Tagaseljaotsus Kohus
xxxxx Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Epp Tombak
Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht
28.veebruar 2012.a. Põlva kohtumaja, Põlva Võru tn 12
Tsiviilasja number
2-11-36713
Tsiviilasi
B. I. G. B. A. N. K. AS hagi R. R. T. P. ) vastu võla, summas 6238,74 eurot ja lisanduva viivise solidaarses nõudes
Tsiviilasja hind
3807 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja: B. I. G. P. – registrikood xxxxxxxx, asukoht xxxxxxxxxxx xxxxx Esindaja: A. M. , B. V. S. K. , xxxxxxxxxxx xxxxx E-post: Kostjad: R. R. : xxxxxxxxxxxx: xxxxxxxxxxxxxxxx T. P. perekonnanimega P. ) – isikukood: xxxxxxxxxxx, elukoht: xxxxxxx-x, xxxxx vald, xxxxx maakond E-post: [email protected]
esindajad
Kirjalik menetlus
1.Välja mõista R. R. T. P. B. I. G. B. A. N. K. AS kasuks 6744 (kuus tuhat seitsesada nelikümmend neli) eurot 52 senti tarbijakrediidilepingust tuleneva võla katteks (sealhulgas tagastamata krediidisumma 3513,03 eurot, sissenõutavaks muutunud tasumata intress 778,71 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis kuni 28.02.2012.a. 2158,81 eurot ja võla sissenõudmisega seotud kulu 293,97 eurot).
4.Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kaja esitamine Kostja võib esitada xxxxx Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul (TsMS § 415). Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik (TsMS § 416 lg 2). Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot ja mitte rohkem kui 6400 eurot. (TsMS § 142 lg 1 ja 2). Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse xxxxx Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Hageja nõuded ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja R. R. .06.2006 tarbijakrediidilepingu nr.0600960/15kt ja selle raames täiendava kokkuleppe nr 1, mille alusel andis hageja kostjale krediiti summas 57784,48 krooni (3691,1 eurot). Kokkuleppe nr 1 kohaselt kohustus kostja maksma hagejale intressi 25,01% krediidisummast aasta kohta. Poolte kokkuleppel kohaldati lepingule B. I. G. P. krediidilepingute üldtingimusi nr S (edaspidi üldtingimused). Kokkuleppe kohaselt pidi kostja tasuma hagejale regulaarseid makseid. Hageja ja kostja T. P. ) sõlmisid 16.06.2006 käenduslepingu ülalnimetatud lepingust tulenevate R. R. täitmise tagamiseks. Kostja R. R. täitnud oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt, mistõttu hageja ütles 18.09.2009 põhivõlgnikule saadetud ülesütlemisavaldusega ja käendajale saadetud nõudekirjaga lepingu üles ning nõudis kostjatelt võlgnevuse 70153,38 krooni tasumist, millest 54967,04 krooni oli tagastamata krediidisumma, 12184,06 krooni intress, 2900 krooni võla sissenõudmisega seotud kulud ja 102,28 krooni viivis. Hagiavalduse koostamise 03.08.2011 seisuga oli sissenõutavaks muutunud viivis 1653,03 eurot. Neil asjaoludel ja toetudes võlaõigusseaduse (VÕS) §-dele 100, 101 lg 1 p-d 1, 6, 108 lg 1, 113 lg 1, 142, 145 lg 1, taotleb hageja kostjatelt solidaarselt 6238,74 euro väljamõistmist,
2 (5)
millest 3513,03 eurot on tagastamata krediidisumma, 778,71 eurot intress, 293,97 eurot võla sissenõudmisega seotud kulud ja 1653,03 eurot sisenõutavaks muutunud viivis. Lisaks taotleb hageja TsMS § 367 alusel kostjatelt viivise 25,01% tagastamata krediidisummalt aastas väljamõistmist alates 04.08.2011.a. kuni krediidisumma täieliku tasumiseni. Kostja vastuväited Kohus on hagi menetlusse võtmise määrusega kohustanud kostjat kohtule kirjalikult vastama 30 päeva jooksul arvates hagimaterjalide kättesaamisest ning hoiatanud, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise või selle puudulikkuse korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada ( tl.1-2). Kostja R. R. hagiavaldus ja selle lisad kätte toimetatud 16.09.2011 (tl.40) ja kostja T. . (P. ) 28.09.2011 (tl.39), kuid kostjad ei ole määratud tähtajaks kohtule kirjalikku vastust saatnud. Kohtuotsuse õiguslikud põhjendused Kohus leiab, et hagi on võimalik tagaseljaotsusega tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel rahuldada, sest kostja, kellele kohus on määranud hagile vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud ning puuduvad TsMS § 407 lõigetes 4 ja 5 sätestatud asjaolud, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise. TsMS § 407 lõige 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt TsMS § 407 lg 2 võib hageja taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks esitada ka hagiavalduses. TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse osundatud paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Käesolevas asjas on hageja esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks hagiavalduses (tl.5). Hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Poolte vahel sõlmitud leping vastab tarbijakrediidilepingu tunnustele, s.o. VÕS § 402 kohaselt krediidileping, millega majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Tulenevalt VÕS §-st 82 lg 2, kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt võib võlausaldaja kohustust rikkunud võlgnikult nõuda kohustuse täitmist ning VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 alusel rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Tulenevalt TsMS §-st 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,
3 (5)
väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. VÕS § 142 lg 1 kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 sätestab, et kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Käesolevas asjas on kohus arvestanud välja viivise kindla summana alates hagi esitamisele järgnevast päevast s.o. 04.08.2011 kuni kohtuotsuse tegemiseni 17.01.2012 (209 viivitatud päeva eest) viivise määraga 0,069% päevas ning mõistnud viivise välja protsendina põhinõudest (käesoleval ajal 3513,03 eurot) 25,01% aastas alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast. Arvestades aga hea usu põhimõtet ning väljakujunenud kohtupraktikat, mille kohaselt ei tohiks viivis reeglina ületada põhivõlga (s.o käesolevas hagis tagastamata krediidisummat 3513,03 eurot), mõistab kohus kostjatelt välja küll viivise alates 29.veebruarist 2012.a. 25,01% aastas tagastamata krediidisummalt kuni selle täieliku tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 1354,22 eurot (põhivõlg 3513,03 – viivis kuni 28.02.2012.a. 505,78 eurot). Kohtuotsuse põhjendused menetluskulude jaotuse osas TsMS § 173 lõigete 1 ja 3 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Vastavalt TsMS §-st 1741 lg 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on menetluskulude nimekirja esitanud hagiavalduse p.3 (tl.4 pöördel-tl.4). Seetõttu määrab kohus tagaseljaotsuses kindlaks ka R. R. T. . poolt hüvitatavad B. I. G. B. A. N. K. AS menetluskulud. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb jätta hageja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel täielikult kostjate kanda. Hageja poolt on tasutud riigilõiv – 543,25 eurot tulenevalt tsiviilasja hinnast (tl.24 pöördel). Nimetatud summa kuulub kostjalt hageja kasuks menetluskuluna väljamõistmisele. Menetlusosalise esindajakulude tõendamiseks on hageja esitanud B. V. K. O. 01.08.2011.a., summas 95,87 eurot (tl.23 pöördel) ja maksekorralduse arve tasumise kohta (tl.31). TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. TsMS § 175 lg 3 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Nimetatud piirmäärad on kinnitatud Vabariigi Valitsuse 4.septembri 2008.a. määrusega nr 137 (01.01.2011.a. redaktsioonis), mille § 1 lg 1 sätestab, et tsiviilasja hinna puhul kuni 640 eurot on maksimaalselt sissenõutav kulu 320 eurot.
4 (5)
Seega tuleb kostjalt välja mõista hageja menetluskulude katteks kokku 639,12 (543,25+95,87) eurot. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.
Epp Tombak Kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.