vastamiseks (tl 128 tagakülg ja teade kostjatele tl 130). Kostja 2 kinnitas teate kättesaamist (tl 132) ning esitas uuesti sisuliselt sama vastuse, mis varemalt (tl 133-136).
8.Kostja 1 nimel saatis hagivastuse 01.12.2011 juhatuse liige Urmas Urb , kes märkis, et vastuväitega on nõus ka teine juhatuse liige Renne Skatshkov (tl 138-142).
9.22.12.2011 esitas kostjate 1 ja 2 kirjalikule vastusele vastuse hageja (tl 154-165) ning see edastati kõigile kostjatele teadaolevatel ja eelnevalt kasutatud aadressidel, kuid vastust ei saabunud üheltki kostjalt.
10.Kohtukutse 13.02.2012 kohtuistungile on kostja 3 kätte saanud isiklikult 02.01.2012 (tl 176), ja samal päeval sai kätte ka hageja vastuse kostjate vastusele (tl 177).
11.Kostjale 2 on saadetud kohtukutse nii tavapostile, kui meili peale (tl 179). Kuna kohus on varasemalt nimetatud isikuga suhelnud nimetatud aadressidel, siis loeb kohus kohtukutse kätteantuks.
12.Kohus loeb kohtukutse kätteantuks ja menetlusest teadaolnuks ka kostja 1, kuna kostja 2 ja 3 on mõlemad kostja 1 seaduslikud esindajad ning teadlikud nii menetlusest, kui kohtuistungist.
13.13.02.2012 kohtistungile kostjad ei ilmunud, kuigi olid sellest teadlikud. Hageja soovis tagaseljaotsuse tegemist, kohus otsustas teha sisulise otsuse.
HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED
14.Nõue liisinglepingu nr 0106193L suhtes.
21.07.2005 sõlmisid Hansa Liising Eesti AS (edaspidi hageja) ja Fortam OÜ (edaspidi kostja 1) liisinglepingu nr 0106193L (edaspidi leping 1), mille esemeks oli CITROEN BERLINGO MULTISPACE 1.4. 366MFS, ehitusaasta: 2005 (edaspidi vara 1). Lepingust tulenevalt kohustus Hageja andma Vara Lepingu perioodiks (15.08.2005
Lk 3 / 8
kuni 15.07.2010) kostja valdusesse ja kasutusse ning lepingu 1 üldtingimuste punkti 1.3 kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale selle eest lepingus sätestatud makseid (sh intressi) vastavalt lepingu lisaks olevale maksegraafikule 15.kuupäeval. Intressimäär oli sätestatud lepingu punktis 2.1 (4,9%).
Lepingu 1 punkti 11.1. kohaselt kohustus kostja sõlmima vara vabatahtliku ja kohustusliku kindlustuslepingu. Üldtingimuste punkti 6.3. kohaselt kohustus kindlustusmakseid ja muid kindlustusega seotud kulutusi tasuma täielikult kostja. Punkti 6.3.1. kohaselt kohustus kostja tagama kindlustuslepingute ja katkematu kindlustuskaitse olemasolu ning nõuetekohase täitmise. Punkti 6.3.2. kohaselt kohustus kostja tasuma kindlustusmaksete tasumata jätmise tagajärjel ning muudel alustel kindlustusest tulenevad kulud ja/või kahjud. Kui vastavad kulud ja/või kahjud on kandnud hageja, kohustus kostja hagejale vastavad summad hüvitama hageja poolt nimetatud tähtajaks ja korras.
16.01.2007 sõlmisid hageja ja kostja 1 seoses vabatahtliku kindlustuslepingu sõlmimisega ka vastava kindlustusleppe, mille kohaselt oli kindlustusandjaks AS Hansa Varakindlustus, kindlustusvõtjaks kostja ja soodustatud isikuks hageja. Kostja rikkus lepingust tulenevaid kohustusi jättes nõuetekohaselt tasumata Lepingu, teenuste lisa ja kindlustusleppe alusel, tasumisele kuuluvad maksed.
Kostja poolt on hagejale tasumata esitatud arved ajavahemiku 06.04.2009 kuni 10.09.2009 eest kokku summas 779,72 € s. h: 1.5.1. osamakse, intress kokku summas 697,27 € (arved nr 8539468856 , 8542865239, 8546067839 , 8549262518 ja 8554209744); 1.5.2. viivismaksete võlgnevus summas 76,70 € (arved nr 8208389295, 8208730873, 8208883241 ja 8209139761) ja 1.5.3. kindlustusmaksete võlgnevus summas 5,75 € (arve nr 8004177229) koos tasumist tõendava kinnituskirjaga.
15.Nõue liisinglepingu nr 0131882L suhtes.
19.06.2006 sõlmisid hageja ja kostja 1 liisinglepingu nr 0131882L (edaspidi leping 2), mille esemeks oli VOLKSWAGEN CADDY 1.6 951MFY, ehitusaasta: 2006 (edaspidi vara 2). Lepingust tulenevalt kohustus hageja andma vara lepingu perioodiks (15.07.2006 kuni 15.06.2011) kostja valdusesse ja kasutusse ning lepingu 1 üldtingimuste punkti 1.3 kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale selle eest lepingus sätestatud makseid (sh intressi) vastavalt lepingu lisaks olevale maksegraafikule 15.kuupäeval (Lisa 2). Intressimäär oli sätestatud lepingu punktis 2.1 (4,93%).
Lepingu 2 punkti 6.1. kohaselt kohustus kostja 1 sõlmima vara vabatahtliku ja kohustusliku kindlustuslepingu, mille kohaselt kohustus kostja 1 tasuma kindlustusmakseid ja muid kindlustusega seotud kulutusi täielikult. Kostja 1 kohustus tagama kindlustuslepingu ja katkematu kindlustuskaitse olemasolu ning nõuetekohase täitmise ning mitte lõpetama kindlustuslepingut liisinguandja nõusolekuta.
16.01.2007 sõlmis hageja ja kostja seoses vabatahtliku kindlustuslepingu sõlmimisega ka vastava kindlustusleppe – standardkasko. Kindlustusleppe kohaselt oli kindlustusandjaks AS Hansa Varakindlustus, kindlustusvõtjaks kostja ja soodustatud isikuks hageja. Kostja 1 rikkus lepingust ja kindlustusleppest tulenevaid kohustusi jättes nõuetekohaselt tasumata lepingu ja kindlustusleppe alusel, tasumisele kuuluvad maksed.
Kostja poolt on Hagejale tasumata esitatud arved ajavahemiku 06.04.2009 kuni 05.05.2010 eest kokku summas 1 147,93 € s.h: 1.5.1. osamakse, intress kokku summas 1 033,00 € (arved nr 8539533024 osaliselt, 8542903036, 8546104705 , 8549298744 ja 8557161863) (Lisad 6, 20 ja 21); 1.5.2. viivismaksete võlgnevus summas 114,93 € (arved nr 8208398804, 8208739829, 8208893192 ja 8209148723) (Lisad 7, 20 ja 21).
Lk 4 / 8
10.07.2009 saatis hageja teatise kostjatele 1, 2 ja 3 lepingu 1 ja 2 ülesütlemise kohta, milles informeeris kostjaid võlgnevuse suurusest ja palus kostjatel võlgnevus tasuda hiljemalt 14 päeva jooksul pärast teatise kättesaamist. Samuti palus hageja kostjal võimalike kokkulepete sõlmimiseks viivitamatult hagejaga ühendust võtta. Kostja võlgnevust ei kustutanud ja hagejaga kokkulepete sõlmimiseks ühendust ei võtnud, mistõttu luges hageja tuginedes Lepingu üldtingimuste punktile 7.1.3. Lepingu 1 erakorraliselt võlgnevuse tõttu üles öelduks.
04.08.2009 taastati vara 1 valdus vara üleandmise-vastuvõtmise akti alusel ning Vara tagastati tagastusteenuse pakkuja – Incure Inkasso Agentuur OÜ poolt Saksa Auto AS platsile.
25.08.2009 taastati Vara 2 valdus Vara üleandmise-vastuvõtmise akti alusel ning Vara tagastati tagastusteenuse pakkuja – Incure Inkasso Agentuur OÜ poolt Saksa Auto AS platsile.
Aktidest tuleneb, et:
Vara 1 oli tagastamise hetkel puudustega: vasakpoolne tuli katki, vasakpoolsel tagatiival kriimud ja mõlk, esitanges mõra ja vasakpoolsest nurgast paigast ära, vasakpoolsel esitiival kriimud ja mõlk ja juhiuksel kriimud; Vara 2 oli tagastamise hetkel puudustega: vasakpoolsel tagatiival mõlk, parempoolsel liuguksel värvdefektid, hooldusraamat puudu; Aktide koostamisel ei teostatud Vara 1 ja 2 tehnilist ülevaatust.
20.06.08.2009 ja 24.08.2009 esitas Incure Inkasso Agentuur OÜ Hagejale osutatud teenuse - Varade tagastusteenusE arved nr 91556 ja 91647 kokku summas 4000 kr (käibemaksuta), mis on hageja poolt tasutud 13.08.2009 ja 31.08.2009.
21.Peale varade valduse saamist andis hageja vara 1 ja 2 võõrandamiseks üle AS ile Saksa Auto.
22.04.09.2009 sõlmiti vara 1 müügiakt summas 46 550 kr (käibemaksuga). 04.09.2009 esitas AS Saksa Auto vara 1 müügieelse tehnilise ülevaatuse eest arve nr 292603704 summas 1420,79 kr (käibemaksuta), mis on hageja poolt tasutud 07.09.2009. 08.09.2009 esitas AS Saksa Auto vara 1 realiseerimise eest arve nr 292603892 summas 1 939,58 kr (käibemaksuta), mis on hageja poolt tasutud 16.09.2009.
23.08.12.2009 sõlmiti vara 2 müügiakt summas 90 000 kr (käibemaksuga). 07.10.2009 esitas AS Saksa Auto vara 2 müügieelse tehnilise ülevaatuse eest arve nr 292604252 summas 1 495,81 kr (käibemaksuta), mis on hageja poolt tasutud 07.10.2009. 14.12.2009 esitas AS Saksa Auto vara 2 realiseerimise eest arve nr 292605122 summas 3 750 kr (käibemaksuta), mis on hageja poolt tasutud 28.12.2009.
24.Varade võõrandamisest saadu ei katnud hageja lepingutest tulenevaid nõudeid kostja 1 vastu. Kahju koosneb hageja lepingutest tulenevast nõudest, millest on lahutatud vara realiseerimisest saadud summa (käibemaksuta).
25.27.01.2010 saatis hageja Kostjatele 1, 2 ja 3 kirja koos nõuete kalkulatsiooniga, milles informeeris kostjaid võlgnevuse suurusest ja palus kostjatel võlgnevus tasuda hiljemalt 14 päeva jooksul pärast teatise kättesaamist. Kostjad ei ole endale lepinguga võetud kohustusi täitnud, samuti ei ole kostjad teavitanud hagejat kohustuse täitmist takistavast asjaolust ja selle mõjust. Sellest tulenevalt ei ole kohustuse rikkumine kostjate poolt vabandatav.
26.Hageja lepingust 1 tulenev nõue kostjate vastu on 4702,74 EUR, mis koosneb vara jääkmaksumusest summas 3580,43 EUR (käibemaksuta), debitoorsest võlgnevusest summas 697,27 EUR, viivismaksete võlgnevusest 76,70 EUR, kindlustusmaksete
Lk 5 / 8
võlgnevus 5,75 EUR ja vara tagastamiseja realiseerimisega seotud kulud kokku summas 342,59 EUR (käibemaksuta). Vara 1 realiseeriti hinnaga 2 479,24 EUR (käibemaksuta). 4 702,74 – 2 479,24 = 2 223,50 EUR.
27.Hageja lepingust 2 tulenev nõue kostjate vastu on 9 673,93 EUR, mis koosneb vara jääkmaksumusest summas 8062,91 EUR (käibemaksuta), debitoorsest võlgnevusest summas 1033 EUR, viivismaksete võlgnevusest 114,93 EUR ja vara tagastamisega seotud kulu summas 463,09 EUR (käibemaksuta). Vara 2 realiseeriti hinnaga 4 793,37 EUR (käibemaksuta). 9 673,93 – 4 793,37 = 4 880,56 EUR.
28.21.07.2005 sõlmisid hageja ja Urmas Urb (edaspidi kostja 2) käenduslepingu nr 0106193L (edaspidi käendusleping), mille alusel võttis kostja 2 endale kohustuse tagada solidaarselt kostjaga 1 lepingust tulenevate kostja 1 kohustuste kohane ja täielik täitmine solidaarselt summa 11 793,12 € ulatuses.
29.19.06.2006 sõlmisid hageja ja Urmas Urb (edaspidi kostja 2) käenduslepingu nr 0131882L (edaspidi käendusleping), mille alusel võttis kostja 2 endale kohustuse tagada solidaarselt kostjaga 1 lepingust tulenevate kostja 1 kohustuste kohane ja täielik täitmine solidaarselt summa 19 846,22 € ulatuses.
30.21.07.2005 sõlmisid hageja ja Renee Skatshkov (edaspidi kostja 3) käenduslepingu nr 0106193L (edaspidi käendusleping), mille alusel võttis kostja 2 endale kohustuse tagada solidaarselt kostjaga 1 lepingust tulenevate kostja 1 kohustuste kohane ja täielik täitmine solidaarselt summa 11 793,12 € ulatuses.
31.19.06.2006 sõlmisid hageja ja Renee Skatshkov (edaspidi kostja 3) käenduslepingu nr 0131882L (edaspidi käendusleping), mille alusel võttis kostja 2 endale kohustuse tagada solidaarselt kostjaga 1 lepingust tulenevate kostja 1 kohustuste kohane ja täielik täitmine solidaarselt summa 19 846,22 € ulatuses.
32.Tulenevalt eeltoodust on Kostjatel kohustus hüvitada Hagejale kokku 7104,06 EUR.
2 223,50 + 4 880,56 = 7 104,06 EUR.
33.Hageja menetluskuluks on hagiavalduse kohaselt tasutud riigilõiv hagi esitamise eest 798,89 EUR. TsMS § 177 lg 2 kohaselt tuleb menetluskuludelt tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
34.Hageja esitas tõenditena kohtule järgmised dokumendid: liisinglepingud ja lisad, lepingu maksegraafikud, liisinglepingu üldtingimused, kindlustuslepped, käenduslepingud, arved debitoorse võlgnevuse osas, viivismaksete arved, kindlustusvõlgnevuse koos kinnitusega, teatis lepingu ülesütlemise kohta, varade üleandmise-vastuvõtmise aktid, varade tagastamisega ja realiseerimisega seotud arved koos vastavate maksekorraldustega, varade müügiaktid, kostjatele saadetud teatise 27.01.2010 müügikahju suuruse kohta koos nõude kalkulatsiooniga, õiendid kohtule 21.03.2011 (tl 11-93).
KOSTJA VASTUS
35.Kostjad hagi ei tunnista.
36.Hagiavaldusest tulenevalt on hageja saatnud 10.07.2009 kostjatele teate liisingulepingu ülesütlemise kohta, juhul kui ei tasuta võlgnevust 14 päeva jooksul. Ebaõige on hageja väide, et peale teadete saatmist ei võtnud kostja nendega ühendust ja ei otsinud lahendust kokkulepete saavutamiseks, sest juba enne teadete saatmist suhtles kostjaga hageja poolt volitatud isik Incure Inkasso Agentuur OÜ, kellega sai räägitud tagasimaksete tähtaegadest ning tagasimakseid sai vastavalt ka teostatud.
Lk 6 / 8
37.Kostjad ei saa nõustuda hagiavalduses esitatud müügikahjumi summadega põhjusel, et kostja hinnangul on vara müüdud alla selle turuhinna. Hagiavaldusest tulenevalt ei ole vara hagejale üleandmisel teostatud vara osas tehnilist ülevaatust, vaid on üksnes tuvastatud visuaalsed puudused Müügikahjum on tekkinud asjaolust, et varade võõrandamisest saadu ei katnud hageja lepingutest tulenevaid nõudeid kostja vastu. Hageja on väitnud, et ta saatis vastava kalkulatsiooni koos kahjuminõudega kostjatele, kuid kostja 2 võib kinnitada, et ta pole vastavasisulist kirja-teadet kätte saanud ja teda pole varade müügitulemustest samuti informeeritud. Kui ta püüdis Swedbankist informatsiooni saada müügitulemustest, siis vastust ta sealt ei saanud.
38.Kostjad leiavad, et müügikahjumi nõue ei ole põhjendatud, kuna ilmselgelt on varad müüdud nö võileiva hinnaga ja kuna lepingutest tulenevalt peab kõik liisingulepingu lõpetamisega kaasnevad kahjud, sh müügikahju korvama kostja, siis hagejat ilmselt väga ei huvitanudki varade müük õiglase hinna eest, vaid eesmärgiks oli varad kiiresti realiseerida ning probleemist vabaneda.
39.Põhjendamatud on ka kulud, mis seonduvad Incure Inkasso Agentuur OÜ tegevusega. Hagiavalduses on antud ettevõtte tegevuse maksumusema märgitud 4000 kr €, mistõttu jääb selgusetuks, millist summat on silmas peetud, kas summat kroonides või eurodes. Olenemata sellest ei nõustu kostjad antud kulu panemisega tema kanda, sest selgusetuks jääb nn tagastusteenuse sisu, mille eest makstud tasu hüvitamist minult nõutakse.
HAGEJA VASTUS KOSTJA VASTUSELE
43.Hageja ei nõustu sellega, et hageja on võõrandanud sõidukid oluliselt alla selle turuväärtuse. Lepingu nr 0106193L – Citroen Berlingo osas on hageja seisukohal, et sõiduk on võõrandatud selle turuväärtusega. Hageja toob veelkord välja sõidukil esinenud puudused: esipamper vasakust nurgast lahti, vasakpoolne külg muljumisjälgedega, vasakpoolne tagatuli katki, esistanges mõra, esitiival kriimud ja mõlk, juhiuksel kriimud. Lisaks esitab hageja Saksa Auto AS pakkumise nr 272299, millelt nähtuvalt tuvastati sõiduki põhjalikumal kontrollimisel täiendavad puudused, mille kõrvaldamine oleks maksma läinud 31 769,00 Eesti krooni ehk 2 030,41 eurot. Seega ei saa lähtuda keskmisest hinnast, kuivõrd puudustega sõiduki väärtus on keskmisest madalam. Hageja on seisukohal, et kuivõrd müük toimus vabaturu tingimustes nõudluse-pakkumise suhtes, saab sõiduki müügihinda lugeda selle turuväärtuseks.
44.Lepingu nr 0131882L – Volkswagen Caddy osas on hageja seisukohal, et sõiduk on võõrandatud selle turuväärtusega. Hageja toob veelkord välja sõidukil esinenud puudused: vasakpoolsel tagatiival mõlk, parempoolsel liuguksel värvdefektid, hooldusraamat puudu. Lisaks tuvastas Saksa Auto AS põhjalikuma kontrolli käigus (vastavalt pakkumisele nr 272451) sõidukil täiendavad puudused, mille kõrvaldamine oleks maksma läinud 12 907,00 Eesti krooni ehk 824,91 eurot. Hageja selgitab, et suunas sõiduki müüki hinnaga 135 000,00 Eesti krooni ehk 8628,07 eurot koos käibemaksuga ning saatis sellekohase teatise kõikidele kostjatele, sh kostjale 2. Kuivõrd sõiduki vastu huvi puudus, oli selge, et pakutav kaup ei vasta küsitud hinnale ning seda tuleb alandada. Hageja alandas sõiduki müügipakkumise hinda kahel korral umbkaudu uks kord kuus ning saatis sellekohased teatised ka kõigile kostjatele, sh kostjale 2. Sõidukile leidus ostja alles peale kolmekuulist müügiprotsessi. Hageja on seisukohal, et kuivõrd müük toimus vabaturu tingimustes nõudluse-pakkumise suhtes, saab sõiduki müügihinda lugeda selle turuväärtuseks.
45.Lisaks soovib hageja rõhutada, et müügiportaalides kajastatakse müügipakkumisi, mis ei tähenda, et selliste hindadega sõidukid ka müüakse. Tihti kaubeldakse pakutavast hinnast umbes 10% alla. Antud juhul on hageja tõendanud sõidukite turuväärtuse ning põhjuse, miks ei saa keskmist pakkumiste hinda lugeda antud juhul võrdeliseks ja adekvaatseks näitajaks. Hageja on kostjatele, sh kostjale 2 esitanud ka liisingueseme müügiprotsessi kirjelduse (hagiavaldusele lisatud 10.07.2009 dateeritud teatiste pöördel, vastav viide on ka kirjade esilehel). Müügiprotsessi kirjelduses on muuhulgas selgitatud,
Lk 7 / 8
et liisinguese tuleb kostjatel hagejale tagastada (sisaldub ka lepingute üldtingimuste punktis 7.5) ning tagastamise asjaolude – aeg ja koht selgitamiseks hagejaga esitatud rekvisiitidel ühendust võtta. On taaskord märgitud, et kui liisinguesemeid vabatahtlikult ei tagastata, pöördub hageja tagastusteenust pakkuva ettevõtte poole ning tekkinud kulud tuleb kostjatel hüvitada (sisaldub ka lepingute üldtingimuste punktis 7.5.1). Müügiprotseduuri kirjelduses on välja toodud, kuidas toimub müügiprotsess ja hindade määramine ning kuidas arvestatakse tasa tekkinud võlgnevus. Rõhutatult on välja toodud, et kostjatel endal on võimalik liisinguese välja osta, aidata kaasa võimalikult kõrge hinnaga ostja leidmisel ning saada müügiprotsessi igas staadiumis müügi seisu kohta informatsiooni. Antud juhul on hageja kostjat ka eraldi teatistega kostjaid müükisuunamise hinnast ja hinnaalandustest teavitanud. Kostja seevastu omapoolseid pakkumisi müügiprotsessi vältel teinud ei ole. Hagejal puudub teave selle kohta, nagu oleks kostja püüdnud hagejalt informatsiooni saada müügitulemuste kohta. Hageja andmetel kostja hageja poole info saamiseks pöördunud ei ole. Eeltoodust lähtuvalt on hageja teinud kõik, et kostja müügiprotsessi kaasata ning võimaldanud talle müügi kohta informatsiooni. Antud juhul on hageja sõiduki müüki suunanud eeldatava turuhinnaga ja sellest kostjaid teavitanud. Kuivõrd pakutav kaup ei vastanud küsitud hinnale, oli hageja sunnitud müügipakkumise hinda langetama ning teavitas sellest koheselt ka kostjaid. Seega on hageja käitunud igati õiguspäraselt ning on lubatud lähtuda liisingulepingu üldtingimuste punktis 3.7 ja 7.4.1 sätestatud kokkuleppest lähtuda lõpliku võlgnevuse arvestamisel sõiduki tegelikust müügihinnast. Lisaks jääb hageja oma ülalesitatud seisukoha juurde, et sõidukid on realiseeritud nende tegeliku turuväärtusega.
46.Kostja väidab, et ei ole sõidukite müügikahju nõudekirju kätte saanud. Kostja sellekohane väide vastab tõele. Samas nähtub hagiavaldusele lisatud 27.01.2010 saadetud teatisest, et müügikahju teatis on kostjale saadetud tema tegelikul aadressil Võru mnt 208, Tartu. Teatis on saadetud tähitud kirjana ning see on hagejale tagastatud hoiutähtaja möödumisel. Eeltoodu tähendab, et kostja ei olnud kirja kättetoimetamisel kodus ning hoolimata sellekohasest teatisest kostja kirjale postiasutusse kahe nädala jooksul järele ei läinud. Hageja on seisukohal, et oluliste teatiste mitte vastuvõtmine ei vabasta kostjat tekkinud kohustusest.
47.Kostja väidab, et tagastusteenuse kasutamine ei ole põhjendatud. Samas on kostja ise tunnistanud, et tagastusteenuse osutaja on temaga ühendust võtnud ning pidanud läbirääkimisi. Kuivõrd lepingute lõpetamisel ei tagastatud hagejale sõidukeid, oli hageja sunnitud pöörduma vastavat teenust pakkuva ettevõtte poole. Ka kostja vastusest nähtuvalt on tagastaja teinud vajalikke toiminuid, et kostjatega ühendust saada ning tekkinud probleem lahendada ning sõidukid müügiplatsile toimetada. Tagastaja toimingute tulemusena on hagejale sõidukid tagastatud. Eeltoodust lähtuvalt on tagastusteenuse kasutamine ning see maksumuse hüvitamise nõudmine põhjendatud. Tagastusteenuse tasu on kokku siiski 4 000,00 Eesti krooni (2 x 2 000,00 Eesti krooni) ehk 255,65 eurot.
48.Kostja on pakkunud hagejale kompromissi. Hageja kostja pakkumisega, tasuda võlgnevusest kokku 3104,06 eurot, nõus ei ole. Hageja on tingimuste sobimise korral nõus pakkuma kostjale võimalust tasuda võlgnevus osade kaupa maksimaalselt 5 aasta jooksul.
KOHTU SEISUKOHT
49.Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele asjaoludel, mis on üksikasjalikult välja toodud hageja seisukohtades. Kostja pole oma vastuväidet mingilgi moel püüdnud tõendada või põhistada, mistõttu kohtul puudub võimalus hinnata kostjapoolseid selgitusi tõendite alusel.
50.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastava lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.
Lk 8 / 8
51.VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
52.VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 4 kohaselt võib võlausaldaja nõuda võlgniku poolt lepingu rikkumisel nii kohustuse täitmist kui ka öelda leping üles. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt on hagejal õigus nõuda rahalise kohustise täitmisega viivitamise korral viivist.
53.VÕS § 142 lg 1 kohaselt kohustub käenduslepinguga käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse ees.
54.VÕS § 145 lg 1 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ettenähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Nimetatud paragrahvi lg 2 kohaselt vastutab käendaja kohustuse ees täies ulatuses.
55.VÕS § 367 lg 1 sätestab, et liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. Mainitud paragrahvi lg 4 sätestab, et liisinguvõtja peab hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud.
56.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 kohaselt võib viivisnõude esitada koos põhinõudega selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtule mitte kindla summana, vaid protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.
57.Kohus on seisukohal, et kostjad rikkusid sõlmitud lepinguid ning rikkumine ei ole olnud vabandatav.
58.Kohus nõustub hagejaga, et hageja on sõidukite müüki suunanud eeldatava turuhinnaga ja sellest kostjaid teavitanud. Kuivõrd pakutav kaup ei vastanud küsitud hinnale, oli hageja sunnitud müügipakkumise hinda langetama ning teavitas sellest koheselt ka kostjaid. Seega on hageja käitunud igati õiguspäraselt ning on lubatud lähtuda liisingulepingu üldtingimuste punktis 3.7 ja 7.4.1 sätestatud kokkuleppest lähtuda lõpliku võlgnevuse arvestamisel sõiduki tegelikust müügihinnast. Seega on sõidukid realiseeritud nende tegeliku turuväärtusega.
59.Eelnevat kinnitavad teoorias ka Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-33-08 punkti 18 ja nr 3-2-177-08 punktis 16 märgitud seisukohad: sõiduki müügihinnast lähtumine vastavalt tüüptingimustes esitatud kokkuleppele on iseenesest lubatud, kui sõiduki hind ei erine oluliselt turuväärtusest ning hageja on teinud kõik endast oleneva, et saavutada parim ja kiireim tulemus ning ei piisa ainult sellest, kui liisinguvõtjal ja käendajal on võimalik müügiprotsessi kohta informatsiooni saada. Määratud hinnast ja selle alandamisest tuleb teavitada ka liisinguvõtjat (ja käendajaid), et need teaksid määratud hinnaga arvestada ja saaksid soovi korral liisingueseme müümisel aktiivselt osaleda.
60.TsMS § 162 lg 1 alusel ning hagi täielikku rahuldamist arvestades tuleb menetluskulud jätta kostjate kanda.
Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.