2-10-1179/16 - Pankrotiõigus - Pankrotimenetluse järelevalve - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

7.Avaldada teade VS(pankrotis) pankrotimenetluse lõpetamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest PankrS § 164 lg 1 alusel võlgnik. PankrS § 164 lg 2 kohaselt võib võlausaldaja pankrotimenetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse, kui ta menetluse lõpetamise avalduse vastu esitas vastavalt käesoleva seaduse § 161 lõikele 2 või § 163 lõikele 2 vastuväite. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. PankrS § 171 lg 4 kohaselt või määruse peale, millega kohus on algatanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, esitada määruskaebuse võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite vastavalt PankrS § 171 lõikele 1. Asjaolud Harju Maakohus kuulutas 22.03.2010 määrusega välja VS pankroti ning nimetas pankrotihalduriks Terje Eipre. Seoses sellega, et pankrotivara ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks ning haldur on kohtule sellest teatanud 10.08.2011, koostas pankrotihaldur PankrS § 158 lg 3 kohaselt aruande, mis sisaldab PankrS § 162 lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid: Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta Käesolevas pankrotimenetluses puudub pandiga tagatud vara. Pankrotivara peaks moodustuma pankrotipessa laekuvast võlgniku töötasu osast, mis ületab Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära ja hooneühistusse XXX kuuluvast garaažiboksist, mis kuulus võlgniku ja tema endise abikaasa jagamata jäänud ühisvara hulka. Alates võlgniku pankroti välja kuulutamisest kuni käesoleva aruande koostamiseni ei ületanud võlgniku töötasu ühes kuus Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära, seega ei kuulunud see täitemenetluse seadustiku (TMS) § 132 lg 1 alusel arestimisele. Võlgniku poolt haldurile esitatud andmete kohaselt töötab võlgnik OÜVE ning tema töötasu on 278,02 eurot (4 350 Eesti krooni) kuus, st ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust ning ei kuulu seega TMS § 132 lg 1 alusel arestimisele. Käesolevaks ajaks moodustatud pankrotivara koosneb alljärgnevast: 1) võlgniku pankroti väljakuulutamise kuupäeva seisuga oli võlgniku pangakonto(de) jääk 303,21 eurot;

4) Pankrotihalduri tasust ja andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel. Pankrotimenetluse kestel on pankrotihaldur taganud võlgniku vara säilimise ja tegelenud vara realiseerimisega. Ainus olemasolev ja müügiks kõlblik vara (garaažiboks hooneühistus XXX) kuulus võlgniku ja tema endise abikaasa ühisvara hulka, mis jäi abielu lahutamisel jagamata ning võlgnik pidi saama ainult 1⁄2 garaaži müügist saadud vahenditest. Halduri poolt võlgniku endise abikaasaga peetud läbirääkimiste tulemusena loobus aga võlgniku endine abikaasa pankrotipesa kasuks oma osast garaaži müügist saadud vahendites. Selle tulemusena on käesolevaks ajaks moodustatud pankrotivara poole võrra suurem sellest, mis pidi olema juhul, kui haldur ei oleks jõudnud kokkuleppele võlgniku endise abikaasaga tema osast loobumise kohta. Tuleb nentida, et hooneühistusse kuuluvale garaažiboksile ostja leidmiseks kulus päris palju aega ning haldur on käinud pankrotivara palju kordi potentsiaalsetele ostjatele näitamas, reklaamis garaažiboksi internetis ja garaažiühistu infotahvlites. Haldur on tutvunud ja analüüsinud võlgniku poolt pankrotimenetluse algatamisele eelnenud perioodil sõlmitud lepinguid. Samuti on haldur teavitanud võlausaldajaid võlgniku pankroti väljakuulutamisest ning nõudeavalduse esitamise vajalikkusest, suhtles võlgnikuga, tema endise abikaasaga ja võlausaldajatega ning analüüs võlausaldajate poolt esitatud nõudeavaldusi. Lisaks eeltoodule korraldas haldur ja viis läbi võlausaldajate üldkoosoleku (nõuete kaitsmise koosoleku) ja vara enampakkumised, vormistas pankrotimenetluse toimingutega seotud dokumente, koostas ja esitas kohtule Pankrotiseadusega ettenähtud aruandeid, pidas jooksvat raamatupidamist ning tagas seadusele vastava pankrotimenetluse. Käesolevas pankrotimenetluses on tekkinud olukord, kus vara, millisest oleks pankrotihalduril õigus arvestada tasu, on äärmiselt väike - 2 003,66 eurot. PankrS § 651 lg 1 kohaselt halduri tasu alammäär pankrotivaralt suurusega kuni 6 400 eurot on 20% pankrotivarast. Eeltoodust tulenevalt, on käesolevalt pankrotivaralt ettenähtud halduri tasu alammäär 400,73 eurot. Lähtudes haldurite keskmisest tunnitasumäärast 64 eurot/tunnis tuleb välja antud alammäära tasu summa puhul, et haldur on teinud VS1,9 aastat kestnud pankrotimenetluse jooksul kokku 400,04:64=6,25 tundi tööd. Tegelikkuses on haldur teinud antud menetluses tööd vähemalt 25 tundi ulatuses (arvestamata võlgnikuga, võlausaldajatega ja erinevate asutustega pankrotimenetlusega seonduvatel teemadel suhtlemise aega). Pankrotiseaduse § 65 lg 11 esimese lause kohaselt, kui kohus on kuulutanud pankroti välja Pankrotiseaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu pankrotiseaduse § 23 lõigete 1–3 alusel, kui haldur esitab menetlusabi taotluse. PankrS § 23 lg 2 esimese lause kohaselt on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Sama lõike viimase lause kohaselt, kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Pankrotihaldur koostas aruande oma tööülesannete täitmiseks kuulunud aja kohta ning aruande pankrotimenetluse jooksul tekkinud bürookuludest seisuga 22.12.2011. Lähtudes halduri poolt tehtud töö tegemiseks kulunud ajast taotleb haldur kohtul määrata talle tasu lähtudes keskmisest haldurite tunnitasu hinnast 64 eurot tunnis, summas 1 600,00 eurot (25 tundi x 64 eurot/tunnis = 1600,00 eurot, lisandub sotsiaalmaks 33% summas 528,30 eurot). Juhul, kui kohus ei rahulda halduri taotlust määrata talle tasu PankrS § 23 lõigete 1–3 alusel (ehk võttes tasu suuruse arvestamise aluseks halduri ülesannete täitmisele kulunud tegelik aeg) ja ei rahulda halduri menetlusabi taotlust, palub haldur kohtul määrata talle tasu PankrS § 65 lg 5 ja 51 alusel alammäärast suurema tasu. PankrS § 651 lg 2 kohaselt on haldurile kuni 6400 euro suuruselt pankrotivaralt makstava tasu ülemmäär 35% pankrotivarast. Eeltoodust tulenevalt, on pankrotivaralt summas 2003,66 ettenähtud halduri tasu ülemmäär 701,28 eurot. PankrS § 65 lg 5 kohaselt võib kohus põhjendatud juhul määrata haldurile alammäärast

suurema tasu. PankrS § 65 lg 51 sätestab, et kohus võib määrata haldurile käesoleva seaduse § 651 lõikes 1 nimetatud alammäärast suurema tasu, mis ei ületa sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud ülemmäära, kui: pankrotivara väärtus oli suur ning arvestades halduri tegevust vara suurendamisel ja tagasivõitmisel ei ole alammäära kohaldamine õiglane; haldur osaleb oma ülesannetest tulenevalt võlgniku asemel kohtuvaidlustes ega kasuta täiendavalt õigusabi; kohus peab seda põhjendatuks. Haldur rõhutab, et kuigi ainus võlgniku müügiks kõlblik ja halduri poolt realiseeritud vara kuulus võlgniku ja tema endise abikaasa ühisvara hulka, on halduri poolt võlgniku endise abikaasaga peetud läbirääkimiste tulemusena pankrotivara suurenenud poole võrra. Haldur palub kohtul arvestada eeltoodut ning juhul, kui kohus ei rahulda halduri taotlust määrata talle tasu PankrS § 23 lõigete 1–3 alusel, määrata talle käesolevas menetluses tasu PankrS § 65 lg 5 ja 51 alusel ülemmääras, s.t summas 701,28 eurot (bruto, lisandub sotsiaalmaks 33% summas 231,42 eurot). Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta Valeri Semjonovil puudub käesoleval ajal müümata vara. Pankrotihalduril ei ole infot kolmandate isikute valduses oleva võlgniku vara kohta. Seega eeldab pankrotihaldur, et selline vara käesolevas pankrotimenetluses puudub. Andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa ja iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud VSpankrotimenetluses ei ole pandiga tagatud nõudeid, seega ei ole tunnustatud esimese järgu nõudeid. Teises järgus kuuluvad PankrS § 153 lg 1 p 2 kohaselt rahuldamisele muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded summas 308 598,78 eurot (millest 83 403,77 eurot on tingimuslik nõue). Teises rahuldamisjärgus tunnustatud nõuet omavale võlausaldajale väljamakset raha puudumise tõttu ei tehtud, seega võrdub võlausaldaja saamata jäänud nõude osa tunnustatud nõude suurusega: Nr Võlausaldaja Tunnustatud nõue Jääb raha saamata (eurodes) (eurodes)

Alates 01.01.2010 kehtiva pankrotiseaduse § 65 lg 11 sätestab, et kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel, ehk siis, kui esineb Pankrotiseaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks (kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda või kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline) ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, määrab kohus halduri tasu PankrS § 23 lõigete 1–3 alusel. PankrS § 65 lg 11 kohaselt võib kohus halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. TsMS § 180 lg 1 järgi on menetlusabi riigipoolne menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabina võib kohus menetlusosalise taotlusel määrata, et menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu või kautsjoni maksmisest või muude kohtukulude kandmisest. TsMS § 183 lg 2 kohaselt võib Eesti pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Käesoleval juhul tulevad loetletud isikutest kõne alla üksnes pankrotivõlausaldajad, kuid halduri andmetel ei ole kumbki kahest võlausaldajast huvitatud pankrotimenetluse kulude kandmisest. Kui keegi võlausaldajatest kohtu määratud tähtpäevaks nõutud summat ei tasu, peab kohus lahendama menetlusabi taotluse sisuliselt. PankrS § 23 lg 2 esimese lause kohaselt, tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Pankrotihaldur koostas ja esitas kohtule aruande oma tööülesannete täitmiseks kulunud aja kohta. Käesoleval ajal puuduvad pankrotivaras vahendid, mille arvelt oleks võimalik tasuda pankrotihalduri tasu. Pankrotivara arvel on kaetud tänaseks eelkõige halduri tehtud hädavajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks (pangakulud, transpordikulud, riigilõiv Ametlike Teadaannete avaldamise eest, jõustunud kohtumäärusega välja mõistetud ajutise halduri kulud ja ajutise halduri tasu koos sellest arvestusele ja kinnipidamisele kuuluvate maksudega, jaotusettepanekus 18.08.2011 kinnitatud pankrotimenetluse jooksvad bürookulud) summas 1 473,96 eurot. Peale eelpool nimetatud kulude katmist on pankrotivara jääk 551,70 eurot. Juhul, kui kohus rahuldab halduri taotluse ja määrab haldurile tasu PankrS § 65 lg 11 ja § 23 lõigete 1–3 alusel reaalselt teostatud 25 töötunni eest lähtudes haldurite keskmisest tunnitasu määrast 64 eurot tunnis, summas 1 600 eurot (millele lisandub sotsiaalmaks 33% summas 528 eurot), jääb koos maksudega tasu pankrotivarast väljamaksmisel puudu (1600 eurot + 528 eurot +(0,16 eurx2 s.t haldurile ja maksuametile teostamisele kuuluvate ülekannete panga teenustasu)) - 551,70 eurot (pankrotivara jääk) =1576,62 eurot. Haldur taotleb PankrS § 65 lg 11 ja PankrS § 171 lõike 11 alusel menetlusabi andmiseks VSpankrotimenetluses 1 576,62 eurot. Juhul, kui kohus ei rahulda halduri taotlust määrata talle tasu PankrS § 23 lõigete 1–3 alusel, kuid rahuldab halduri taotluse määrata haldurile käesolevas menetluses tasu PankrS § 65 lg 5 ja 51 alusel ülemmääras summas 701,28 eurot (bruto, lisandub sotsiaalmaks 33% summas 231,42 eurot), jääb tasu (koos maksudega) pankrotivarast väljamaksmisel puudu (701,28 + 231,42 +(0,16x2 s.t haldurile ja maksuametile teostamisele kuuluvate ülekannete panga teenustasu)) - 551,70 (pankrotivara jääk) = 381,32 eurot. Haldur taotleb PankrS § 65 lg 11 ja PankrS § 171 lõike 11 alusel menetlusabi andmist VSpankrotimenetluses 381,32 eurot. Haldur viitab siinkohal kohtutäituri seaduse eelnõu 462 SE muudatusettepaneku loetelu punktile 20, mis selgitab järgmist: kui kohus määrab halduri tasu ja kulutuste katteks PankrS § 65 lõike 11 alusel, võib selle hüvitamiseks määrata menetlusabi. Tagastamatu

menetlusabina võib määrata kuni 6200 krooni ehk 397 eurot. Kui halduri tasu ja kulutused on suuremad, võib määrata lisaks menetlusabi, mis mõistetakse riigi tuludesse. Seega ei piirdu riigipoolne menetlusabi ainult 6200 krooni ehk 397 euroga, juhul, kui seda ületav osa mõistetakse välja riigi tuludesse võlgnikult pankrotimenetluse lõpetamisel. TsMS § 190 lg 4 sätestab, kui hageja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik või hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse (seega pankrotivõlgnik). Käesoleva raugemisaruande kinnitamisel otsustab kohus ka võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise. Kui kohus rahuldab võlgniku kohustustest vabastamise avalduse, siis on määrus tehtud võlgniku huvides, kelle kanda tuleks jätta menetluskulud vastavalt TsMS § 172 lg-le 1. Lähtudes eeltoodust palub haldur: 1) lõpetada VS pankrotimenetlus raugemise tõttu, kuna pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks; 2) määrata halduri lõplik tasu PankrS § 65 lg 11 ja § 23 lõigete 1–3 alusel summas 1 600,00 eurot (bruto), millele lisandub sotsiaalmaks 33% summas 528,00 eurot; 2.1) rahuldada halduri taotlus menetlusabi andmiseks summas 1 576,62 eurot pankrotihalduri tasu hüvitamiseks riigi vahenditest (summa riigile tagastamise kohustus panna võlgnikule). Menetlusabi palun kanda pankrotihalduri arvelduskontole nr XXXXXXXXX; 3) juhul, kui kohus ei rahulda eelpooltoodud halduri taotlust, määrata haldurile tasu PankrS § 65 lg 5 ja 51 alusel ülemmääras, summas 701,28 eurot (bruto), millele lisandub sotsiaalmaks 33% summas 231,42 eurot; 3.1) seoses punktis 3 toodud taotlusega rahuldada halduri taotlus menetlusabi andmiseks summas 381,32 eurot pankrotihalduri tasu hüvitamiseks riigi vahenditest. Menetlusabi palun kanda pankrotihalduri arvelduskontole nr XXXXXXXXX; 4) vabastada pankrotihaldur tema kohustustest VS pankrotihaldurina; 5) juhul, kui kohus peab põhjendatuks VS kohustustest vabastamise menetluse algatamise, määrata võlausaldajate üldkoosoleku ettepaneku kohaselt VSusaldusisikuks PankrS § 172 mõttes SS (isikukood XXX, elukoht XXX). Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 157 p 2 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb raugemisega. PankrS § 158 lg 4 kohaselt pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. Nõuete kaitsmine VS pankrotimenetluses toimus 15.07.2010. Kokku esitati nõudeid summas 4 859 748,40 krooni (310 594,53 eurot), millest tunnustati nõudeid 4 828 521,70 krooni (308 598,78 eurot). Tulenevalt PankrS § 158 lg 5 ei lõpeta kohus pankrotimenetlust raugemise tõttu enne käesoleva seaduse §-s 86 sätestatud vande andmist, kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma ja vande võtmine on võimalik. Harju Maakohtu 22.03.2010 määrusega kohustati võlgnikku vannet andma. VS andis vande enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut 15.aprillil 2010.

PankrS § 158 lg 6 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratud summa. Kohus teatab väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa kohtu deposiiti. Kohus on 04.01.2012 väljaandes Ametlikud Teadaanded teinud VS võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele ettepaneku maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole 3000 eurot 7 kalendripäeva jooksul. Pankrotimenetluse kulusid käesolevaks ajaks deponeeritud ei ole. Kohus, tutvunud pankrotihalduri aruandega, võtnud arvesse asjas esitatud kirjalikke tõendeid ja hinnanud neid kogumis, leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. Asjas on tuvastatud, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Pankrotihaldur ei ole tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega või raske juhtimisveana käsitletav tegu. Maksejõuetuse tekkimise põhjuseks oli muu asjaolu. VS pankrotimenetluses on teise rahuldamisjärgu nõudeid tunnustatud kokku 308 598,78 euro suuruses summas, millele võlgnik ei ole vastuväidet esitanud ning mis jääb võlausaldajatel saamata. Kooskõlas PankrS §-ga 168 on käesolev kohtumäärus pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks. PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus rahuldab taotluse vabastada Terje Eipre VS pankrotihalduri kohustustest. PankrS § 65 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. PankrS § 150 lg 4 järgi pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Käesolevas pankrotimenetluses on pankrotivara, mille suuruselt arvestatakse pankrotihalduri tasu, 2 003,66 eurot. Vastavalt PankrS § 651 on sellelt tasu alammäär 20% - 400,73 eurot ning ülemmäär 35% - 701,28 eurot. Pankrotivara jääk on 551,70 eurot. Haldur on seisukohal, et töö mahtu arvestades ei ole õiglane maksta tasu lähtudes alammäärast. Haldur palub tasu maksta lähtudes reaalselt kulutatud ajast (25 tundi tunnitasuga 64 eurot) summas 1600 eurot (millele lisandub sotsiaalmaks) või alternatiivselt ülemmääras summas 701,28 eurot (millele lisandub sotsiaalmaks 231,42 eurot), taotledes selleks Valeri Semjonovile menetlusabi vastavalt 1576,62 eurot või 381,32 eurot. Tulenevalt PankrS § 65 lg 11, kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. TsMS § 183 lg 2 sätestab, et Eesti pankrotivõlgnik võib taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, ei või olla suurem kui 397 eurot. Kohus on seisukohal, et arvestades halduri tegevust pankrotivara suurendamisel poole võrra,

on põhjendatud talle PankrS § 65 lg 51 kohaselt alammäärast suurema tasu maksmine, mis ei ületa ülemmäära, see on summas 701,28 eurot. Kuna pankrotivarast (551,70 eurot) ei jätku tasu maksmiseks, rahuldab kohus Terje Eipre taotluse puudujäävas osas menetlusabi andmiseks riigi vahenditest summas 381,32 eurot. VS esitas 28.04.2010 kohtule taotluse võlgniku kohustustest vabastamiseks. PankrS § 169 kohaselt võidakse füüsilisest isikust võlgnik vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Esitatud avalduses kinnitab võlgnik PankrS § 170 lg 2 kohaselt, et, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada, ja et ta kohustub täitma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi. Seega on avaldus nõuetekohane. PankrS § 171 lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise muuhulgas PankrS § 158 lg 4 juhul. Võlausaldajad ei ole vastuväiteid esitanud, pankrotihaldur on nõustunud võlgadest vabastamise menetluse algatamisega ning kohtule ei ole teada menetluse algatamist välistavaid asjaolusid PankrS § 171 lg 2 järgi. Kohus leiab, et võlgniku avaldus kuulub rahuldamisele ning kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Tulenevalt PankrS § 172 lg 1, kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb PankrS § 173 lg 3 ja 6 nimetatud makseid. Kohus kinnitab VS usaldusisikuks SS (isikukood XXX), kes on andnud nõusoleku enda usaldusisikuks nimetamiseks. Võlausaldajate 13.12.2011 üldkoosolek on nõustunud SS usaldusisikuks nimetamisega. Usaldusisik esitab kohtule võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks aruande ja menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Võlgnik on kohustatud PankrS § 173 lg 1 kohaselt tegelema tulutoova tegevusega ja kui tal seda tegevust ei ole siis seda otsima. Pärast viie aasta möödumist PankrS § 175 lg 1 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise tehes selle kohta määruse. Liili Lauri kohtunik