Otsuse tegemise aeg ja koht 28.02.2012.a Tallinn, Tartu maantee kohtumaja Tsiviilasja number
2-11-28483
Tsiviilasi
TFAB võla nõue JK’i vastu
Hagihind
1188,57 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: TFAB (registrikood XXX, asukoht XXX); Hageja esindaja: Andy Noormets (juhatuse liige, Incure Inkasso Agentuur OÜ, Mustamäe tee 16, 10617 Tallinn, tel 619 1464, menetluspost: [email protected]); Kostja: JK (isikukood XXX, elukoht XXX).
Menetluse liik
Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Mõista kostjalt JK`ilt (isikukood XXX) hageja TFAB kasuks välja 1862 (üks tuhat kaheksasada kuuskümmend kaks) eurot ja 08 senti, millest 1084,35 eurot on põhivõlgnevus, 627,64 eurot on tasumata intress, 45,87 eurot on seisuga 19.09.2011.a sissenõutavaks muutunud viivis ning 104,22 eurot on kahju.
3.Mõista kostjalt JK`ilt (isikukood XXX) hageja TFAB kasuks välja menetluskulud summas 451 (nelisada viiskümmend üks) eurot ja 73 senti, millest 191,73 eurot on hageja poolt tasutud riigilõiv ja 260 eurot on tasu õigusabi eest. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud kostja JK`i kanda. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada
lahendit. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik
1.Hageja esitas kohtule 06.09.2011.a hagiavalduse kostja vastu põhivõlgnevuse 1084,35 euro, 130,98 euro suuruse intressi, 38,03 euro suuruse viivise ja 104,22 euro suuruse kahju hüvitise nõudes. Kohus jättis hagiavalduse oma 08.09.2011.a määrusega käiguta ning andis hagejale aega hagiavalduses esinenud puuduste kõrvaldamiseks, sealhulgas täpsustatud viivise ja intressi arvestuse esitamiseks ning täiendava riigilõivu tasumiseks.
2.20.09.2011.a esitas hageja kohtule täiendatud hagiavalduse, milles ta täpsustas viivise ja intressi arvestust. Kohus jättis hagiavalduse oma 23.09.2011.a määrusega teistkordselt käiguta, kuna hagiavalduses toodud intressi arvestus oli endiselt ebaselge. Hageja esitas täiendavalt täpsustatud hagiavalduse kohtule 30.09.2011.a.
3.Kohus võttis hagiavalduse menetlusse oma 10.10.2011.a määrusega. Kohus lahendab asja lihtsustatud korras. Kostja esitas kohtule vastuse hagile 16.11.2011.a. Kohus selgitas kostjale kohtu 18.11.2011.a pöördumises, et kostja on küll teatanud, et vaidleb hagile vastu, kuid ei ole põhjendanud ega välja toonud ühtegi asjaolu, millele tuginedes ta nõudele täielikult vastu vaidleb. Kohus andis kostjale täiendavalt aega nõuetekohase vastuse esitamiseks. Kostja teatas kohtule oma täiendavas vastuses 24.11.2011.a, et ta tunnistab hageja nõuet põhivõla osas. Muus osas vaidles kostja hagiavaldusele vastu.
4.Kohus selgitas pooltele oma 21.12.2011.a pöördumises, et kostjal tuleb täiendavalt põhistada, millistest asjaoludest või väidetest lähtuvalt vaidleb ta vastu hageja kõrvalnõuetele. Kohus selgitas kostjale, et viivise vähendamiseks tuleks kostjal põhistada ja tõendada nende asjaolude esinemine, mis viivise vähendamist võimaldavad. Kohus andis kostjale täiendavalt aega nõuetekohase vastuse esitamiseks kuni 10.01.2012.a. Kohus andis hagejale omakorda võimaluse kostja seisukohtadele vastata hiljemalt 24.01.2012.a. Mõlemal poolel oli seejärel võimalik esitada kohtule oma lõplikke seisukohti hiljemalt 16.02.2012.a. Kohus teatas pooltele, et kohtulahend tehakse teatavaks 28.02.2012.a.
5.Kostja esitas kohtule täiendavad Mikitamäe Vallavalitsuse tõendi ning Eesti Töötukassa teatise. Täiendavaid seisukohti kostja kohtule ei esitanud. Hageja ei esitanud kohtule samuti ühtegi täiendavat seisukohta.
Hageja nõue ja selle põhjendused
6.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled laenulepingu, mille kohaselt anti kostjale laenu
summas 25 000 krooni ehk 1597,79 eurot. Kostja kinnitas 09.10.2008.a esitatud laenutaotluses olevate andmete õigsust ning nõustus laenu tingimustega. Laenu summa kanti kostja kontole üle 13.10.2008.a. Kostja ei tagastanud laenu summat vastavalt lepingus kokku lepitule ning kostja ei tasunud ka igakuiseid intressimakseid, mistõttu hageja ütles kostjaga sõlmitud lepingu üles ja nõudis kogu laenu summa kohest tagastamist. Kohtuväliselt esitas hageja kostjale nõude 30.03.2011.a, kuid kostja ei tasunud võlgnevust ka siis.
7.Õiguslikult tugines hageja hagiavalduses võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lõikele 1, § 76 lõikele 1, § 101 lg 1 punktile 4 ning § 195 lõikele 1. Laenulepingust tuleneva põhivõlgnevuse suurus on 1084,35 eurot. Hagi esitamise seisuga võlgneb kostja intressi summas 130,98. Lepingu kohaselt pidi kostja tasuma intressi määras 26,40% aastas tasumata laenusummalt. Samuti nõudis hageja kostjalt viivist seaduses sätestatud määras. Alates 30.03.2011.a kuni hagiavalduse esitamiseni oli sissenõutavaks muutunud viivise summa 38,03 eurot. Täiendavalt palus hageja kostjalt välja mõista kahju summas 104,22 eurot, mis seisneb hageja poolt käenduslepingu alusel OÜ-le Incure Inkasso Agentuur tasutud teenustasus. Hageja palus nõude rahuldamise korral mõista kostjalt hageja kasuks välja ka menetluskulud, millisteks on hageja poolt tasutud riigilõiv summas 191,73 eurot ning õigusabikulud summas 260 eurot.
8.Hagiavalduse täpsustuses 20.09.2011.a tõi hageja välja, et intressi on arvestatud perioodi eest 14.10.2008.a kuni 10.03.2011.a määraga 24% aastas tasumata põhiosa summalt 1084,35 eurot. Intresse on arvestatud alates 14.10.2008.a kuni 19.09.2011.a summas 627,64 eurot. Viivise tasumist nõuab hageja kostjalt alates 11.03.2011.a. Seisuga 19.09.2011.a oli sissenõutavaks muutunud viivise summa 45,87 eurot. Täiendavalt selgitas hageja, et laenu summa väljastati kostjale 13.10.2008.a. Eelnevalt oli kostja 09.10.2011.a allkirjastanud laenulepingu, kus ta kinnitas, et on üldtingimustega tutvunud. Laenuleping öeldi üles kostjale 10.03.2011.a saadetud meeldetuletusega. Kuivõrd hageja põhitegevuseks ei ole võlgade sissenõudmine, tekkis hagejal kahju, mida tõendab Incure Inkasso Agentuuri OÜ arve.
9.Kohtule 30.09.2011.a esitatud hagiavalduse täpsustuses tõi hageja veel kord välja intressi arvestuse. Intress on arvestatud perioodil 14.10.2008.a kuni 10.03.2011.a 877 päeva eest määraga 0,066% päevas võla jäägilt 1084,35 eurot ning tasumisele kuuluva intressi summa on 627,64 eurot. Laenuleping öeldi üles 10.03.2011.a. VÕS § 195 lg 1 alusel oli leping teatega üles öeldud. Kostja vastuväited
10.Kostja ei tunnistanud hagi kohtule 16.11.2011.a esitatud vastuses. Kostja leidis, et põhivõlaga kaasnevad nõuded on ebamõistlikult suured. Kostja viitas, et ta tugineb uuele võlaõigusseaduse redaktsioonile.
12.Kohtule 24.11.2011.a esitatud vastuses kostja tunnistas hageja nõuet põhivõlgnevuse osas. Hageja viivise nõuet pidas kostja ebaproportsionaalselt suureks, mis tuleneb inimlikust loogikast. Tõendeid kostjal kohtule esitada ei ole. Kostja on majanduslikes raskustes ja kaks aastat töötu. Kostja viitas, et 05.04.2011.a jõustus võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduse uus redaktsioon.
13.10.01.2012.a esitas kostja kohtule Mikitamäe Vallavalitsuse õiendi ja Eesti Töötukassa teatise.
Kohtuotsuse põhjendused
14.Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et
hagiavaldus kuulub tervikuna rahuldamisele. Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks, kuid kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lõikes 1 sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga.
19.Kohus leiab, et kuna kostja on tunnistanud hageja nõuet põhivõlgnevuse ulatuses, tuleb antud summa kostjalt välja mõista õigeksvõtu alusel. TsMS § 440 lg 1 näeb ette, et kui kostja võtab kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Hagi rahuldamisel tugineb kohus VÕS § 76 lõikele 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 näeb ette, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Hagiavalduses on hageja märkinud laenulepingust tuleneva põhivõlgnevuse summaks 1084,35 eurot, milline summa tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
20.Hageja ülejäänud nõuetele on kostja vastu vaielnud põhjendusel, et põhivõlaga kaasnevad nõuded on ebamõistlikult suured. Kostja ei ole selgelt välja toonud, millistel põhjustel vaidleb ta vastu hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõudele summas 45,87 eurot ning intressi nõudele summas 627,64 eurot.
21.VÕS § 162 lg 1 sätestab, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda lepetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Riigikohus on leidnud, et leppetrahvi alandamine on kohtu diskretsiooniotsus (RK TKo 14.06.2005.a nr 3-2-1-66-05, p 16) ning üldjuhul ei ole põhjendatud leppetrahvi vähendamine alla seadusega tagatud ulatuse (samas, p. 18). Käesolevas asjas on hageja nõudnud kostjalt viivist seaduses sätestatud ulatuses alates 11.03.2011.a, mil kostjale saadeti viimane meeldetuletus. Hageja on nõudnud kostjalt sissenõutavaks muutunud viivist kuni 19.09.2011.a summas 45,87 eurot.
22.VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks seaduses sätestatud intress, kui lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. VÕS § 113 lg 1 näeb ette, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi ehk viivist arvestades kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud viivisemäär. Tarbijakrediidilepingu puhul ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist (VÕS § 415 lg 1).
23.Kohus leiab, et kuna hageja on nõude esitanud seadusjärgse viivise määra ehk VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määra alusel, puudub alus viivise vähendamiseks. Kostja ise ei ole oma viivise vähendamise taotlust ka sisuliselt põhjendanud. Kohus selgitas kostjale 21.12.2011.a pöördumises (toimiku lk 86-87), et üldjuhul viivise vähendamine alla seaduses sätestatud määra ei ole põhjendatud ning kostjal tuleb põhistada ja tõendada neid asjaolusid, millele tuginedes ta viivise vähendamist soovib. Vaatamata kohtu selgitustele ei ole kostja kohtule ühtegi täiendavat seisukohta esitanud ega ole põhistanud, milliste asjaolude esinemise tõttu peaks kohus antud asjas erandlikult vähendama viivist alla seaduses sätestatud määra ning milline oleks see viivise summa, mida kostja ise põhjendatuks peaks. Kostja on üksnes kohtule esitanud kaks tõendit – Mikitamäe Vallavalitsuse tõendi 05.01.2012.a (toimiku lk 91) ning Eesti Töötukassa teatise (toimiku lk 92), kuid kostja ei ole kohtule teatanud, milliseid asjaolusid ta nimetatud tõenditega tõendada soovib. Kohus ei saa pelgalt kohtule esitatud kahest tõendist ise järeldada, millistele asjaoludele kostja tugineda soovib ning miks peaks viivist vähendama alla seaduses sätestatud määra. Eeltoodu alusel tuleb hageja viivisenõue kostja vastu täielikult rahuldada ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista kogu viivise summa, mis on seisuga 19.09.2011.a sissenõutavaks muutunud ehk 45,87 eurot.
24.Lisaks viivisele on hageja palunud kostjalt välja mõista intressi summas 627,64 eurot. Hageja on intressi arvestanud alates 14.10.2008.a kuni 10.03.2011.a ehk laenulepingu ülesütlemise päevani. Intressi arvestamisel on aluseks võetud lepinguline intressi määr 24% aastas ning intressi on arvestatud tasumata laenu põhiosa summalt. Kostja ei ole välja toonud ühtegi asjaolu, millest tulenevalt ta hageja intressinõudele vastu vaidleb. Intressi vähendamine VÕS § 162 lg 1 alusel kohtu diskretsiooniotsusena võimalik ei ole, kuna antud sätte alusel saab vähendada üksnes leppetrahvi või viivise nõuet. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 94 lg 1 alusel tuleb kohustuselt tasuda intressi vastavalt lepingus kokku lepitud määrale, kui leping sisaldab kokkulepet intressi määra kohta. VÕS § 397 lg 1 näeb samuti ette, et majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi ning intressi tasumise nõue ei välista ega piira lepinguosaliste õigusi viivise osas (VÕS § 397 lg 4). Riigikohus on leidnud, et laenuandjal on põhimõtteliselt õigus otsustada, millise intressiga ta laenu annab, nagu igal majandustegevusega tegeleval isikul on õigus kokku leppida hinda tema pakutava kauba või teenuse eest. Kohtul ei ole õigust sekkuda isikute vabasse majandustegevusse ega kontrollida ilma seaduses sätestatud aluseta hinna suurust. Pooled on vabad leppima kokku, kuidas ja millest lähtudes nad intressi arvutavad (RK TKo 22.10.2002.a nr 3-2-1-108-02, p 10). Käesolevas asjas on kostja andnud hagejale isiklikult kirjaliku kinnituse, et ta nõustub talle esitatud laenutingimustega (toimiku lk 26). Laenutingimuste kohaselt oli antava laenu intressiks 24&% aastas võlguolevalt summalt (toimiku lk 49). Kostja jättis intressi tasumise kohustuse täielikult täitmata. Eeltoodu alusel tuleb hageja intressinõue kostja vastu täielikult rahuldada ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista tasumata intressina 627,64 eurot.
25.Lisaks intressi ja viivise nõudele on hageja esitanud kostja vastu kahju hüvitamise nõude summas 104,22 eurot. Hageja on välja toonud, et kahju seisneb OÜ Incure Inkasso Agentuuri poolt esitatud arves, kuna hageja pidi võla sissenõudmisega seoses kandma kulusid (arve toimiku lk 50). Kostja ei ole kohtule esitanud ühtegi vastuväidet ega põhjendust, millest tulenevalt ta hageja kahjunõudele vastu vaidleb. VÕS § 415 lg 1 kohaselt võib krediidiandja nõuda tarbijalt tarbijakrediidilepingu puhul lisaks viivisele ka kahju hüvitamist. TsMS § 5 lg 1 alusel menetletakse hagi poolt esitatud asjaolude ja taotluste põhjal, lähtudes nõudest. Kui pool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poolte muudest avaldustest, eeldatakse poole omaksvõttu TsMS § 231 lg 4 alusel. Kohus leiab, et kuna kostja pole selgesõnaliselt hageja kahju nõudele vastu vaielnud ega esitanud kahjunõudele vastuvaidlemiseks ühtegi selgesõnalist vastuväidet, tuleb hageja kahju nõue kostja vastu täielikult rahuldada, kuna antud nõue põhineb seadusel ja on hageja poolt tõendatud. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks tekitatud kahjuna välja mõista 104,22 eurot.
26.Täiendavalt peab kohus vajalikuks selgitada kostjale, et kostja poolt viidatud võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadus ei ole hagimenetluses kohaldatav ning kostja ei saa pelgalt nimetatud seadusele tuginedes vabaneda tema vastu esitatud lepingulisest nõudest. Võlgade ümberkujundamise menetluse alustamiseks tuleb võlgnikul endal esitada kohtule vastavasisuline avaldus ning seda avaldust menetletakse kohtus hagita menetluse korras. Võlgade ümberkujundamise avalduse esitamine ei tähenda seda, et kohus vabastab võlgniku automaatselt kõigist viimase kohustustest, vaid avalduses tuleb tuua makseraskuste tekkimise põhistus ning esitada need abinõud, milliste kohaldamist võlgnik soovib oma makseraskuste ületamiseks. Avaldusele tuleb lisada võlgade ümberkujundamise kava ning avalduses toodud asjaolusid tõendavad tõendid. Seega juhul, kui kostja soovib oma võlgu ümber kujundada, tuleb tal endal pöörduda kohtusse sellekohase avaldusega.
27.TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
28.TsMS § 405 lg 1 p 3 kohaselt võib kohus lihtmenetluse puhul näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis. Hageja on hagiavalduses välja toonud, et ta on menetluskuludena antud asjas tasunud riigilõivu summas 191,73 eurot ning õigusabikulud
summas 260 eurot. Hageja esindajal on kulunud materjalidega tutvumiseks ja seisukoha kujundamiseks 1⁄2 tundi, hagiavalduse ettevalmistamiseks ja koostamiseks 3 tundi, hagiavalduse kohtusse esitamiseks 1⁄2 tundi. Kokku on hageja esindaja osutanud õigusabi 4 tunni ulatuses ning hageja ja hageja esindaja vahelise kokkuleppe alusel on ühe töötunni hinnaks 65 eurot. Muid menetluskulude nimekirju hageja kohtule ei esitanud. Kostja ei ole hageja menetluskulude suuruse osas kohtule vastuväiteid esitanud. Seega tuleb hageja menetluskulude nõue kostja suhtes rahuldada ja kostjalt tuleb menetluskuludena välja mõista hageja poolt tasutud riigilõiv summas 191,73 eurot ja õigusabikulude summa 260 eurot, kokku 451,73 eurot.
Anu Uritam Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.