Harju Maakohus
Kohtunik
Viivi Villemson
Määruse tegemise aeg ja koht
28. veebruar 2012.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-11-27577
Tsiviilasi
Aktsiaseltsi Eesti Krediidipank 830 851,43 euro saamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Aktsiaselts Eesti Krediidipank (registrikood 10237832, asukoht Narva mnt 4, 15014 Tallinn)
hagi
SU
vastu
Hageja volitatud esindaja Aivar L Kostja SU(isikukood XXX, asukoht XXX) Menetlustoimingu tegemise viis
Kirjalik menetlus
ulatuses täidetud, loevad pooled kostja kohustuseks hageja ees 317 669,40 eurot.
poolte
kokkuleppest
ja
Asjaolud Aktsiaselts Eesti Krediidipank esitas 14.06.2011 hagi SU vastu 830 851,43 euro ja viivise saamiseks. 26.01.2012 kohtuistungil loobus hageja viivise nõudest. Kohus võttis 27.02.2012 määrusega vastu loobumise viivise nõudest. 27.02.2012 esitasid pooled kohtule kinnitamiseks kompromissi. Pooled on loobunud määruskaebuse esitamise õigusest. Hageja palub tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust. Poolte kompromiss
Pooled lepivad kokku, et SU tasub Aktsiaseltsile Eesti Krediidipank 1. märtsiks 2015 kogusummas 197 669,40 eurot alljärgneva graafikuga: ajavahemikus 2012 aprillist kuni 2013 märtsini (k.a) igakuiselt mitte vähem kui 400 eurot; ajavahemikus 2013 aprillist kuni 2014 märtsini (k.a.) igakuiselt mitte vähem kui 700 eurot; ajavahemikus 2014 aprillist kuni 2015 märtsini (k.a) igakuiselt mitte vähem kui 1000 eurot; 1. märtsil 2015 maksab kostja seni täitmata maksekohustuse (197 669,40 eurot miinus seni kompromissi täitmiseks tehtud maksete kogusumma). Juhul, kui 2. märtsiks 2015 ei ole kompromissi p.-is 1.1 märgitud kohustus täies ulatuses täidetud, loevad pooled kostja kohustuseks hageja ees 257 669,40 eurot. Punktis 1.2 märgitud maksekohustus loetakse täidetuks ajavahemikus aprillist 2012 kuni 1. märtsini 2015 kompromissi täitmiseks tehtud maksete ulatuses; Ülejäänud osas tasub kostja võlgnevuse ajavahemikus aprillist 2015 kuni 1. märtsini 2016 igakuiste maksetega mitte vähem kui 1 200 eurot; 1. märtsil 2016 maksab kostja seni täitmata maksekohustuse (257 669,40 eurot miinus seni kompromissi täitmiseks tehtud maksete kogusumma). Juhul, kui 2. märtsiks 2016 ei ole kompromissi p.-s 1.2 märgitud kohustus täies ulatuses täidetud, loevad pooled kostja kohustuseks hageja ees 317 669,40 eurot. Punktis 1.3 märgitud maksekohustus loetakse täidetuks ajavahemikus aprillist 2012 kuni 1. märtsini 2016 kompromissi täitmiseks tehtud maksete ulatuses; Ülejäänud osas tasub kostja võlgnevuse ajavahemikus aprillist 2016 kuni 1. märtsini 2019 igakuiste maksetega mitte vähem kui 1 500 eurot; 1. märtsil 2019 maksab kostja seni täitmata maksekohustuse (317 669,40 eurot miinus seni kompromissi täitmiseks tehtud maksete kogusumma). Juhul, kui 2. märtsiks 2019 ei ole kompromissi p.-s 1.3 märgitud kohustus täies ulatuse täidetud, loevad pooled kostja kohustuseks hageja ees 627 669,40 eurot. 2. märtsil 2019 maksab kostja täies ulatuses seni täitmata maksekohustuse (627 669,40 eurot miinus seni kompromissi täitmiseks tehtud maksete kogusumma). Kompromissi täitmiseks tehtavad maksed tasub SU hiljemalt iga kuu 1. kuupäevaks Aktsiaseltsi Eesti Krediidipank maksekontole nr XXXXXXXXXXXXX Eesti Krediidipangas selgitusega maksekorraldusel „Kohtulik kompromiss SU Juhul, kui SU viivitab rohkem kui 3 üksteisele järgneva maksega kas osaliselt või täielikult, loevad pooled kompromissi tühistatuks ja kostja maksekohustus taastunuks esialgses summas, s.o. 838 520,83 eurot. Kõik punktides 1.1 kuni 1.4 ettenähtud maksetähtajad loetakse saabunuks ning hagejal on õigus esitada kompromissi kinnitav määrus sundtäitmisele kogu tasumata võlgnevuse ulatuses (838 520,83 eurot, millest on maha arvatud kompromissi seni kompromissi täitmiseks tehtud maksete kogusumma). Aktsiaseltsil Eesti Krediidipank on õigus kompromissileping erakorraliselt üles öelda juhul, kui kostja suhtes algatatakse pankroti- või võlakaitsemenetlus. Sel juhul loetakse kompromissis sisalduv kokkulepe tühistatuks, kõik maksetähtajad saabunuks ning hagejal on õigus esitada kompromissi kinnitav määrus sundtäitmisele kogu tasumata võlgnevuse ulatuses, s.o summas 838 520,83 eurot, millest on maha arvatud kompromissi raames kostja poolt tasutud summad. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud kompromissi sõlmimise ning selle kohtu poolt kinnitamise ja tsiviilasjas kompromissis märgitud asjaoludel menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. Kohtu põhjendus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS §
430 lg 3 kohaselt kohus ei kinnita kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Antud kompromiss ei ole vastuolus heade kommete või seadusega ega riku avalikku huvi ja seda on võimalik täita. Kohus leiab, et kompromiss tuleb kinnitada ja asja menetlus lõpetada. Hageja palub tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust. Hagi esitamisel tasus Aktsiaselts Eesti Krediidipank 10.06.2011 Rahandusministeeriumi arvelduskontole 221023778606, viitenumbriga 2900072123 ja selgitusega „riigilõiv hagiavalduselt SU vastu“ riigilõivu 15 338,79 eurot. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. TsMS § 150 lg 4 kohaselt riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Kohus leiab, et vastavalt hageja taotlusele tuleb seoses kompromissi sõlmimisega tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 7 669,40 eurot. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on loobunud määruskaebuse esitamise õigusest. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda.
Viivi Villemson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.